lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.
lg 1 järgi mõistab kohus, kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks.
lg 2 kohaselt määratakse elatis igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o alates 01.01.2008. a 2175 krooni. Kohtuistungitel on hageja ja kostja seletustega tõendamist leidnud, et kostja täidab lapse ülalpidamiskohustust ja on tasunud alaealise lapse ülalpidamiseks
Hageja on seisukohal, et need summad ei kata vajalikul määral kostja osalust lapse ülalpidamiseks. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest ning lapse ülalpidamine peab katma lapse igapäevased põhjendatud vajadused. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Kohus loeb põhjendatuks ja vajalikuks lapsele tehtavad igakuised kulutused: toidule 2200 krooni, üürile 399 krooni, telefonile 200 krooni, elektrile 76 krooni, muusikakoolile 400 krooni, olemkuludele (vitamiinid, rohud arstivisiidid, hügieenivahendid, klassikaaslaste sünnipäevad) 500 krooni, taskurahale 500 krooni, riietele 500 krooni. Tegemist on küll kasvava lapsega kes vajab pidevalt uusi riideid, kuid kulutused peavad jääma mõistlikkuse piiridesse. Kohus ei nõustu kulutustega internet-telefonile 806.25 krooni, kuna hageja kasutas internet-telefoni põhiliselt vestlemiseks Hispaanias oleva tütrega, tütar naaseb varsti kodumaale ning need kulutused ei ole poolte alaealise poja igakuised kulutused. Samuti ei ole pangalaenu ja kindlustuse kulud alaealise lapse ülalpidamiskulud ja kohus neid ei arvesta elatise väljamõistmisel. Kohus ei nõustu ka igakuiste kulutuste hulka arvestatud ID-kaarti kuludega 120 krooni, kuna on üldtuntud asjaolu, et ID-kaarti ei vahetata iga kuu ning seega igakuised kulutused ID-kaardile puuduvad. Seega kulub kohtu hinnangul poolte alaealise poja ülalpidamiseks 4775 krooni kuus. Kohus leiab, et nimetatud summaga on alaealise TK`i vajadused kaetud. Vanemate kohustus alaealist last ülal pidada tuleneb seadusest ning vanemad peavad seda kohustust kandma võrdselt. Eeltoodust tulenevalt on lapse ülalpidamiskulud ühes kuus summas 4775 krooni igati mõistlikud ja kummagi vanema kanda jääb ülalpidamiskuludest 2387.50 krooni. Kostja on seisukohal, et temal on võimalik maksta elatist 2175 krooni kuus. Samas ei ole kostja elatise suuruse vaidlustamisel esitanud kohtule tõendeid oma igakuiste sissetulekute kohta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pooltel on võimalik kanda lapse igakuulised kulutused summas 4775 krooni ning kummagi vanema kanda tuleb jätta pool väljamõistetu elatisest, s.o 2387 krooni. Kohtul esitatud tõenditega on tõendamist leidnud, et kostja on tasunud elatist viimati 2008. aasta veebruari kuu eest 2175 krooni. Seega kuulub elatis 2387 väljamõistmisele alates märtsist 2008. a.
lg 3 alusel võib kohus huvitatud isiku nõudel vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel elatise suurust muuta. Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu tasumisest. Eesti Vabariigi kasuks kuulub kostjalt TsMS § 179 lg 1 alusel väljamõistmisele riigilõiv mille tasumisest oli hageja vabastatud. Kooskõlas TsMS § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihind 2387 (9 x 2387 = 21 483). Riigilõivuseaduse 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagihinnalt 21 483 krooni riigilõivu 1500 krooni. Maie Seppo kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.