Obsah (8)

§ 635§ 636§ 643§ 644§ 637§ 100§ 101§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom, Mare Merimaa, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 21. veebruar 2008, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-1575 T

§ 635

lg 1 tähenduses, mille kohaselt kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maskma selle eest tasu. Pooltel on vaidlus on töö mahtude üle, so kas hageja on teinud kostjale töid, mille eest tasumist ta kostjalt 28.06.2006 arve nr 06/06/126 järgi nõuab. 20.06.2006 arve nr 06/06/48 summas 24 496, 80 krooni on kostja hagejale tasunud. 14.

§ 636

järgi on töövõtja kohustatud töö tellijale üle andma; § 638 järgi lasub tellijal töö vastuvõtmise kohustus. Kostja on hageja tehtud töö vastu võtnud, mida tõendavad kostja töötaja G. Jalaka allkirjad tööleht/lepingutel.

§ 643

järgi peab oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud töövõtulepingu korral tellija tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma.

§ 644

järgi peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Töö vastavus lepingutingimustele hõlmab muu hulgas ka tehtud töö mahtu.

§ 637

järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks reeglina töö valmimisest; juhul kui on kokkulepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Maakohus tuvastas asjas esitatud tõendite alusel õigesti, et kostja sai hageja esitatud arve kätte ja ta oli võlgnevusest teadlik. Hageja osutas teenust õigustatud isikule, õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil ning kostja võttis hageja töö vaidlusalusel perioodil pretensioonideta vastu. Tasunõue on esitatud pärast tööde üleandmist ja see oli muutunud sissenõutavaks. 15.

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna kostja on kohustust rikkunud, võib hageja

§ 101

lg 1 p 1 ja § 108 järgi nõuda kohustuse täitmist ja

§ 101

lg 1 p 6 ja

§ 113lg 1 alusel viivist.

Maakohus leidis õigesti, et pooled olid viivise tasumises ja selle suuruses - 0,5% päevas tasumisega viivitatud summast - kokku leppinud. Kuna kohus tegi kindlaks, et kostja põhivõlg on 43 660 krooni, oli ajavahemiku 09.07.2006 – 08.01.2007 eest arvestatud viivis 183 päeva eest 39 948, 90 krooni, mis tuleb kostjal lisaks põhivõlale hagejale tasuda.

§ 113lg 1 järgi tuleb viivist tasuda kuni rahalise kohustuse kohase täitmiseni. 16. Ts

MS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel ja lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu järeldused selle kohta, et hageja on osutanud ajavahemikul 12.

1. – 23.06.2006 kostjale roomikkopaga teenust 20 töötundi ja hüdrohaamriga 76 töötundi, on vastavuses asjas esile toodud asjaolude ja tõenditega. Maakohus on otsuses märkinud, millistele asjaoludele ja tõenditele ta oma järeldused rajas.
2. Tulenevalt TsMS § 652 lg-s 4 sätestatust jätab ringkonnakohus tähelepanuta hageja apellatsioonkaebuses esitatud uued asjaolud, so et hüdrohaamer on lisaseade, mis tuleb kasutamiseks liita roomikkopaga kui põhiseadmega ja mille tõttu tuleb hüdrohaamri 5 kasutamise korral maksta tasu nii põhiseadme kui lisaseadme kasutamise eest. Maakohtus hageja nendele asjaoludele ei tuginenud ja apellatsioonkaebuses nende esitamise lubatavust ei põhjendanud. Maakohtu tuvastatud töömahud on vastavuses tööleht/lepingutel märgitud mahtudega ja lepinguga nr
4. Kostja leiab oma apellatsioonkaebuses ekslikult, nagu oleks hagi osalise rahuldamise põhjustanud peamiselt tunnistaja I. Orava ütlused selle kohta, et kostja oli võlgnevusest teadlik. Tunnistaja ütlusi hindas maakohus kogumis muude kohtuotsuses nimetatud tõenditega ja asjas esile toodud asjaoludega. See, et kostjat teavitati korduvalt võla tasumise kohustusest, ei ole tõendatud üksnes tunnistaja ütlustega, vaid ka Creditreform Eesti OÜ poolt kostjale saadetud kirjalike teatistega (t/lk 6 – 8). Ringkonnakohtu istungil kinnitas kostja seaduslik esindaja, et teatistel märgitud aadressidel saab ta kirjad kätte. Samuti teatati kostja seaduslikule esindajale võla tasumise kohustusest korduvalt e-kirjaga aadressil arvo@revalhaus.ee, saadeti SMS teade ning helistati (t/lk 53). On ebausutav, et kostja ei saanud arvet kätte ega ka ühelgi eelnimetatud viisil teada võla olemasolust.
5. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebused rahuldamata ja vaidlustatud kohtuotsuse muutmata, jäävad poolte apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 162 lg 1 järgi kummagi poole enda kanda. Maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas jääb muutmata. T. Kollom M. Merimaa A. Tänav