KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Viivi Tomson, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht
- aprill 2008, Tartu Haldusasja number 3-07-2327 Haldusasi J.T. ´i kaebus Tartu Vangla direktori
- novembri 2007 käskkirja nr 1-4/1321 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
- jaanuari 2008 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus J.T. ´i apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
- märts 2008 Menetlusosalised Apellant J.T. Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
- jaanuari 2008 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest, s. o
- aprillist
- POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- J.T. esitas halduskohtule kaebuse Tartu Vangla direktori 12.11.2007 distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja nr 1-4/1321 tühistamiseks. Vaidlustatud käskkirjaga karistati kinnipeetav J.T. i, juhindudes VangS §-st 63 lg 1 p 3, kartserisse paigutamisega 8 ööpäevaks Tartu Vangla kodukorra p 7.1.1 ja 7.1.2 nõuete rikkumise eest. VangS § 65 lg 2 alusel lükati karistuse täitmisele pööramine edasi 3 kuud tingimusel, kui kinnipeetav ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist. Käskkirja kohaselt ei allunud J.T. 16.10.2007 kella 14.55 ajal eelvangistuse eluhoones jalutuskäigult tagasi tulles vanglaametnik E. Sankovski seaduslikule korraldusele seista läbiotsimiseks korrektselt seina ääres, mistõttu oli häiritud vanglaametniku tegevus teenistusülesannete täitmisel, mis seisnes kinnipeetava läbiotsimises keelatud asjade leidmiseks. Kaebuse kohaselt ei ole kaebaja süüliselt käitunud. Käskkiri jätab lahti küsimuse, milles seisneb kaebaja süü ning esineb ebatäpsusi distsiplinaarkaristuse määramisel ja vanglaametnike ettekannetes.
- Tartu Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata. Tulenevalt VangS 67 p 1 ja Tartu Vangla kodukorra p 7.1.1 sätetest on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametniku seaduslikele korraldustele. Kaebaja on rikkunud käskkirjas märgitud sätteid oma süülise käitumisega, mis on nõuetekohaselt läbiviidud distsiplinaarmenetluse käigus tõendamist leidnud. Kaebajale on antud kahel korral võimalus juhtunu kohta seletusi anda, mida ta ei kasutanud. Vastustaja on karistuse kohaldamisel arvesse võtnud varasemaid korduvaid distsiplinaarkaristusi, sh karistuste määramist vanglaametnike korraldustele mitteallumise eest. HALDUSKOHTU LAHEND
- Tartu Halduskohus jättis 31.01.2008 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt on kaebajale süüks pandud Tartu Vangla kodukorra p 7.1.1 ja 7.1.2 nõuete rikkumine, mille kohaselt peab kinnipeetav täitma vangistusseadust, vangla sisekorraeeskirja, Tartu Vangla kodukorda, alluma vanglaametnike ja -teenistujate seaduslikele korraldustele ning mitte häirima vanglaametnikke ja -teenistujaid teenistuskohustuste täitmisel ega häirima teisi kinnipeetavaid. Kohus asus seisukohale, et kaebaja poolt distsiplinaarrikkumise toimepanek 16.10.2007 on tõendamist leidnud. Toimiku materjalidest nähtuvalt on vanglaametnike E. Sankovski ja R. Śitsi ettekannetega ning E. Sankovski ütlustega distsiplinaarmenetluse käigus tõendatud, et kaebaja eiras 16.10.2007 kell 14.55 jalutuskäigult tagasi tulles vanglaametniku E. Sankovski korraldust seista seina ääres korrektselt, et tagada läbiotsimine. Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt pööras kaebaja, seistes seina ääres, end ümber vanglaametniku poole enne läbiotsimist ning hakkas küsimusi esitama. Mitmetele korduvatele seaduslikele korraldustele vaatamata kaebaja ei allunud, tehes kohapeal erinevaid segavaid liigutusi, millega oli takistatud vanglaametniku teenistuskohustuste täitmine. Kohtuistungil väitis kaebaja, et ta seisis seina ääres käed seinal ning möönas, et talle anti korraldus seista jalad harkis, mille peale kaebajal tekkis arusaamatus ja ta pööras end ümber ning küsis vanglaametnikult, et mis toimub, ning vanglaametnikult tuli korraldus, et tuleb ümber pöörata ja käed seinale asetada. Vangla kodukorra (III osa – Liikumine vangla territooriumil) p 3.5 kohaselt otsitakse elusektsioonist väljudes ja sisenedes kinnipeetav läbi ning selleks on ta kohustatud asetama käed seinale. Seega tulenesid vanglaametniku antud korraldused läbiotsimise käigus seadusest ning kinnipeetav oli kohustatud täitma vastavaid nõudeid. Kaebaja ei täitnud koheselt vanglaametniku antud seaduslikku korraldust seista seina ääres läbiotsimise käigus nõuetekohaselt, et oleks tagatud vanglaametniku töö läbiotsimise teostamisel. Kaebaja ei ole distsiplinaarmenetluse käigus soovinud seletust anda, öeldes kohtuistungil, et teostas oma õigust ja ei soovinud asja kohta seletust anda. Kaebajale on määratud distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine 8 ööpäevaks. VangS § 65 lg 2 alusel on karistuse täitmine edasi lükatud 3 kuud tingimusel, kui kinnipeetav ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist. Määratud karistus on tingimuslik ning kaebaja ei ole reaalselt karistust kandma asunud. Karistuse määramisel on arvestatud raskendava asjaoluna, et kaebaja on süstemaatiline distsipliinirikkuja, toime pannud samalaadseid rikkumisi, saanud 2 distsiplinaarkorras karistada ning ei ole suutnud enda jaoks mingeid järeldusi teha ja on jätkanud distsipliinirikkumisi. Asja materjalide juurde on lisatud akt kaebaja kehtivate distsiplinaarkaristuste kohta, kust nähtub 38 distsiplinaarkaristuse loetelu. Hinnates 16.10.2007 toimepandud teo raskust ja laadi, oli kohus seisukohal, et kohaldatud karistus on eesmärgipärane ja õiglane. Eeltoodu alusel oli kohus seisukohal, et käskkiri tuleb jätta muutmata, kuna distsiplinaarmenetlus on läbi viidud nõuetekohaselt, kaevatav haldusakt on õiguspärane, kaalutletud ning eesmärgipärane. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- J.T. taotleb apellatsioonkaebuses vangla direktori kaevatava käskkirja tühistamist. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei jõudnud kohtusekretär ilmselt kaebaja seletust olukorrast fikseerida. Kaebaja väitis, et seisis seina ääres käed seinal. Kaebaja ei mööna, et kuni ümberpööramiseni sai ta käsu seista jalad rohkem harki. Valvur lõi kaks korda labajalaga kaebaja labajala sisse. Seda tehakse, kui tahetakse jalgu harki lüüa. Kuid millegipärast kaebaja jalg ei liikunud. Nähtavasti oli valvuril vähe kogemust. Tuleb natuke kallutada ühe käega samast õlast, mis jalga lüüakse. Kui kaebaja mõistis, et valvur ei hakkagi kaebajat läbi katsuma, keeras ta ringi ja küsis, et mis toimub. Kaebajale vastati, et jalad rohkem harki. Kaebaja keeras kohe ringi ja asetas jalad rohkem harki. Kaebaja palub ringkonnakohtul kutsuda kohtusse valvur Erki Sankovski.
- Tartu Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt on halduskohus õigesti kohaldanud nii materiaal- kui menetlusõiguse norme ning hinnanud õigesti tõendeid. Apellandi poolt vaidlustatud asjaolud on kohtuotsuses õigesti märgitud. HKMS § 20 kohaselt protokollitakse kohtuistung vastavalt tsiviilkohtumenetluse sätetele. TsMS § 50 lg 1 p 8 kohaselt peab protokoll kajastama poolte nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. TsMS § 53 lg 2 sätestab menetlusosaliste õiguse tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kaebaja ei ole õigeaegselt esitanud taotlust protokolli parandamiseks, mistõttu tuleb jätta tähelepanuta tema märkused protokolli ebatäpsuste kohta. Kohus jättis õigesti rahuldamata kaebaja taotluse tunnistaja E. Sankovski ülekuulamiseks. Kohus tegi kõik endast oleneva tema kohtuistungile kutsumiseks, kuid ebaõnnestunult. Menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt puudus möödapääsmatu vajadus asuda kindlaks tegema E. Sankovski asukohta, kuna see oleks põhjustanud kohtuistungi edasilükkamise määramata ajaks, samas ei oleks E. Sankovski andnud täiendavaid, asjas tõenduslikku tähtsust omavaid ütlusi. Poolte vahel puudub sisuliselt vaidlus selle üle, et vanglaametnik E. Sankovski andis kaebajale korralduse seista läbiotsimise ajaks korralikult seina ääres. Seda möönis kohtuistungil ka kaebaja ise, tunnistades, et „võib-olla tõesti andis ta mulle mingi korralduse“. Korralduse andmine ja sellele mitteallumine on tõendatud ka valvur H. Sitsi ettekandega, mille tõele vastavust kaebaja vaidlustanud ei ole. Ta kinnitab apellatsioonkaebuses, et seisis seljaga valvuri poole, kuid keeras end ringi ja esitas küsimuse. Tõendist kaebaja kehtivate distsiplinaarkaristuste kohta nähtub, et kaebaja distsipliinirikkumised seisnevadki peamiselt korraldustele allumatuses. Kaebaja õigustab oma käitumist igakordselt sarnaste väidetega: ta võis korraldust mitte kuulda või oli korraldus ebaselge, suunatud kellelegi teisele, seda ei antudki või ei tuvastanud ta korralduse andja 3 isikut jne. Vastustaja ei usu enam kaebaja erinevaid põhjendusi, kuid vaatamata sellele on püütud teda mõjutada erinevate karistustega, sh on jäetud ka üldse karistamata. Kõnealusel juhul määrati karistus seadusega lubatud maksimaalmäära, s.o 45 päeva, asemel vaid kaheksaks päevaks, kusjuures karistus jäetakse täitmisele pööramata tingimusel, et kaebaja ei pane kolme kuu jooksul toime uut distsipliinirikkumist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
- jaanuari 2008 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses väidetuga, et halduskohtu istungi protokoll ei käsitle täielikult apellandi seletust toimunu kohta. Apellant ei ole esitanud taotlust tutvuda halduskohtu istungil koostatud protokolliga, et teha sinna parandusi, kui ta leidis, et tema ütlused ei ole täielikult kirja pandud. Seega on alusetu väita, et tema ütlused ei ole kohtuistungi protokollis täielikult kajastamist leidnud. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses väidetuga, et apellant ei ole temale süüks arvatud distsiplinaarrikkumist toime pannud. Distsiplinaarmenetluse materjalidega on tõendamist leidnud, et vanglaametnik andis J. T. le elusektsiooni sisenedes seadusliku korralduse seista läbiotsimise jaoks seina äärde ja asetada käed läbiotsimise ajaks seinale. E. Sankovski
- novembril 2007 suuliselt antud seletuse kohaselt seisis J.T. küll seina äärde, kuid keeras enne läbiotsimist end ümber ja hakkas küsimusi esitama. Mitmetele korduvatele seaduslikele korraldustele vaatamata kinnipeetav ei allunud, tegi kohapeal erinevaid segavaid liigutusi takistades sellega vanglaametnik E. Sankovskil läbiotsimise teostamist. Tartu Vangla kodukorra p 3.5 kohaselt otsitakse elusektsioonist väljudes ja sisenedes kinnipeetav läbi ning selleks on ta kohustatud asetama käed seinale. E. Sankovski ja R. Šitsi ettekannetega on tõendatud, et apellant ei täitnud nimetatud punkti nõudeid, millega oli takistatud vanglaametniku töö. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses väidetuga, et asja lahendamine ei ole võimalik ilma E. Sankovski tunnistajana ülekuulamiseta. Halduskohtul polnud võimalik tunnistajat üle kuulata, kuna ta ei olnud kätte saanud kohtukutset ning kohus leidis, et asja on võimalik otsustada ka kogutud kirjalike materjalide alusel. Ka apellant ei olnud selle vastu, et asja arutamine lõpetatakse ilma tunnistaja E. Sankovski ülekuulamiseta. Seega oli halduskohus õigustatud asja arutamise lõpetama ilma tunnistajat üle kuulamata. Samas on tunnistaja andnud oma seletused toimunud distsiplinaarmenetluse käigus ja ringkonnakohtul nagu ka halduskohtul puudub alus kahelda tunnistaja ütluste tõepärasuses. Halduskohus on õigesti leidnud ka seda, et distsiplinaarmenetlus on läbi viidud nõuetekohaselt, kaevatav haldusakt on kaalutletud, eesmägipärane ja õiguspärane ja puuduvad alused selle tühistamiseks. Maili Lokk Viivi Tomson 4 Agu Timmi 5