tja) - Korteriühistu Anne 47 (registrikood 80134571), esindaja advokaat Andres Veski RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Maakohtu
) § 13 lg 3 kohaselt ei ole korteriomanik kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. KÜ Anne 47 vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt on KÜ-s Anne 47 kehtestatud kõikidele korteriomanikel ühetaoline igakuine maks soojavee torustikes tekkiva soojusenergia kao kompenseerimiseks. Vastavalt 10.12.2002 vastu võetud KÜ Anne 47 üldkoosoleku otsuse p-le 4.1 on kütteperioodi ajal maks 50 krooni kuus, suveperioodil 30 krooni kuus igale korterile. Seda maksu maksavad kõik Anne 47 maja korteriomanikud, olenemata sellest, kas neil on olemas korterite sansõlmedes siugtoru või mitte. KÜ Anne 47 on korteriomandile xx esitanud arveid sooja vee tarbimise kohta vastavalt selles korteris paigaldatud soojaveemõõturi näidule. Alates soojaveemõõtri paigaldamisest kuni hagi esitamiseni on selle mõõturi näiduks olnud neli kuupmeetrit sooja vett. MAAKOHTU LAHEND Tartu Maakohus jättis 20. septembri 2007 otsusega hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt lähtudes asjaõigusseaduse (AÕS) §-st 75 lg 1 kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi.
lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on korteriomanik kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lg-s 1 nimetatud suuruses.
lg 1 kohaselt on majandamiskulud seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta. KÜ Anne 47 üldkoosolek on 10.12.2002 kehtestanud kõigile korteritele keldrites ja püstakute šahtides oleva sooja tarbevee isoleerimata torustikest soojakaost tuleneva igakuise tasu 30 krooni kütteperioodi ajal ja 50 krooni suveajal iga korteri kohta. Üldkoosoleku otsus on jõus 2 ning seda ei ole seaduses ettenähtud korras vaidlustatud. Seega on see otsus täitmiseks kõigile KÜ Anne 47 korteriomanikele. Hageja väited, et temal ei ole vannitoas siugoru ning tema kasutab minimaalselt sooja vett, ei anna hagejale õigust keelduda täitmast üldkoosoleku otsust. Hageja peab kaasomanikuna võtma osa kortermaja sootrasside soojakadudest tingitud kulutuste katmisest. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS Ü. Kirsipuu esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 20. septembri 2007 otsuse ning teha uue otsuse, millega rahuldada hagi KÜ Anne 47 vastu võlgnevuse puudumise tuvastamiseks. Apellatsioonkaebuse kohaselt puudub hageja vannitoas soojavee toru. Kuna Anne 47 majas paiknevad soojatorud seina sees šahtis tuleb toru seina seest vannituppa ja väljub vannitoast ainult siugtoru kohal. Hageja vannituba on ilma kütteta ja külm. Hageja ei tarvita sooja vett maja soojavee süsteemist. Seda kinnitab ka korteri soojavee mõõturi näit, mis on aastaid ühesugune. Hageja soojendab vett köögis pliidil. Seega leiab hageja, et ta ei ole saanud teenust, mida maksekviitungil nimetatakse soojavee torudega kütmiseks. Soojatorud ei ole Anne 47 elamusse paigaldatud mitte seina sees oleva kitsa torušahti kütmiseks, vaid vannitubade kütmiseks siugtorude abil. Põhiline osa veetorude soojusenergiast kulub vannitubade kütmiseks, kuna vannitubade kubatuur on kordades suurem torušahti kubatuurist. Samas nõutakse hagejalt, kellel vannitoa küte soojatoru abil täielikult puudub, võrdset tasu nende korteriomanikega, kelle vannitubasid siugtoru abil soojavee energiaga köetakse. Nõudes tasu teenuse tarbimise eest, ei ole
tja hagejale selgitanud teenuse hinna komponente, tariife ega hinna arvutamise aluseid nii, et teenuse tarbijal oleks võimalik teenuse müügihinda piisava täpsusega arvutada.
§-s 13 lg 1 sätestab ka kaasomaniku õiguse saada kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Hageja ei ole saanud vannitoa kütteks soojusenergiat erinevalt teistest kaasomanikest, kelle vannitubasid soojavee torudega köetakse. KÜ Anne 47 nõuab hagejalt raha soojavee torudega kütmise eest. Hageja sellist teenust tarbinud ei ole. Seetõttu võib olla tegemist alusetu rikastumise sooviga korteriühistu poolt. KÜ Anne 47 vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt võeti 10.12.2002 KÜ Anne 47 üldkoosolekul vastu otsus kehtestada soojakaost tulenev igakuine tasu. Hageja pidi olema teadlik asjaolust, et isegi juhul, kui ta likvideerib oma vannitoast siugtoru, peab ta endiselt tasuma korteriühistu üldkoosoleku poolt kehtestatud tasu. Tasu on kehtestatud tingituna šahtides olevate sooja tarbevee isoleerimata torustikest tulenevast soojakaost, mitte soojavee torudega kütmise eest. Soojakadu ei teki mitte üksnes vannitoas vaid ka toru šahtides, mille toimel köetakse ka neid. Šahtides olevaid torusid aga soojakadude vähendamiseks isoleerida ei saa, sest siis muutuksid šahtid seestpoolt niiskeks, mis mõjub lagundavalt kogu majale. Kui tasu kehtestamine oleks kuidagi rikkunud hageja õigusi, oleks hagejal tulnud vaidlustada üldkoosoleku otsus seaduses ettenähtud korras või taotleda selle muutmist nii, et siugtoru mitteomavate vannitubadega korterid seda tasuma ei peaks. RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning vaidlustatud maakohtu otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis järgib ringkonnakohus kooskõlas TsMS §-ga 654 lg 6 esimese astme kohtu põhjendusi ega pea vajalikuks neid oma otsuses täies ulatuses korrata. 3 Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski apellandi väide ei anna põhjust vaidlustatud otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Maakohus on õigesti tuvastanud asjas tähtsust omavad asjaolud ja teinud neist põhjendatud järelduse, et hagi rahuldamiseks puudub õiguslik alus. Maakohus on asunud õigesti seisukohale, et
tja poolt hagejale esitatud arvetes näidatud 30 krooni suurune summa (arvetel märkega „soojav. torudega kütm“ – tl 11-12) põhineb KÜ Anne 47 üldkoosoleku 10.12.002 otsuse punktil 4. 1, millega on otsustatud kehtestada kõigile korteritele keldrites ja püstakute šahtides oleva sooja tarbevee isoleerimata torustikest tulenevast soojakaost solidaarne makse 30 krooni kütteperioodi ajal ja 50 krooni suveajal iga korteri kohta. Nagu nähtub nii nimetatud üldkoosoleku otsusest kui ka
tja seadusliku esindaja P. Taim kohtuistungitel antud seletustest, ei ole nimetatud igakuine makse seotud KÜS § 151 lg 1 mõttes korteriomanikele teenuse osutamisega soojusenergiaga või sooja tarbeveega varustamisel, vaid makse eesmärgiks on kompenseerida soojaveetorudest eralduva soojusenergia, mis on vajalik šahtide liigniiskuse vältimiseks, kadu. Maakohus on samuti õigesti leidnud, et kuivõrd nimetatud üldkoosoleku otsus on jõus ning seda ei ole seaduses ettenähtud korras vaidlustatud, siis on see otsus kohustuslik täitmiseks kõrvuti teiste Anne 47 korteriomanikega ka hagejale. KÜS § 13 lg 3 sätestab korteriühistu liikme õiguse pöörduda kohtu poole korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Vastavalt KÜS §-le 13 lg 4 on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Hageja ei ole asja läbivaatamisel maakohtus ega ka apellatsioonkaebuses märkinud, et nimetatud üldkoosoleku otsus oleks vastu võetud korteriühistu Anne 47 põhikirja rikkudes ning oleks seetõttu tühine, ta ei ole ka kasutanud KÜS § 13 lg 3 märgitud võimalust eelviidatud üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks. Kuna kõnesolev üldkoosoleku otsus on seega kehtiv, siis puudub kohtul õigus hinnata selle sisulist õiguspärasust ning hagejal lasub KÜS § 13 lg 4 kohaselt kohustus seda otsust täita seni, kuni seda pole korteriühistu üldkoosoleku poolt muudetud või tühistatud. Kuna
tja nõue soojaveetorudest eralduva soojusenergia kao kompenseerimiseks põhineb kehtival korteriühistu üldkoosoleku otsusel ning see nõutav kulu ei ole seotud korteriomanikele teenuse osutamisega konkreetse korteri (kui reaalosa) soojusenergiaga või sooja tarbeveega varustamisel, siis ei ole põhjendatud ka apellandi need väited, et tema vannitoas puudub soojaveetoru, et ta ei tarvita üldse maja soojaveesüsteemist sooja vett ning et
tja ei ole teenuse tarbimise eest tasu nõudmisel selgitanud hagejale selle hinna komponente, arvestades VÕS §-st 292 tulenevat analoogiat. Põhjendatud ei ole samuti apellandi väited, et maakohus on otsuse tegemisel jätnud ebaõigesti tähelepanuta AÕS § 72 lõikest 5 tuleneva, mille kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele, ning kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest, ja et maakohus on ühekülgselt käsitlenud
lg 1, mis sätestab ka kaasomaniku õiguse saada kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Hageja kui korteriomandi omanik saab oma AÕS § 72 lg 5 tulenevaid õigusi teostada korteriühistu üldkoosolekul osalemise ja tema õigusi ning huve riivavate üldkoosoleku otsuste seaduses ettenähtud korras vaidlustamise kaudu, mitte käesolevas tsiviilmenetluses, kus korteriühistu üldkoosoleku 10.12.2002 otsus ei ole vaidluse esemeks. Kuivõrd
tja poolt korteriühistu 4 üldkoosoleku otsuse alusel hagejalt nõutav tasu ei ole seotud korterite vannitubade kütmiseks mineva soojusenergiaga, siis puudub ka kohtul käesolevas asjas alus hinnata seda, kas hageja poolt vannitoa kütteks soojusenergia mittesaamine erinevalt teistest kaasomanikest on kooskõlas
lg 1 sätestatud kaasomaniku õigusega saada kaasomandi majandamisest (õigus-)vilja või mitte. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis tuleb vastavalt TsMS §-dele 162 lg 1 ja 173 lg 1 jätta menetluskulud apellatsiooniastmes apellandi kanda. Üllar Roostoja Maili Lokk 5 Egon Konsand
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.