) § 162 lg 4 alusel jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leidis: Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg-le 1 p 3 kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt
lg-le 1 võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta
lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid.
lg 3 kohaselt kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kostja on esitanud seisukoha hagist loobumise taotlusele, milles teatab, et on menetluse lõpetamisega nõus. Seega puudub vajadus menetluse jätkamiseks. Hageja on teadlik hagist loobumise õiguslikest tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada.
lg 2 p 2 kohaselt tagastab kohus pool menetluses tagastatud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Vastavalt
Aktsiaselts JULIANUSE INKASSO AGENTUUR on hagiavalduse esitamise eest 23.02.2007 tasunud riigilõivu 250 krooni arvelduskontolt nr XXXXXXXXX Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas, selgitusega „Riigilõiv kiirmenetluse avalduselt ET vastu”, viitenumbriga 2900072123. Hagejale kuulub tagastamisele pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o. 125 krooni.
lg 4 kohaselt kui hageja hagist loobub või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesoleval juhul, ei ole hageja nimetatud põhjusel hagist loobunud. Kostja on kandnud õigusabikulusid summas 1 500 krooni.
lg 4 kohaselt asja menetluse lõpetamisel kompromissi või hagist loobumise tõttu võib kohus menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse. Sel juhul annab kohus menetlusosalistele enne mõistliku võimaluse esitada oma menetluskulude nimekiri ja tõendid.
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Vastavalt
p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määruse nr 306 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 5 000 krooni puhul 2 500 krooni. Kuivõrd hageja põhinõue moodustab 1 557,22 krooni, on käesoleva tsiviilasja hind
Seega on käesolevas asjas lepingulise esindaja kulude hagejalt sissenõudmise piirmääraks 2 500 krooni. Kohtu hinnangul ei ole kostja menetluskulu summas 1 500 krooni ebamõistlikult suur. Lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäär käesolevas asjas on 2 500 krooni. Samuti juhib kohus hageja tähelepanu asjaolule, et hagiavalduses on hageja palunud kostjalt välja 2 mõista õigusabikuludena 2 000 krooni.
lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja ei ole toonud välja ühtegi põhjust, miks vastaspoole kulude väljamõistmine hagejalt oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohtu hinnangul ei ole kostja menetluskulude väljamõistmine hagejalt ebamõistlik. Hageja ise on esitanud kostja vastu aegunud nõude ning sellega põhjustanud kostjale menetluskulusid. Kuivõrd hageja on hagist loobunud, siis
Tulenevalt eeltoodust, leiab kohus, et kostja taotlus hagejalt õigusabikulude väljamõistmiseks on põhjendatud ning hagejalt tuleb välja mõista kostja õigusabikulud summas 1 500 krooni. Jaanus Saaremõts Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.