) § 14.4 lg 1 p 1 tingimustele. S.S ei ole elamisloa alusel pidevalt Eestis elanud vähemalt viis aastat vahetult enne pikaajalise elaniku elamisloa taotluse esitamist ja tema eemalviibimine moodustab kokku üle kümne kuu viimase viie aasta jooksul, mistõttu ta ei vasta seaduses sätestatud pikaajalise elaniku elamisloa andmise tingimustele. KMA 07.08.2007.a. vaideotsusega jäeti S.Si vaie rahuldamata. 10.09.2007esitas S.S kaebuse halduskohtusse. II KAEBUSE MOTIIVID 4.Kaebuse esitaja leiab, et KMA jättis temale pikaajalise elaniku elamisloa andmisest keeldumisel põhjendamatult arvestamata asjaolu, et kaebuse esitaja eemalviibimine Eestist on eranditult seotud töökohustuste täitmisega . Esitatud töölepingutest nähtub, et kaebuse esitaja tööülesannete täitmise asukohana on märgitud Eesti Vabariik ja sõidud välismaale. Seega on kaebuse esitaja tööülesannete iseloomu tõttu tema Eestist eemalviibimine põhjendatud ja tal on õigus pikaajalise elaniku elamisloa saamisele. 5.Samuti leiab kaebaja, et põhjendamatu on KMA seisukoht, kes küll aktsepteerib asjaolu, et kaebuse esitaja eemalviibimine on seotud tööülesannete täitmisega, ent samas väidab, et nimetatu ei anna kaebuse esitajale täiendavaid õigusi. Kaebuse esitaja elab koos perekonnaga alaliselt Eestis ning kui seoses tööga, mille eest kaebuse esitaja saab legaalset sissetulekut ja maksab riigile makse, peab kaebuse esitaja viibima välismaal, on see eemalviibimine põhjendatud ning kaebuse esitaja mingeid täiendavaid õigusi ei taotle. III VASTUSTAJA VASTUVÄITED 6.KMA leiab, et vaidlustatud otsus on õiguspärane.
.6 lg 1 p 4 kohaselt keeldutakse välismaalasele pikaajalise elaniku elamisloa andmisest, kui isik ei vasta
-s sätestatud pikaajalise elaniku elamisloa tingimustele. Kaebuse esitaja ei ela pidevalt Eestis. Piiriületuste andmebaasi kohaselt moodustas tema eemalviibimine kokku üle 10 kuu viimase viie aasta jooksul. Kuna kaebuse esitaja pidevalt Eestis ei ela, oli KMA-l kohustus keelduda temale pikaajalise elaniku elamisloa andmisest. 7.KMA lähtus pikaajalise elaniku elamisloa taotluse läbivaatamisel kehtivast seadusest.
määratleb üheselt selgelt ja mõistetavalt, kuidas teha kindlaks Eestis pideva elamise aeg ning selles osas kaalutlusõigust ette nähtud ei ole.
.4 lg 1 p 1 sätestab üheselt tingimuse, millele pikaajalise elaniku elamisloa taotleja peab vastama. KMA on hinnanud asjaolusid ja tõendeid kogumis ja on leidnud, et kaebuse esitajale pikaajalise elaniku elamisloa andmisest keeldumine on põhjendatud. 8. Välismaalasel puudub absoluutne õigus pikaajalise elaniku elamisloa saamiseks. Taotluse läbivaatamisel hinnatakse, kas isik on pidevalt Eestis viibinud ning pikaajalise elaniku elamisluba antakse isikule, kes reaalselt pikaajaliselt riigis viibib.
ei näe ette erandi tegemist isikule, kes viibib riigist väljaspool seoses töökohustuste täitmisega. S.Sil on kuni 02.06.2010 seaduslik alus Eestis viibimiseks ja töötamiseks, seega pikaajalise elaniku elamisloa andmisest keeldumisega ei võta KMA kaebajalt 2 seaduslikku alust Eestis viibimiseks ja töötamiseks, mistõttu kaebuse esitajal on võimalik jätkuvalt perega Eestis elada ja töötada ametikohal, mis eeldab välislähetustes viibimist. Seega saab kaebuse esitaja õigust vabalt valida töökohta ja elada Eestis perekonnaelu teostada kehtiva tähtajalise elamisloa alusel. Lisaks leiab KMA, et pikaajalise elaniku elamisloa andmisest keeldumine ei võta kaebuse esitajalt õigust taotleda pikaajalise elaniku elamisluba , kui ta vastab
-s sätestatud tingimustele. IV KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
) § 14.3 lg 1 kohaselt antakse välismaalasele pikaajalise elaniku elamisluba, kui tema puhul on täidetud pikaajalise elaniku elamisloa andmise tingimused ja välismaalase elukoha andmed on kantud rahvastikuregistrisse.
Viidatud paragrahvi lg 1 kohaselt võib pikaajalise elaniku elamisloa anda välismaalasele, kes vastab järgmistele tingimustele: 1) ta on elanud Eestis elamisloa alusel pidevalt vähemalt viis aastat vahetult enne pikaajalise elaniku elamisloa taotluse esitamist; 2) tal on kehtiv tähtajaline elamisluba; 3) tal on püsiv legaalne sissetulek Eestis äraelamiseks; 4) ta on kindlustatud isik ravikindlustuse seaduse või Eesti Vabariigi välislepingu tähenduses; 5) ta on täitnud integratsiooninõude ja 6) tema puhul ei esine pikaajalise elaniku elamisloa andmisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid. Sama paragrahvi lg 4 näeb ette,et käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 1 sätestatud pidevalt Eestis elamise perioodi hulka loetakse Eestist ajutist eemalviibimist, mis ei ületa kuut järjestikust kuud ja kokku kümmet kuud viimase viie aasta jooksul vahetult enne pikaajalise elaniku elamisloa taotluse esitamist. 3
.6 sätestab pikaajalise elamisloa andmisest keeldumise alused ning selle paragrahvi lg 1 p 4 kohaselt ei anta pikaajalise elaniku elamisluba välismaalasele, kes ei vasta käesolevas seaduses sätestatud pikaajalise elaniku elamisloa andmise tingimustele. Kaebuse esitajale keelduti pikaajalise elamisloa andmisest eespooltoodud alusel. KMA tuvastas, et S.Si puhul ei ole täidetud
.4 lg 1 p 1 sätestatud nõue ning vaidlust ei ole poolte vahel iseenesest selles, et kaebuse esitaja on viimase viie aasta jooksul vahetult enne pikaajalise elaniku elamisloa taotluse esitamist viibinud ajutiselt Eestist eemal kokku üle kümne kuu. 12.Kaebuse esitaja, nõustudes Piirivalveameti andmetega tema piiriületuste kohta, mille kohaselt tema eemalviibimine Eestist viimase viie aasta jooksul vahetult enne pikaajalise elaniku elamisloa taotluse esitamist moodutab kokku 803 päeva , leiab samas, et hinnangu andmist asjaolule, kas taotleja elab pidevalt Eestis, on põhjendamatu seostada tööülesannete täitmisest tulenevate Eestist eemalviibimistega. Kohus leiab, et KMA on seadust kohaldanud õigesti ning kaebuse esitaja seisukoht on ekslik.
.4 lg 4 määratleb üheselt selgelt ja mõistetavalt , kuidas teha kindlaks Eestis pideva elamise aeg ning selles osas haldusorganile kaalutlusõigust ette nähtud ei ole. Seega ei olnud KMA-l seadusest tulenevalt õigust kaaluda, kas kaebaja viibimist seoses tööülesannete täitmisega väljaspool Eesti Vabariiki saab käesoleval juhul arvata pikaajalise elaniku elamisloa saamiseks vajaliku pidevalt Eestis viibimise elamisperioodi hulka või mitte ehk teisisõnu ei olnud KMA-l kaalutlusõigust hindamaks kaebuse esitaja vastavust
Siinkohal kohus märgib, et diskretsioonivolituste andmist on seadusandja pidanud vajalikuks juhtudel, kus pikaajalise elaniku elamisloa andmise otsustamisel tuleb haldusorganil otsustada selle üle, kas isik kujutab endast ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule või kui isik on esitanud valeandmeid või kasutanud pettust (
Seega asus KMA põhjendatult seisukohale, et S.S ei vasta
Eespooltoodust tulenevalt on põhjendatud ja kooskõlas seadusega ka S.Sile pikaajalise elaniku elamisloa andmisest keeldumine
Eespooltoodud põhjendustel on alusetud ka kaebuse esitaja poolt kohtuistungil esitatud väited, mille kohaselt KMA otsib võimalusi, kuidas hoiduda pikaajalise elaniku elamisloa andmisest. 13. Ka kaebuse esitaja poolt kohtuistungil väidetud teadmatus sellest, et Eestist eemalviibimine omab tähtajalise elamisloaga isikule tema õiguste realiseerimisel tähendust, ei tingi KMA otsuse sel põhjendusel õigusvastaseks tunnistamist ja tühistamist. Kaebuse esitajale on väljastatud tähtajaline elamisluba ja tema ootused said seisneda nimetatud elamisloast tulenevate õiguste realiseerimises. 01.06.2006 jõustunud välismaalaste seaduse muudatustega sätestati pikaajalise elaniku elamisloa saamise tingimused ja kaebuse esitaja tähtajalisest elamisloast tulenevaid õigusi nendega ei kitsendatud ega rikutud muul moel. Kaebuse esitaja poolt kohtuistungil esile toodud väited selle kohta, et seoses tähtajalise elamisloa kehtivuse lõppemisega paari aasta pärast ei taheta temale anda pangast laenu või et Venemaa Föderatsiooni konsulaarosakond ei anna tulevikus viisat, kui elamisloa lõppemiseni on pool aastat aega, ei tingi tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise otsuse õigusvastaseks tunnistamist . 4 Välismaalasel puudub absoluutne õigus pikaajalise elaniku elamisloa saamiseks ning sellise elamisloa saamiseks peab ta vastama seadusega kehtestatud tingimustele, mis kaebuse esitaja puhul täidetud ei ole. Pikaajalise elamisloa andmisest keeldumise otsustamisel on KMA arvestanud muu hulgas sellega, et elamisloa andmisest keeldumisega ei rikutaks kaebuse esitaja Põhiseadusest tulenevaid õigusi. Kohtu hinnangul on KMA põhjendatult leidnud, et kuna S.Sil on kuni 02.06.2010 seaduslik alus Eestis viibimiseks ja töötamiseks, ei riku KMA otsus kaebuse esitaja õigust elada Eestis perekonnaelu ja õigust vabalt valida töökohta,sest neid õigusi saab ta teostada ka tähtajalise elamisloa alusel. Ka asjaolu, et tulevikus võivad kaebuse esitajal tähtajalise elamisloa pikendamisega kaasneda mõned ebamugavused, ei tähenda vaidlustatud otsusega kaebuse esitaja subjektiivsete õiguste rikkumist. Siinkohal tuleb rõhutada, et käesolevas haldusasjas vaidlustatud otsusega ei ole kaebuse esitajalt võetud õigust taotleda uuesti pikaajalise elaniku elamisluba, kui ta vastab
-s sätestatud tingimustele. 14.Täiendavalt peab kohus vajalikuks, arvestades eeltoodut ning kaebuse esitaja poolt kohtuistungil avaldatud seisukohti võimalikest lünkadest kehtivates seadustes ja Eesti riigi soovimatusest kaaluda sellises olukorras olevatele isikutele nagu kaebuse esitaja, pikaajalise elaniku elamisloa saamise kergendamiseks vajalike sammude astumist, märkida järgmist.
eespoolnimetatud 01.06.2006.a. jõustunud muudatustega sätestati
-s elamisloa uue liigina pikaajalise elaniku elamisluba, selle elamisloa saamise tingimused ning nimetatud elamisloa tühistamise ja andmisest keeldumise alused, samuti pikajalise elaniku staatusest tulenevad õigused ning nende seadusemuudatustega harmoniseeriti samas Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta. Kõnealuse direktiivi art 4 lg 3 nägi liikmesriikidele ette võimaluse kaaluda , kas siseriiklikus õiguses näha ette võimalus võtta 5-aastase pidevalt riigi territooriumil elamise perioodi arvutamisel arvesse äraolekuaega, mis on seotud töölähetusega või sellise erandi tegemise võimalust mitte ette näha.
muudatusi käsitleva seaduseeelnõu 829 SE I algredaktsioonis oli
.4 lõikes 4 ette nähtud, et pidevalt Eestis elamisperioodi hulka loetakse ajutist Eestist eemalviibimist juhul, kui eemalviibimine on seotud muu hulgas lähetusega ja mis ei ületa ühte aastat, ent seaduseelnõu lõppredaktsioonis ja jõustunud seadusemuudatustes sellist sätet ei ole. Seega vastupidiselt kaebuse esitaja poolt väidetule on Eesti riik kaalunud direktiivi harmoniseerimisel ja pikaajalise elaniku staatuse andmist puudutava regulatsiooni siseriiklikul sätestamisel temale antud sellist õigust ning on kaalunud ka seda, kas anda pikaajalise elaniku elamisloa andmist otsustavale haldusorganile kaalutlusõigust pikaajalise elaniku staatuse andmisel või mitte. Tulenevalt kehtivast
sõnastusest on seadusandja pidanud vajalikuks seaduse jõustamist riigivõimule kaalutlusõigust jätmata. Euroopa Ühenduse Asutamislepingu art 249 kohaselt on direktiiv saavutatava tulemuse seisukohalt siduv iga liikmesriigi suhtes, kellele see on adresseeritud, kuid jätab vormi ja meetodite valiku selle riigi ametiasutustele. Seega tuleb direktiivi eesmärk saavutada igal liikmesriigil, ent vormi ja meetodite valik on iga liikmesriigi otsustada. Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-06-2058 asunud seisukohale, et
-s sätestatud regulatsioon pikaajalise elaniku elamisloa saamiseks vaatamata riigiorganile erakorralistel asjaoludel ettenähtust pikema äraolekuaegade aktsepteerimiseks kaalutlusõiguse sätestamata jätmisele on vastavuses nimetatud direktiivi eesmärgiga, milleks on luua Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumil 5 seaduslikult elavatele kolmandate riikide kodanikele liikmesriigi kodanikega võimalikult sarnased tingimused elamiseks ja töötamiseks liikmesriigis. Siinkohal märgib kohus ka, et kaebuse esitajalt ei ole võetud vaidlustatud otsusega võimalust töötada ametikohal, mis eeldab välislähetustes viibimist, samuti ei pea kaebuse esitaja pikaajalise elaniku elamisloa taotlemiseks iseenesest loobuma tööst, mis eeldab välislähetustes viibimist.
regulatsioon tagab püsivad sidemed Eesti riigiga , samas võimaldab isikul ajutist riigist lahkumist. 15. KMA on taotluse läbivaatamisel hinnanud taotleja vastavust
-s sätestatud tingimustele ja on taotluse menetlemisel lähtunud kehtivast seadusest ning selles sätestatud tingimustest pikaajalise elaniku elamisloa saamiseks, samuti on arvestatud põhiseaduslikke piire. Kaebuse esitaja pikaajalise elaniku elamisloa saamise tingimustele ei vasta, sest ta ei ole pidevalt Eestis viibinud. Vaidlustatud otsus on nii faktiliselt kui õiguslikult motiveeritud ja kooskõlas seadusega. Kohus saab tühistada kaebuse esitaja õigusi rikkuvat õigusvastast haldusakti. Kuna nõue Kodakondsus-ja Migratsiooniameti 29.06.2007.a. otsuse nr 20071226 tühistamiseks rahuldamisele ei kuulu, on seega täitmata kohustamisnõude rahuldamise üks eeldustest, milleks on haldusakti õigusvastasus. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta rahuldamata ka kohustamisnõue. 16. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebus rahuldamisele ei kuulu,ent kuna vastustaja menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt taotlenud ei ole, menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu. Lea Kuuse kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.