3-07-2673/9

3-07-2673 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Agu Timmi, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2008 Tartu Haldusasja number 3-07-2673 Haldusasi E.G. i taotlus riigilõivust vabastamiseks kaebuse esitamisel Tartu Vangla direktori 13.12.2007 käskkirja nr 14/1482 tühistamise nõudes ja Murru Vanglalt varalise ja mittevaralise ning Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 11.02.2008 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik E.G. i määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
2. veebruari 2008 määrus muutmata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD E.G. esitas 28.12.2007 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla direktori 13.12.2007 käskkirja nr 1-4/1482 tühistamiseks, Murru Vanglalt varalise ja mittevaralise ning Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise saamiseks. Kaebuse kohaselt etapeeriti E.G. 11.10.2007 Murru Vanglast Tartu Vanglasse ja kaebuse esitaja jäi ilma söögist ning kuivtoitu kaasa ei antud. Sihtkohta saabudes jäi kaebuse esitaja ilma ka õhtusöögist ning pidi kannatama nälga, samuti paigutati ta ööks kartserikambrisse. E.G. leidis, et tegemist on moraali ja eetikanormide rikkumisega ning palus kohtul välja mõista talle tekitatud füüsiliste ja moraalsete kannatuste eest Murru Vanglalt 5000 krooni ja Tartu Vanglalt samuti 5000 krooni. Lisaks tekitati kaebuse esitajale varaline kahju, sest etapeerimise ajal kaotati Murru Vangla poolt ära temale kuuluv teekann Bomann väärtusega 180 krooni ning kellraadio Aiwa väärtusega 800 krooni. Seega kuulub kokku Murru Vanglalt väljamõistmisele 5980 krooni. Samuti vaidlustas E.G. Tartu Vangla direktori 13.12.2007 käskkirja nr 1-4/1482, millega teda karistati noomitusega selle eest, et ta keeldus 20.11.2007 kell 9.10 paiku minemast temale määratud jalutusboksi ning soovis minna tagasi oma elusektsiooni. Kaebusele lisatud taotluses palus E.G. vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel. Tartu Halduskohtu 21.01.2008 määrusega võeti E. G. i kaebus menetlusse, märkides, et riigilõivust vabastamise taotlus lahendatakse pärast vastustajatelt vastuste saamist. Murru Vangla leidis vastuses, et kaebuse esitaja elektrooniline register ei näita, et kaebuse esitajal oleksid Murru Vanglas olnud esemed, mille kaotamisest tekkinud kahju hüvitamist ta taotleb. Kaebuse esitaja toiduta jätmine võis tekitada mõningaid ebamugavusi (tühja kõhu tunnet), kuid see ei too kaasa riigivastutuse seaduse (RVastS) §-s 9 sätestatud tagajärge. Tartu Vangla möönis, et kaebuse esitaja kartserisse paigutamine üheks ööks oli õigusvastane, kuid see toimus erakorralist olukorda arvestades ning selle eest rahalise hüvitise nõudmine ei ole põhjendatud. Tartu Halduskohus vabastas 11.02.2008 määrusega E. G. i haldusasjas nr 3-07-2673 riigilõivu tasumisest osaliselt, s. o Tartu Vangla 13.12.2007 käskkirja tühistamise nõudelt ning kohustas E. G. i kaebuses esitatud mittevaralise kahju nõudelt ja varalise kahju nõudelt tervikuna tasuma riigilõivu summas 380 krooni. Määruse põhjenduste kohaselt on kohtul tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-st 91 lg 1 õigus vabastada isik täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest, kui ta leiab, et isik on maksejõuetu. HKMS § 91 lg 1 sõnastusest nähtuvalt kaalub kohus pärast isiku maksejõuetuse tuvastamist tema vabastamist riigilõivu tasumisest. Tartu Vangla edastas Tartu Halduskohtule E. G. i isikukonto väljavõtte, millest nähtub, et kaebuse esitaja kontol puuduvad seisuga 14.01.2008 rahalised vahendid. Seega on E.G. maksejõuetu ega ole suuteline halduskohtusse 460 krooni suurust riigilõivu tasuma. Riigikohus on 05.09.2007 otsuses nr 3-3-1-40-07 leidnud, et hinnates maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamise põhjendatust, peab kohus andma eelhinnangu ka kaebaja õiguste kaitse vajalikkuse ja olulisuse kohta. Kui riigilõivu tasumise kohustus peaks aitama ära hoida ilmselgelt põhjendamatute kaebustega halduskohtusse pöördumist, siis riigilõivu tasumisest vabastamise võimalus aitab tagada, et isiku olulised õigused ei jääks tema maksejõuetuse tõttu kaitseta. Halduskohtumenetluse eesmärk ei ole näha ette võimalikult rohke pöördumine kaebustega halduskohtusse, vaid tagada lünkadeta kaebeõigus isiku oluliste õiguste kaitseks. E.G. on lisaks käskkirja tühistamise ja varalise kahju nõudele esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude summas 10 000 krooni, kusjuures väidetav kahju seisnes mittepüsivates füüsilistes ning emotsionaalsetes kannatustes (kartserisse paigutamine üheks ööks, tühja kõhu tunne). Eelosundatud otsuses on Riigikohus leidnud, et sellise kahju tõendatuse korral on isikul küll õigus kahju eest saada rahalist hüvitist, kuid selle hüvitise saamist või mittesaamist ei saa pidada isiku jaoks sedavõrd oluliseks küsimuseks, et oleks õigustatud riigilõivust vabastamine halduskohtule kaebuse esitamisel. Kohtusse pöördumine eeldab riigilõivu tasumist ning menetluskulude riigi kanda jätmine peab olema põhjendatud. Käskkirja tühistamise nõudelt tuleks E. G. il tasuda riigilõiv summas 80 krooni ning ta tuleb vabastada sellelt nõudelt riigilõivu tasumisest täielikult. Kui E.G. soovib jätkuvalt mittevaralise ja varalise kahju hüvitamist, tuleb tasuda riigilõiv summas 380 krooni. 2 MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED E.G. esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 11.02.2008 määruse osaliselt ning teha uue määruse, millega vabastada ta riigilõivu tasumisest summas 380 krooni mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise nõude esitamisel. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on Tartu Vangla vastuses tunnistanud, et kaebuse esitaja kartserisse paigutamine ja kuivtoidust ilma jätmine olid õigusvastased tegevused. Sellest järeldub, et kahju tõestamise korral on kaebuse esitajal õigus saada rahalist kompensatsiooni. Kaebuse esitaja leiab, et ta on maksejõuetu ega ole võimeline maksma mittevaralise nõude esitamisel riigilõivu, kuigi kohtusse pöördumine ja hüvitise nõudmine on seaduslik. Kaebuse esitaja leiab, et riigilõivust vabastamisest keeldumine ei võimalda tal kasutada õigust õiglasele kompensatsioonile. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
3. veebruari 2008 määrus muutmata. Tartu Halduskohtu 11.02.2008 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole selle tühistamise aluseks. Nähtuvalt halduskohtule esitatud kaebusest, on E.G. esitanud järgnevad nõuded: 1) välja mõista Tartu Vanglalt ja Murru Vanglalt mittevaraline kahju kokku 10 000 krooni tulenevalt sellest, et kaebaja etapeeriti 11.10.2007 Murru Vanglast Tartu Vanglasse ja ta jäi ilma söögist ning kuivtoitu kaasa ei antud. Sihtkohta saabudes jäi kaebuse esitaja ilma ka õhtusöögist ning pidi kannatama nälga, samuti paigutati ta ööks kartserikambrisse. Murru Vanglalt nõuab kaebaja ka varalise kahju hüvitamist summas 980 krooni põhjusel, et etapeerimise ajal kaotati ära temale kuuluv teekann ning kellraadio; 2) tühistada Tartu Vangla direktori 13.12.2007 käskkiri nr 1-4/1482, millega teda karistati noomitusega selle eest, et ta keeldus 20.11.2007 kell 9.10 paiku minemast temale määratud jalutusboksi ning soovis minna tagasi oma elusektsiooni. Halduskohus vabastas E. G. i riigilõivu tasumisest osaliselt, s. o Tartu Vangla 13.12.2007 käskkirja tühistamise nõudelt (summas 80 krooni) ning kohustas E. G. i kaebuses esitatud mittevaralise ning varalise kahju nõudelt tervikuna tasuma riigilõivu summas 380 krooni. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et E.G. on maksejõuetu ja ei ole suuteline halduskohtusse kaebuse esitamisel tasumisele kuuluvat 380 krooni suurust riigilõivu tasuma. Vaidlus on selles, kas maksejõuetuse tõttu tuleb kaebaja antud juhul vabastada riigilõivu tasumise kohustusest tervikuna (s. o ka varalise ja mittevaralise kahju nõudelt tasumisele kuuluva riigilõivu osas) või mitte. HKMS § 91 lg 1 kohaselt on kohtul õigus vabastada isik täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest, kui ta leiab, et isik on maksejõuetu. Haldusasjas nr 3-3-1-40-07 on Riigikohus asunud seisukohale, et „Hinnates maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamise põhjendatust, peab kohus paratamatult andma eelhinnangu ka kaebaja õiguste kaitse vajalikkuse ja olulisuse kohta. Kui riigilõivu tasumise kohustus peaks aitama ära hoida ilmselgelt põhjendamatute kaebustega halduskohtusse 3 pöördumist, siis riigilõivu tasumisest vabastamise võimalus aitab tagada, et isiku olulised õigused ei jääks tema maksejõuetuse tõttu kaitseta. Halduskohtumenetluse eesmärk ei ole näha ette võimalikult rohke pöördumine kaebustega halduskohtusse, vaid tagada lünkadeta kaebeõigus isiku oluliste õiguste kaitseks“. E.G. on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude, kusjuures väidetav kahju seisneb mittepüsivates füüsilistes ning emotsionaalsetes kannatustes (kartserisse paigutamine üheks ööks, tühja kõhu tunne). Sellise kahju tõendatuse korral on isikul küll õigus kahju eest saada rahalist hüvitist, kuid selle hüvitise saamist või mittesaamist ei saa pidada isiku jaoks sedavõrd oluliseks küsimuseks, et oleks õigustatud riigilõivust vabastamine halduskohtusse kaebuse esitamisel, sest sellest nõudest ei sõltu arvestataval määral tema jaoks oluliste huvide realiseerumine või tema elukorraldus. Samuti ei ole halduskohtule esitatud mittevaralise kahju hüvitamise kaebus perspektiivikas. Kaebuse faktiline ja õiguslik põhjendus, arvestades vastustajate kirjalikes vastuväidetes väljendatud seisukohti, ei veena selles, et E. G. i kaebus mittevaralise kahju hüvitamise nõudes tuleks rahuldada. Vastustajad ei ole iseenesest välistanud, et tulenevalt erakorralisest etapeerimisest võidi tekitada kaebajale ebamugavusi (näljatunne õhtusöögist ilmajäämise tõttu, 1 öö veetmine kartserikambris). Samas on aga küsitav see, kas selliste võimalike ebamugavustega tekitati kaebajale mittevaraline kahju, mis kuuluks rahaliselt hüvitamisele. Eeltoodu kehtib sisuliselt ka Murru Vangla vastu esitatud varalise kahju hüvitamise nõude perspektiivikuse kohta, s. o ringkonnakohtu hinnangul ei ole asja materjalidest nähtuvalt perspektiivikas ka E. G. i sellesisuline nõue. Kohtusse pöördumine eeldab riigilõivu tasumist ning menetluskulude riigi kanda jätmine peab olema põhjendatud. Hinnates kaebuse esitamisega taotletud eesmärki ja selle saavutamise võimalikkust, on halduskohus õigesti leidnud, et E. G. i vabastamine riigilõivu tasumise kohustusest ka varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuetelt, ei ole kaebuses väljatoodud asjaolusid arvestades põhjendatud ning seetõttu on E.G. õigesti jäetud vabastamata riigilõivu tasumisest summas 380 krooni. Viivi Tomson Agu Timmi 4 Maili Lokk