§-dest 217 lg 1, 3; 218 lg 1, 2 kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates 10 päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitama kohtule kaevata ei saa. TsMS § 371 lg 1 p 3 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Kohus ei võta kaebust menetlusse, kuna TsMS § 217 lg-s 1 sätestatust tuleneb, et kaebus kohtutäituri tegevuse peale tuleb esitada kohtutäiturile. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED P. Kongo esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 27.08.2007 määruse ning teha uue määruse, millega saata asi esimese astme kohtule menetlemiseks. Määruskaebuse kohaselt on ekslik seisukoht, et kaebuses kohtutäituri toimingute peale ei ole läbitud kohtueelset menetlust. Kohtutäitur A. Kolsar ei ole mõistliku tähtaja jooksul tema tegevuse peale esitatud kaebusele reageerinud. Kaebuse esitamisega kohtule ei olnud võimalik kauem viivitada, kuna Pensioniamet teatas, et on kohustatud pensionist kinnipidamise korralduse täitma alates 01.09.
kohaselt kohtutäituri tehtavat otsust kaebuse kohta, mille peale on võimalik esitada kaebus
Määruskaebuse esitaja väide, et ta on kohtueelset lahendamise korda järginud, kuna kohtutäitur A. Kolsar ei olnud kaebust mõistliku aja jooksul pärast selle saamist läbi vaadanud, ei ole põhjendatud.
lg 3 sätestab, et kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. P. Kongo kaebuses toodud asjaoludest nähtuvalt esitas ta kohtutäiturile viimase tegevuse kohta kaebuse 03.08.2007 ning kaebuse kohtule esitas 23.08.2007, s.o 20 päeva möödumisel kohtutäiturile kaebuse esitamisest. Kuna kaebuse kohtule esitamise ajaks ei olnud veel möödunud
lg 3 sätestatud kohtutäituri poolt kaebuse kohta otsuse tegemiseks ettenähtud tähtaeg (s.o koos asja läbivaatamisega maksimaalselt 25 päeva), siis puudus määruskaebuse esitajal seaduslik alus pöörduda kaebusega kohtu poole viidates seejuures kohtutäituri tegevusetusele kaebuse läbivaatamisel. Samas on maakohus, keeldudes kaebuse tervikuna menetlemisest, jätnud tähelepanuta, et kaebaja viitas kohtutäituri tegevuse vaidlustamisel muuhulgas asjaolule, et tema suhtes 1996. ja 1997. a tehtud kohtuotsuste täitmine on aegunud.
§-s 202 lg 1 sätestatakse, et täitemenetlus väärteo asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul.
lg 2 kohaselt on rahatrahvi täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. Tulenevalt TsMS § 475 lg 2 vaatab täitmiskohtunik võlgniku või kohtutäituri avalduse rahatrahvi täitmise aegumise kohta läbi hagita menetluses. Nimetatud sätetest tuleneb seega, et rahatrahvi määramise otsuse täitmise aegumisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik oma määrusega, mitte aga kohtutäitur. Kuna kohtutäituril puudus pädevus lahendada P. Kongole määratud rahatrahvi sissenõudmise võimaliku aegumisega seonduvat, siis pidanuks maakohus käsitlema P. Kongo poolt kohtule esitatud kaebust rahatrahvi täitmise aegumise osas kohtutäituri tegevuse vaidlustamisest eraldi ning edastama kaebuse seda puudutava osa täitmiskohtunikule läbivaatamiseks. Asjaolu, et P. Kongo ei ole oma kaebuses rahatrahvi täitmise aegumisele viidates märkinud ära sellega kaasnevat menetluslikku taotlust täitemenetluse lõpetamiseks, ei saa olla aluseks järeldusele, et kaebaja ei ole aegumisele viidates soovinud
MS § 477 lg 4 sätestab, et kohus ei ole hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega, millest tuleneb, et maakohus peab hagita asjas avalduse saades 3 sõltumata avaldaja esitatud taotlustest ise hindama, milline seaduses sätestatud menetlus on arvestades kaebuse eesmärki kohane. Andra Pärsimägi Üllar Roostoja 4 Egon Konsand
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.