KOHTUOTSUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Määruse tegemise aeg ja koht 12. veebruar 2008.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-07-30463 Menetlusosalised ja nende esindajad hageja JL(isikukood XXX, elukoht XXX) kostja DL (isikukood XXX, elukoht XXX) JL hagi DL’i vastu elatise saamiseks. RESOLUTSIOON Rahuldada JLhagi DL’i vastu elatise saamiseks. Välja mõista DL’ilt JL kasuks igakuine elatusraha 2000 (kaks tuhat) krooni poeg IL’i (sünd. XXX.
- a)ülalpidamiseks alates 17.08.2007.a kuni poja IL’i täisealiseks saamiseni, s.o. XXX.a. Välja mõista DL’ilt JLkasuks igakuine elatusraha 2000 (kaks tuhat) krooni poeg NL’i (sünd. XXX.
- a)ülalpidamiseks alates 17.08.2007.a kuni poja NL’i täisealiseks saamiseni, s.o. XXX.a. Kohtuotsus elatise osas kuulub viivitamatult täitmisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud asjaolud JL esitas 17.08.2007.a. kohtule hagi DL’i vastu elatise saamiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 2500 krooni poeg IL’i ülalpidamiseks kuni IL’i täisealiseks saamiseni ning igakuine elatis summas 2000 krooni poeg NL’i ülalpidamiseks, kuni NL’i täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt lahutati poole abielu Tallinna Perekonnaseisuametis XXX.a., mille kohta koostatid abielulahutuse akt nr XXX. Poolte abielust sündis kaks poega: XXX.a. poeg IL ja XXX.a. NL. Peale lahutust jäid lapsed elama ema juurde. Hageja oli sunnitud võtma laenu korteri ostmiseks ning tagastab laenu igakuiselt summas 2040 krooni, samuti tasub kommunaalkulusid igakuisel summas 1685 krooni. Hagejal kulub I ülalpidamiseks kuus umbes 4450 krooni ja N ülalpidamiseks umbes 3500 krooni. Hageja sissetulek koosneb töötasust 4500 krooni ja peretoetus 600 krooni. Kostja on seni tasunud hagejale vabatahtlikult elatist 2000 krooni kuni 3000 krooni kuus, kuid elatist suurendama ei ole nõus. Stabiilse elatise saamiseks palub hageja elatis välja mõista kohtukorras. Kostja vastus Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja leiab, et hageja on näidanud hagiavalduses laste kulutusi suuremana, kui nad tegelikult on. Kostja kannab igakuiselt vanemale pojale 500 krooni, samuti ostab kõik vajaliku vanemale pojale. Kostja maksab noorema poja lasteaia eest 600-700 krooni kuus ning lubab seda teha ka edaspidi. Kostja on nõus maksma lastele elatist kokku igakuiselt 4000 krooni ning jätkab endiselt vanemale pojale 500 krooni ülekandmist. 08.02.2008.a. täiendavas vastuses hageja nõustub, et kostja hakkab maksma elatist 4000 krooni kuus ja vanemale pojale 500 krooni kuus. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtunik. Pooled on kohtule teatanud, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. IL’i sünnitunnistusega on tõendatud, et tema vanemateks on JL ja DL. NL’i sünnitunnistusega on tõendatud, et tema vanemateks on JL ja DL. PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal TKS § 61 lg. 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Riigikohtu Tsiviilkolleegium on tsiviilasjas nr. 3-2-1-57-04 leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt Hageja on esitanud kohtule hagi igakuise elatise saamiseks poeg IL’i ülalpidamiseks summas 2500 krooni, kuni poja täisealiseks saamiseni ja igakuise elatise saamiseks poeg NL’i ülalpidamiseks summas 2000 krooni, kuni poja täisealiseks saamiseni, kuna kostja ei toeta lapsi piisavalt ja stabiilselt. Kostja on nõus maksma kummagi poja ülalpidamiseks igakuiselt 2000 krooni ning nõus maksma vanemale pojale 500 krooni igakuiselt. 2 08.02.2008.a. vastuses hageja nõustus kostja pakkumisega ning on nõus, et kostja maksab kummagi poja ülalpidamiseks igakuiselt 2000 krooni ja jätkab vanemale pojale 500 krooni kandmist igakuiselt. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hagiavalduse esitamise ajal oli vastavalt Vabariigi Valitsuse 21.12.2006.a määrusega nr 273 on kuupalga alammääraks kehtestatud 3600 krooni. Seega miinimum elatise summa ühele lapsele 1800 krooni. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Vastavalt PKS § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Kohus, uurinud asjas kohtule esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuine elatis summas 2000 krooni poeg IL’i ülalpidamiseks alates 17.08.2007.a. kuni IL’i täisealiseks saamiseni, s. o XXX.a. ning igakuine elatis summas 2000 krooni poeg NL’i ülalpidamiseks alates 17.08.2007.a. kuni NL’i täisealiseks saamiseni, s.o XXX.a. PKS § 61 lg 3 alusel võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 2 sätestab, et riigilõivu ei võeta elatise hagi läbivaatamise eest. Taimi Kollom kohtunik 3