KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 10. märts 2008 Tartu Haldusasja number 3-08-181 Haldusasi V.P. kaebus Kohtla-Järve

) § 91 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus isiku taotlusel vabastada ta määrusega täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest riigituludesse, kui kohus leiab, et isik on maksejõuetu.

§ 91

lg 1 sõnastusest nähtuvalt kaalub kohus pärast isiku maksejõuetuse tuvastamist tema vabastamist riigilõivu tasumisest. Riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) § 56 lg 10 kohaselt halduskohtusse kaebuse esitamisel riigiasutuse või ametiisiku õigusvastase tegevuse peale tasutakse riigilõivu 80 krooni. Sama paragrahvi lg 11 kohaselt kahju hüvitamiseks kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 3 protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, kuid mitte alla 80 krooni ja mitte rohkem kui sama suure hagihinnaga hagi esitamisel tsiviilkohtumenetluses. Kohus vabastas V.P. Kohtla-Järve Arestimaja toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise nõudelt riigilõivu tasumisest täielikult. V.P. on lisaks esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude summas 50 000 krooni, kusjuures väidetav kahju seisnes mittepüsivates füüsilistes ning emotsionaalsetes kannatustes. Riigikohus märgib lahendis nr 3-3-1-40-07, et sellise kahju tõendatuse korral on isikul küll õigus kahju eest saada rahalist hüvitist, kuid selle hüvitise saamist või mittesaamist ei saa pidada isiku jaoks sedavõrd oluliseks küsimuseks, et oleks õigustatud riigilõivust vabastamine halduskohtusse kaebuse esitamisel.

§ 84

lg 1 sätestab, et kaebuses mitme nõude, sealhulgas alternatiivsete nõuete esitamisel tasutakse riigilõivu, lähtudes nõudest, mille esitamisel on ette nähtud suurim riigilõiv. V.P. poolt esitatud kaebuselt (toimingu õigusvastasuse tuvastamine ja moraalse kahju summas 50 000 krooni hüvitamine) tuleks tasuda riigilõiv summas 1500 krooni. Kuna halduskohus vabastas V.P. riigilõivu tasumisest toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudelt, s. o riigilõivust summas 80 krooni, tuli V. P. l juhul, kui ta soovis jätkuvalt mittevaralise kahju hüvitamist, tasuda kaebuselt riigilõivu 1420 krooni. 2 MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. V.P. esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu
2. veebruari 2008 määruse peale, milles taotleb määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega vabastada ta riigilõivu, summas 1420 krooni, tasumisest. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on määrusega kaebajalt ära võetud võimalus õiglasele hüvitusele 50 000 krooni ulatuses, mis tuleks talle välja mõista Kohtla-Järve Arestimaja ebaseadusliku toimingu eest. Kaebaja on maksujõuetu isik, kellel puuduvad rahalised vahendid nõutud riigilõivu tasumiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
4. veebruari 2008 määrus muutmata. Tartu Halduskohtu
5. veebruari 2008 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole selle tühistamise aluseks.
6. Halduskohtule esitatud kaebuses on V.P. taotlenud Kohtla-Järve Arestimaja toimingu – kambris nr 5 joogivee puudumine - õigusvastasuse kindlakstegemist ning mittevaralise kahju 50 000 krooni väljamõistmist. Halduskohus on vabastanud V.P. riigilõivu tasumisest osaliselt, s. o Kohtla-Järve Arestimaja toimingu – kambris nr 5 joogivee puudumine - õigusvastasuse kindlakstegemise nõudelt ning kohustas teda kaebuses esitatud mittevaralise kahju nõudelt tasuma riigilõivu summas 1420 krooni.
7. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et V.P. on maksejõuetu ja ei ole suuteline tasuma halduskohtusse kaebuse esitamisel tasumisele kuuluvat 1420 krooni suurust riigilõivu. Vaidlus on selles, kas maksejõuetuse tõttu tuleb kaebaja antud juhul vabastada riigilõivu tasumise kohustusest tervikuna (s. o ka mittevaralise kahju nõudelt tasumisele kuuluva riigilõivu osas) või mitte. 7.

§ 91

lg 1 kohaselt on kohtul õigus vabastada isik täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest, kui ta leiab, et isik on maksejõuetu. Haldusasjas nr 3-3-1-40-07 on Riigikohus asunud seisukohale, et „Hinnates maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamise põhjendatust, peab kohus paratamatult andma eelhinnangu ka kaebaja õiguste kaitse vajalikkuse ja olulisuse kohta. Kui riigilõivu tasumise kohustus peaks aitama ära hoida ilmselgelt põhjendamatute kaebustega halduskohtusse pöördumist, siis riigilõivu tasumisest vabastamise võimalus aitab tagada, et isiku olulised õigused ei jääks tema maksejõuetuse tõttu kaitseta. Halduskohtumenetluse eesmärk ei ole näha ette võimalikult rohke pöördumine kaebustega halduskohtusse, vaid tagada lünkadeta kaebeõigus isiku oluliste õiguste kaitseks“. V.P. on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude, kusjuures väidetav kahju seisneb mittepüsivates füüsilistes kannatustes (juua sai ta ainult kolm korda päevas toidukordade ajal). Ringkonnakohus leiab, et sellise kahju tõendatuse korral võib isikul küll olla õigus kahju eest saada rahalist hüvitist, kuid selle hüvitise saamist või mittesaamist ei saa pidada isiku jaoks sedavõrd oluliseks küsimuseks, et oleks õigustatud riigilõivust vabastamine halduskohtusse kaebuse esitamisel, sest sellest nõudest ei sõltu arvestataval määral tema jaoks oluliste huvide realiseerumine või tema elukorraldus. Lähtudes eeltoodust, on halduskohus õigesti jätnud rahuldamata V.P. taotluse vabastada ta riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel mittevaralise kahju hüvitamiseks. 3 Maili Lokk Agu Timmi 4 Viivi Tomson