) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Tulenevalt
lg 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad
Kohus võtab hagist loobumise vastu ning lõpetab käesolevas asjas menetluse.
lg 4 sätestab, et kui hageja hagist loobub või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Seega tuleb menetluskulud välja mõista hagejalt. Vastavalt
lg 4 võib kohus asja menetluse lõpetamisel kompromissi või hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse. Sel juhul annab kohus menetlusosalistele enne mõistliku võimaluse esitada oma menetluskulude nimekiri ja tõendid. Tulenevalt
lg 1 mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on 3446,16 krooni. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005.a määrusest nr 306 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” on tsiviilasjalt hinnaga kuni 5 000 krooni maksimaalselt sissenõutav kulu 2500 krooni. Kohus leiab, et põhjendatud on kostja taotlus mõista hagejalt välja menetluskulud summas 1600 krooni.
lg 2 sätestab, et menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 2 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude kindlaksmääramise määruses. Hageja palus tagastada pool riigilõivust. AS-i E eest tasus riigilõivu Aktsiaselts JULIANUSE INKASSO AGENTUUR. Aktsiaselts JULIANUSE INKASSO AGENTUUR tasus 30.07.2007.a riigilõivu summas 250 krooni. Riigilõiv on tasutud Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr. 221023778606 Aktsiaseltsis Hansapank, viitenumber 2900072123.
lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Eeltoodust tulenevalt tuleb riigilõiv tagastada summas 125 krooni. Indrek Soots kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.