lg 1 kohaselt on menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul õigus kuni asjas kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseni esitada kohtuvälise menetleja juhile kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale.
lg 1 kohaselt lahendab kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse kohtuvälise menetleja juht või selleks volitatud ametiisik.
lg 1 kohaselt, kui isik ei nõustu kaebust lahendades tehtud määrusega, pöördub ta oma õiguste kaitseks kaebusega maakohtu poole. Kohus osutas, et halduskohtul puudub võimalus keelata politseil edaspidiseks M.R. elukohas läbiotsimiste korraldamine vastavate teadete (signaalide) saamisel. MÄÄRUSKAEBAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED M.R. taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ning asja saatmist esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole tegemist vaidlusega, mis oleks väärteomenetlus. Väärteo menetlus on ammu lõppenud ja on tuvastatud, et M.R. ei ole väärtegu toime pannud. Järelikult ei ole tal põhjust vaielda väärteomenetluse seadustiku alusel. Nõude aluseks on põhiseadus (PS § 33, mille alusel on kodu puutumatu) ja selle sätete alusel saab vaidlust lahendada ainult halduskohus. M.R. ei ole kunagi arvanud, et halduskohus korraldaks läbiotsimisi, kui nendeks vajadus ilmneb. Küsimus on selles, mida lugeda väärteo algatamiseks ja läbiotsimise läbiviimiseks piisavaks põhjuseks. M.R. soovib, et kohus tuvastaks, kas politseil on õigus alati mingi signaali (näiteks vaenuliku naabri anonüümse kaebuse) peale inimese kodu läbi otsida. Maakohas ei jää see külarahvale saladuseks ning inimese prestiiž saab oluliselt kahjustatud isegi juhul, kui väärteo toimepanemist ei tuvastata. Seega soovib kaebaja, et kohus lahendaks 2 küsimuse, millise kaebuse peale on politseil õigus inimese kodu läbi otsida ja kuidas kohus suhtub sellesse, kui läbiotsimine viiakse anonüümse kaebuse alusel läbi, väärteo toimepanemist ei tuvastata, tuleb uus anonüümne kaebus ja jälle teostatakse läbiotsimine. Kaebaja leiab, et see on tema õiguste rikkumine ja keegi peaks sellise tegevuse eest vastutama. Kaebajal on tuginedes HKMS § 6 lg 3 p 1 õigus pöörduda halduskohtusse toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 24. märtsi 2008 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja ükski määruskaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks selle tühistamisele. Halduskohtule esitatud kaebuses palus kaebuse esitaja tunnistada vanemkonstaabel H. Heili toiming – väärteomenetluse alustamine anonüümsetele tunnistajatele viidates – õigusvastaseks. Halduskohus on õigesti leidnud, et tegemist on kaebusega väärteo menetlemise käigus sooritatud toimingu peale ja kaebus on esitatud väärteo kohtuvälise menetleja tegevuse peale. Sellise kaebuse menetlemine ei kuulu halduskohtu pädevusse.
lg 1 alusel on menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul õigus kuni kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseni esitada kohtuvälise menetleja juhule kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale.
lg 1 sätestab, et kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendab kohtuvälise menetleja juht või kohtuvälise menetleja juhi õigusaktiga volitatud ametnik kaebuse kättesaamisest alates viie päeva jooksul kirjalikus menetluses.
lg 1 kohaselt kui isik ei nõustu käesoleva seadustiku § 77 lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maa- või linnakohtusse. HKMS § 11 lg 4 alusel halduskohus tagastab määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kuna halduskohus leidis, et kaebuse esitaja kaebus kuulub lahendamisele
sätete alusel, siis oli ta õigustatud selle tagastama. Maili Lokk Viivi Tomson 3 Agu Timmi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.