) § 24 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebuses esitatud nõuded on osaliselt vastustaja poolt kohtuväliselt täidetud, samuti puudub antud asjas avalik huvi, mis oleks menetluse jätkamise aluseks. 11.10.2007 esitas kaebuse esitaja esindaja advokaat Margus Lentsius kohtule taotluse haldusasjas nr 3-07-1221 menetluse lõpetamiseks ja menetluskulude väljamõistmiseks. Taotlusele oli lisatud arve nr 023, advokaadibüroo õiend arve tasumise kohta ning menetluskulude nimekiri kokku summas 20 140 krooni, nimekiri sisaldas ka kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatud taotluse kohaselt on tulenevalt
§-st 83 lg 1 menetluskuludeks kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lg 2 sätestab kohtukuludena riigilõivu, kautsjoni ja asja läbivaatamise kulu.
lg 5 kohaselt kannab vastustaja kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse § 24 lg 1 p-s 4 sätestatud alusel. Riigikohtu 09.04.2007 otsusest nr 3-3-1-92-06 tuleneb, et sõna kohtukulud all tuleb mõista ka esindaja kulusid
Kohtukuludena on A. Mölter tasunud riigilõivu summas 80 krooni. Kohtuväliste kuludena on A. Mölter tasunud Advokaadibüroole Lentsius & Talts 12.06.2007 arve nr 023 alusel 20 060 krooni (17 000 + käibemaks 18%). Tartu Vallavolikogu ja Vallavalitsus ei nõustunud kaebuse esitaja taotlusega kohtukulude osas. Vastuväidete kohaselt ei ole halduskohus Tartu valla õigusvastast käitumist tuvastanud ega kohustanud Tartu Vallavalitsust otsustama Simuni maaüksuse detailplaneeringu algatamist. Tartu Vallavalitsus on vastu võtnud korralduse nr 376 Simuni maaüksuse detailplaneeringu mittealgatamise osas sellepärast, et Tartu vald ei suutnud täita seadusandja pandud kohustust kehtestada Tartu valla üldplaneering hiljemalt 01.07.2007. Vallavalitsuse korralduse vastuvõtmisel ei ole lähtutud A. Mölteri kaebusest halduskohtule. Peale 01.07.2007 on Tartu Vallavalitsus vaadanud uuesti läbi kõik esitatud detailplaneeringute algatamise avaldused, mille algatamise edasilükkamisel lähtuti Tartu Vallavolikogu 14.06.2006 määrusest nr 11. Tartu Halduskohus lõpetas 07.11.2007 määrusega haldusasja nr 3-07-1221 menetluse
Mölteri taotluse menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt sätestab
lg 1 p 4, et halduskohus lõpetab menetluse, kui kaevatav või protestitav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt välja antud, peatatud haldusakt on täidetud või toiming sooritatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Kohus saab lõpetada menetluse
lg 1 p 4 alusel siis, kui kaebuse esitaja nõuded on kohtuväliselt täidetud ja kaebuse esitajal puudub kaebuse läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Kaebuse esitaja on avaldanud kohtule, et tal puudub põhjendatud huvi asja läbivaatamiseks. Tartu Vallavalitsuse 29.08.2007 korralduse nr 376 põhjendustest nähtub, et vallavalitsus on lahendanud Simuni maaüksuse detailplaneeringu küsimuse (võtnud vastu korralduse nr 376) 2 põhjusel, et Tartu vald ei suutnud täita seadusandja poolt pandud kohustust kehtestada valla üldplaneering hiljemalt 01.07.2007 ning vallavalitsusel puudus seaduslik alus kaebuse esitaja põhiõiguste riive jätkamiseks. Vallavalitsuse korralduse vastuvõtmisel ei ole lähtutud A. Mölteri kaebusest halduskohtusse. Pärast 01.07.2007 on Tartu Vallavalitsus vaadanud uuesti läbi kõik esitatud detailplaneeringute algatamise avaldused, mille algatamise edasilükkamisel lähtuti Tartu Vallavolikogu 14.06.2006 määrusest nr 11. Eeltoodust lähtuvalt ei ole käesoleval juhul tegemist kaebuse õigeksvõtuga vastustaja poolt. Kohtusse pöördumise eesmärk oli saavutada olukord, et Tartu Vallavalitsus otsustaks ära Simuni maaüksuse detailplaneeringu algatamise. Seda on Tartu Vallavalitsus 29.08.2007 korralduse nr 376 andmisega teinud, jättes Simuni katastriüksuse detailplaneeringu algatamata.
lg 5 sätestab, et vastustaja kannab kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse sama seadustiku paragrahvi 24 lg 1 p-s 4 sätestatud alusel. Antud juhul tuleb kohtukulude all mõista ka esindaja kulusid
lg 4 p 1 mõttes.
lg 5 mõtte kohaselt kannab vastustaja kaebuse esitaja menetluskulud siis, kui haldusorgan tunnistas kohtumenetluse ajal haldusakti kehtetuks, andis välja andmata haldusakti välja, täitis peatatud haldusakti või sooritas toimingu, mida kaebusega taotleti seoses sellega, et haldusorgan tunnistab kaebust (või vähemalt möönab, et kaebuse esitaja õigusi on rikutud). Erinevalt peab toimuma kohtukulude väljamõistmine siis, kui haldusakt tunnistatakse kohtumenetluse jooksul kehtetuks või taotletud haldusakt antakse välja või toiming sooritatakse muudel põhjustel.
lg 5 alusel kohtukulude kaebuse esitaja kasuks väljamõistmine vastustajalt oleks ebaõiglane juhtudel, kui menetlus on võimalik ja vajalik lõpetada, kuna kaebuse esitaja kaotab huvi asja edasise menetlemise vastu, sest on saavutanud oma väidetavalt rikutud õiguste taastamise sõltumata kohtumenetlusest, kuid ei pea võimalikuks või vajalikuks kaebusest loobuda. Kuna Tartu Vallavalitsus sooritas taotletud toimingu - otsustas Simuni maaüksuse detailplaneeringu algatamise küsimuse mitte seetõttu, et A. Mölter oli pöördunud kaebusega kohtusse, milles taotles toimingu sooritamiseks kohustamist, vaid muudel asjaoludel, tuleb kaebuse esitaja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks jätta rahuldamata. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED A. Mölter esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 07.11.2007 määruse osas, millega jäeti A. Mölteri menetluskulud Tartu Vallavalitsuselt välja mõistmata ning teha nimetatud osas uue määruse, millega mõista
Mölteri kasuks välja õigusabikulu summas 20 060 krooni; mõista Tartu Vallavalitsuselt Advokaadibüroo Aivar Pilv kasuks välja riigilõiv summas 80 krooni ning mõista Tartu Vallavalitsuselt välja A. Mölteri kasuks määruskaebuse esitamisega seoses kantud menetluskulu summas 7434 krooni. Määruskaebuse kohaselt on Tartu Vallavalitsus kohustatud hüvitama
Mölteri kohtukulud, mis hõlmavad ka kulusid õigusabile. 29.08.2007 korralduse nr 376 välja andmisega on A. Mölter kohtusse pöördumise eesmärgi saavutanud. Kaebuse esitaja soovis, et haldusorgan langetaks otsuse detailplaneeringu algatamise küsimuses. Kuna vastustajal puudus õiguslik alus keelduda haldusakti vastuvõtmisest või haldusakti vastuvõtmist edasi lükata, siis oli õigusvastane nii Tartu Vallavalitsuse toiming, millega otsustati lükata edasi Simuni maaüksuse detailplaneeringu algatamise otsustamine kui ka Tartu Vallavalitsuse poolne viivitus avalik-õiguslikus suhtes. Kuigi Tartu Vallavalitsus põhjendas kohtumenetluse käigus, et detailplaneeringu küsimus otsustati hoopis seaduse täitmiseks, mitte aga tulenevalt A. Mölteri kaebusest, on ilmne, et Tartu Vallavalitsus võttis seaduse alusel käituma hakates oma varasema ebaseadusliku käitumise omaks. Seega kuulus 3 haldusasi nr 3-07-1221 lõpetamisele
Mölteri kaebuse sisulise rahuldamisega vastustaja poolt. Halduskohus on valesti järeldanud, et menetluse lõpetamisel
lg 1 p 4 alusel võib kohus eirata
lg 5, mis sätestab imperatiivselt, et kui kohus lõpetab menetluse
Seega peab Tartu Vallavalitsus A. Mölteri menetluskulud hüvitama. Riigikohtu 19.06.2002 lahendis nr 3-3-1-36-02 p-s 16 on selgitatud, millisel juhul võib ja saab kohtumenetluse lõpetamise kvalifitseerida
Juhul, kui antud säte kohaldub, kuuluvad kohtukulud
lg 5 alusel väljamõistmisele.
lg 1 p 4 alusel lõpetamise puhul on kohtukulude vastustajalt välja mõistmine imperatiivne. Kui kohus lõpetab menetluse
lg 1 p 4 alusel, siis peab kohus § 92 lg 5 alusel vastustajalt kohtukulud välja mõistma. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus 30.11.2005 lahendi nr 3-3-1-70-05 p-des 10 ja 11, leides, et
lg 2 kohaselt mõistetakse kaebuse esitaja kasuks välja tema poolt kantud kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse
Kohtukulud saab jätta vastustajalt välja mõistmata vaid juhul, kui menetlus lõpetatakse muul alusel kui § 24 lg 1 p 4. Seega kuuluvad kohtkuludena Tartu Vallavalitsuselt välja mõistmisele nii A. Mölteri poolt kantud kohtukulud kui ka kohtuvälised kulud. Vastav seisukoht tuleneb ka Riigikohtu 09.04.2007 lahendist nr 3-3-1-92-06, milles on selgitatud, et
alates 01.09.2006 kehtiva sõnastuse kohaselt jagunevad menetluskulud kohtukuludeks ja kohtuvälisteks kuludeks ning viimased hõlmavad muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulusid. Kuigi
lg 6 kasutab mõistet kohtukulud, ei välista kohtumenetluse lõpetamisel ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulude väljamõistmist. Seega tuleb Tartu Vallavalitsuselt välja mõista tasutud riigilõiv 80 krooni ning kulud õigusabi osutamise eest summas 20 060 krooni. Riigilõiv kuulub
Samuti tuleks vastustajalt välja mõista Tartu Ringkonnakohtu menetluse käigus kantud menetluskulud.
lg 1 kohaselt on menetluskuludeks kohtukulud ja kohtuvälised kulud, sealhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
Kohtuväliste kuludena on A. Mölter tasunud Advokaadibüroole Lentsius & Talts 27.11.2007 arve nr 200711050 alusel 7434 krooni (6300 + käibemaks 18%). Õigusteenuse summale lisatud käibemaksu väljamõistmise taotlemisel lähtub määruskaebuse esitaja Riigikohtu halduskolleegiumi 15.11.2007 otsusest nr 3-3-1-58-
Asja materjalidest nähtuvalt ei ole menetlusosalised vaidlustanud halduskohtu 07.11.2007 määrust osas, millega lõpetati A. Mölteri kaebuse menetlus
lg 1 p 4 alusel.
lg 1 p 4 kohaselt halduskohus lõpetab menetluse, kui kaevatav või protestitav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt välja antud, peatatud haldusakt on täidetud või toiming sooritatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Toimiku materjalidest nähtub samuti, et menetlusosalised, s. h Tartu Vallavalitsus, ei ole halduskohtus toimunud menetluse käigus vastu vaielnud menetluse lõpetamise alusele, s. o sellele, et menetlus kuulub lõpetamisele
Vaidlusküsimuseks on olnud üksnes see, kas A. Mölterile peaks vallavalitsuselt välja mõistma ka halduskohtumenetluses kantud menetluskulud.
menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse
Viimatinimetatud sätte sisust tulenevalt on õige määruskaebuse esitaja väide, et juhul, kui asja menetlus lõpetatakse
Käesolevas asjas on halduskohus jätnud vastustajalt kaebaja kasuks menetluskulud välja mõistmata põhjusel, et tulenevalt vastustaja selgitustest ei ole olnud tegemist kaebuse õigeksvõtuga vastustaja poolt e. haldusorgani omaksvõtuga, olenemata sellest, et pärast kaebuse esitamist on vastustaja asunud lahendama A. Mölteri taotlust Simuni maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamiseks ja teinud 29.08.2007 korralduse, jättes detailplaneeringu koostamise algatamata. Nähtuvalt halduskohtule esitatud kaebuse sisust, olid selles esitatud taotlused suunatud sellele, et Tartu Vallavalitsus vaataks A. Mölteri taotluse läbi ja ei viivitaks vastava otsustuse tegemisega. Enne kaebuse esitamist oli vallavalitsus keeldunud detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse osas otsustust tegemast, põhjendades seda Tartu Vallavolikogu 14.06.2006 määrusega ja sellega, et vallas on otsustatud detailplaneeringute algatamise küsimuste lahendamine edasi lükata kuni valla üldplaneeringu kehtestamiseni. Planeerimisseadusest tulenevalt pidid kohalikud omavalitsused tagama kehtiva üldplaneeringu olemasolu hiljemalt 01.07.2007. Tartu Vallavalitsuse vastusest nähtuvalt on vastustaja keeldunud menetluse lõpetamisel kaebaja menetluskulusid kandmast põhjusel, et vallavalitsuse käitumine A. Mölteri taotluse menetlemisel ei ole vallavalitsuse arvates olnud õigusvastane, sest detailplaneeringute kehtestamise küsimuste osas otsuste tegemise edasilükkamine oli tingitud avalikust huvist ja sellest, et vallal puudus üldplaneering. 29.08.2007 korralduse nr 376 tegemise kohta on vallavalitsus väitnud, et Simuni maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamise/mittealgatamise küsimust ei lahendatud lõpuks korraldusega mitte seetõttu, et vallavalitsuse tegevusetus oli kohtus vaidlustatud, vaid seetõttu, et vald ei suutnud 01.07.2007 kehtestada üldplaneeringut. Lähtudes eeltoodust on ka halduskohus asunud seisukohale, et kuna vallavalitsus otsustas Simuni maaüksuse detailplaneeringu algatamise küsimuse mitte seetõttu, et A. Mölter oli pöördunud kohtusse kaebusega, milles taotles toimingu sooritamiseks kohustamist, vaid muudel asjaoludel, siis ei ole tegemist juhtumiga, kus vallavalitsus on tunnistanud oma eelneva käitumise õigusvastasust, s. o tegemist ei ole haldusorgani omaksvõtuga. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Nähtuvalt esitatud kaebusest taotles A. Mölter halduskohtult Tartu Vallavolikogu 14.06.2006 määruse nr 11 osaliselt õigusvastaseks 5 tunnistamist, vallavalitsuse 16.05.2007 toimingu õigusvastaseks tunnistamist, Tartu Vallavalitsuse viivituse avalik-õiguslikus suhtes õigusvastaseks tunnistamist ja Tartu Vallavalitsuse kohustamist otsustama Simuni maaüksuse detailplaneeringu algatamise küsimus. 29.08.2007 korralduse nr 376 andmisega täitis Tartu Vallavalitsus sisuliselt kohtuväliselt kaebaja nõuded ning kuna vallavalitsus ise ei lähtunud enam 14.06.2006 määruse nr 11 seisukohtadest, siis puudus ka kaebajal vajadus endiselt nõuda selle haldusakti õigusvastasuse tuvastamist, mistõttu taotles kaebuse esitaja asjas menetluse lõpetamist
lg 1 p 4 järgi põhjusel, et vastustaja on 29.08.2007 korralduse andmisega täitnud kaebaja nõuded kohtuväliselt ja kaebajal puudub kaebuse läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Tulenevalt 29.08.2007 korralduse andmisest on kaebuse esitaja saavutanud kaebuse esitamise eesmärgiks olnud olukorra, s. o olukorra, et Tartu Vallavalitsus otsustaks ära Simuni maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamise küsimuse. Kuna kaebaja ei olnud esitanud tühistamiskaebust mõne vastustaja haldusakti suhtes, vaid tuvastamis- ja kohustamiskaebuse, siis on kohtul ilmselgelt raskem hinnata seda, kas tulenevalt vastustaja käitumisest (haldusakti andmine kaebaja poolt esitatud taotluse lahendamiseks) on menetluse lõpetamise alusena
Samas, nagu juba varem märgitud, on halduskohus leidnud, et
lg 1 p 4 järgi saab antud asjas menetluse lõpetada, kuid menetluskulusid ei tule kaebajale välja mõista, kuna Tartu Vallavalitsuse tegevust pärast kaebaja poolt halduskohtule kaebuse esitamist ei saa pidada haldusorgani omaksvõtuks ja ka halduskohus ei ole menetluse käigus saanud sisuliselt hinnata kaebuses loetletud vallavalitsuse toimingute õiguspärasuse või õigusvastasuse küsimust. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-36-02 märkinud, et
lg 1 p 3 (käesoleva aja seisuga
lg 1 p 4) sätestatud olukordadest erinevalt peab toimuma menetluskulude väljamõistmine siis, kui haldusakt tunnistatakse kohtumenetluse jooksul kehtetuks või kaotab kehtivuse muul põhjusel, mitte haldusorgani omaksvõtu korral.
lg 2 (käesoleval ajal
lg 5) alusel menetluskulude kaebaja kasuks väljamõistmine vastustajalt oleks ebaõiglane juhtudel, kui menetluse lõpetamise tingis akti kehtetuks tunnistamine või akti kehtivuse kaotamine haldusorgani tahtest sõltumatutel asjaoludel, s. h seadusandja poolt õigusliku regulatsiooni muutmise korral, ning kaebaja kaotab huvi asja edasise menetlemise vastu, kuna on saavutanud sõltumata kohtumenetlusest oma väidetavalt rikutud õiguste taastamise, mille kaitseks ta oli kohtusse pöördunud. Ringkonnakohus leiab, et 29.08.2007 korralduse väljaandmine ning sellega sisuliselt kaebuses esitatud nõuete rahuldamine pärast seda, kui kaebuse esitaja oli pöördunud Simuni maaüksuse detailplaneeringu algatamisega seotud toimingute vaidlustamiseks kohtusse, ei ole käsitletav haldusorgani tahtest sõltumatu asjaoluna või seadusandja poolt õigusliku regulatsiooni muutmisest tuleneva asjaoluna, mis annaks alust arvata, et haldusorgan pidi olenemata esitatud kaebusest tegema 29.08.2007 detailplaneeringu algatamise küsimuse kohta korralduse. Asja materjalidest nähtuvalt oli haldusorgan enne A. Mölteri poolt kaebuse esitamist korduvalt keeldunud Simuni maaüksuse detailplaneeringu küsimuse osas otsust vastu võtmast ning keeldumist põhjendati sellega, et haldusorgan on otsustanud detailplaneeringute algatamise vallas edasi lükata kuni valla üldplaneeringu kehtestamiseni. Asja materjalidest ei nähtu, et Simuni maaüksuse detailplaneeringu osas oleks keeldutud otsustuse tegemisest põhjusel, et 01.07.2007 oli valla üldplaneeringu valmimise tähtaeg. Seega sõltus haldusorgani tegevus (detailplaneeringute algatamise avalduste läbivaatamine vastupidiselt varasemale seisukohale, et avaldusi ei menetleta enne valla üldplaneeringu kehtestamist) pärast 01.07.2007 täielikult haldusorgani enda tahtest ja ei sõltunud sellest, et 01.07.2007 oli seaduses ettenähtud tähtaeg valla üldplaneeringu kehtestamiseks, mistõttu ei ole ka alust asuda seisukohale, et menetluse lõpetamise tingis haldusorgani tahtest sõltumatu muu asjaolu, mis annaks alust arvata, et
lg 1 p 4 ei saa olla asjas menetluse lõpetamise alus ja seega puudub võimalus ka vastustajalt kaebuse esitaja kasuks menetluskulude väljamõistmiseks. Lähtudes eeltoodust ja 6
-de 24 lg 1 p 4 ning 92 lg 5 sisust, leiab ringkonnakohus, et antud juhul on menetlus õigesti lõpetatud
lg 1 p 4 alusel ning puudub alus asuda seisukohale, et tegemist ei ole haldusorgani omaksvõtuga, mistõttu kuuluvad ka esimese astme kohtus kantud menetluskulud vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistmisele. Asja materjalidest nähtuvalt on A. Mölteri menetluskuludeks esimese astme kohtus olnud õigusabikulud summas 20 060 krooni, mis on ka kaebaja poolt tasutud, ning mis kuuluvad seega
Mis puudutab esimese astme kohtus A. Mölteri eest tasutud riigilõivu tagastamist, siis tuleb see
Toimiku materjalidest nähtuvalt on riigilõivu 80 krooni tasunud AB Aivar Pilv 15.06.2007 Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas ja seega tuleb tagastamisele kuuluv riigilõiv ka AB-le Aivar Pilv tagastada, olenemata sellest, et kaebaja esindaja advokaat M. Lentsius on menetluse kestel vahetanud advokaadibürood ja töötab nüüd AB-s Lentsius & Talts OÜ. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse, siis tulenevalt
§-dest 92 lg 1 ja 93 lg 5, kuuluvad ka määruskaebuse esitaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (õigusabikulud) summas 7434 krooni väljamõistmisele Tartu vallalt A. Mölteri kasuks. Viivi Tomson Agu Timmi 7 Maili Lokk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.