Obsah (10)

§ 162§ 3§ 388§ 23§ 384§ 390§ 386§ 371§ 168§ 28

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Egon Konsand, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 20. märts 2008. a Tartu Tsiviilasja number 2-06-3441

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Kohus leidis, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostja omandis on Jõgeva linnas asuvad korteriomandid registriosa nr 1549235, asukohaga Kivi 3-8 ja registriosa nr 1566235, asukohaga Tähe 4-

1. Kivi 3 ja Tähe 4 elamute valitsejaks on elamute korteriomanike üldkoosoleku otsusega valitud hageja. Elamu kaasomanikuna on kostjal AÕS § 75 lg 1 tulenev kohustus kanda vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, selle alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Vastavalt KOS § 13 lg 1 tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused. KOS § 21 lg 1 kohaselt on valitseja õigustatud ja kohustatud viima ellu korteriomanike otsuseid, rakendama kaasomandi eseme tavapäraseks valitsemiseks ja korrashoiuks, sh remondiks, vajalikke abinõusid, rakendama muid kaasomandi säilimiseks vajalikke abinõusid. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Hageja esitas kostjale hooldustasu maksmiseks igakuiselt arveid. Kostja ei tasunud hagejale hoolduskulusid nõuetekohaselt. Hageja esitatud nõue on õiguslikult põhjendatud. Algselt esitas hageja kostja vastu 01.11.2006 seisuga tekkinud hoolduskulude võlgnevuse nõude summas 4136.60 krooni. Kostja tasus nõude menetluse kestel ning hageja loobus seetõttu esialgsest nõudest. Kohus ei võtnud hagist loobumist vastu kostja vastuväidete tõttu. 25.04.2007 muutis hageja nõuet ja palus kostjalt välja mõista hooldustasu võlgnevus seisuga 20.04.2007 Tähe 4-31 korteri eest summas 1702.90 krooni. 27.04.2007 teatas hageja, et kostja on tasunud hagejale kogu hooldustasu võlgnevuse summas 1702.90 krooni ja ka hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivu 350 krooni. Kuna kostja on hageja nõude täies ulatuses tasunud, puudub alus kostjalt nimetatud summa väljamõistmiseks. 3 ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
2. OÜ Avocado taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist seoses menetlusnormide rikkumisega ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus olulisel määral rikkunud menetlusnorme. OÜ Jõgeva Elamu esitas 16.11.2006 hagi OÜ Avocado vastu hooldustasu võlgnevuse väljamõistmiseks. Enne hagi esitamist ei pöördunud hageja kostja poole kokkuleppele jõudmiseks kohtuvälisel teel, mistõttu kohus ei oleks tohtinud asja menetlusse võtta (

§ 3lg 3).

16.11.2006 määrusega seadis maakohus kohtuliku hüpoteegi kostjale kuuluvale kinnisasjale. Vastavalt

§ 388

lg 2 kohtulikku hüpoteeki ei seata alla 10 000-kroonise põhinõude summa puhul, kui on võimalik rakendada kostjat vähem koormavaid hagi tagamise abinõusid. Hüpoteegi määramise aluseks oleva võlgnevuse summa oli 4136.60 krooni, mis on vähem kui pool seaduses ettenähtud hüpoteegi määramise aluseks olevast summast. Kostja esitas nimetatud määrusele tähtaegselt määruskaebuse ning palus taandada ka kohtukoosseis. Menetlus selles osas oleks pidanud jätkuma Tartu Ringkonnakohtus, kes oleks pidanud määruse seaduslikkusele hinnangu andma. 16.03.2007 määrusega tühistas maakohus kinnisasjale määratud hüpoteegi. Selline käitumine tekitas kostjas kahtlusi kohtuniku erapooletuses ning kompetentsis, mistõttu tegi kostja avalduse kohtuniku taandamiseks

§ 23lg 7 alusel.

29.07.2007 määrusega jättis maakohtu esimees taotluse kohtuniku taandamiseks rahuldamata. 4. AS Jõgeva Elamu vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt on kohus õigesti leidnud, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Maakohus ei ole rikkunud menetlusnorme. Kohus võttis asja õigesti menetlusse.

§ 3

lg 3 kohaselt peab seaduses ettenähtud juhul isik olema enne kohtusse pöördumist läbinud kohtueelse menetluse. Korteriomandiseaduses ei ole nõuet enne hagi esitamist läbida kohtueelset menetlust. Hageja saatis enne hagi esitamist 02.08.2006 kostjale kohustuse täitmise nõude summas 4072.10 krooni (hagiavalduse lisa nr 5). Hageja tegi kõik temast oleneva, et võlgnevust kätte saada. Juhul kui kostja ei võta hagejaga ühendust pärast arvete saamist, millel on näidatud igakuine summa ja jooksev võlgnevus, ning pärast kohustuse täitmise nõuet, siis ei ole hagejal võimalik kuidagi kokkulepet sõlmida.

§ 388

lg 2 kohaselt kohtulikku hüpoteeki ei seata alla 10 000-kroonise põhinõude summa puhul, kui on võimalik rakendada kostjat vähem koormavaid hagi tagamise abinõusid. Hagejale ei olnud teada kostjat vähem koormavaid hagi tagamise abinõusid. Hagiavaldus on koostatud 15.11.2006, hagi muutmise avaldus 24.04.

1. Sama kuupäeva seisuga oli Krediidiinfo maksehäirete registris kostjal kolmele registri liikmele võlgnevused ning Maksuameti ees võlgnevus ja intressivõlg. 16.11.2006 esitanud hagi tagamise avalduse lisana oli esitatud maksehäireregistri raport, mille kohaselt oli kostjal võlgnevus registri liikmele suuruses 10 001 kuni 50 000 krooni ning võlgnevus Maksuameti eest 21 863 krooni ja intressivõlg. Seega ei oleks olnud pangakonto arestimine hagi tagamisena võimalik, kuna tegemist oli ilmselt makseraskustega. Maakohus tühistas kinnisasjale määratud hüpoteegi seoses sellega, et võlgnevus oli tasutud. 4 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud ja maakohtu otsust tuleb muuta menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus muudab menetluskulude jaotust ja jätab maakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3. Asja materjalidest nähtub, et hageja esitas koos hagiavaldusega 16.11.2006 taotluse hagi tagamiseks. Hagi tagamise avalduse rahuldas maakohus

§ 384lg 1 märgitud tähtaja jooksul.

Kostja esitas määrusele määruskaebuse tähtaega rikkudes ning 06.12.2006 määrusega keeldus maakohus määruskaebuse menetlusse võtmisest. Määruskaebuse esitaja nimetatud määrust ei vaidlustanud ega ole taotlenud ka tähtaja ennistamist. Ringkonnakohus leiab, et kuna hagi tagamise määrus on eraldi vaidlustatav

§ 390

alusel, siis hilisemas apellatsioonimenetluses ei saa ringkonnakohus enam hinnata hagi tagamise õiguspärasust. Ringkonnakohus möönab, et maakohtu käitumine hagi tagamise abinõu tühistamise osas ei olnud kooskõlas menetlusnormidega. 27.11.2006 teatas hageja, et kostja on nõudeks oleva summa tasunud ning hageja soovib hagist loobuda.

§ 386

lg 4 andis maakohtule õiguse tühistada hagi tagamine määrusega, kuid maakohus tegi esimese hagi tagamise abinõu kohaldamise tühistamise määruse 13.12.2006, kuid kuna nimetatud määrus oli puudustega, siis tegi maakohus uue määruse 16.03.

1. Ringkonnakohus märgib, et hagi tagamisest ei tekkinud iseseisvaid õiguslikke tagajärgi, seega ei anna apellandi esitatud väited alust maakohtu lahendit muuta.
2. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et maakohus ei ole menetluse läbiviimisel järginud menetlusnorme. Asja materjalidest ei nähtu, millal toimetati kostjale kätte 16.11.2006 esitatud hagiavaldus. 07.12.2006 tegi maakohus hagi menetlusse võtmise määruse, so pärast hageja poolt esitatud hagist loobumise taotluse vastuvõtmist. Kostja väitis oma kirjas 05.04.2007, et talle ei ole hagiavaldust kätte toimetatud (tl 68). 25.04.2007 muutis hageja oma nõuet ja palus välja mõista 1702.90 kr ja riigilõiv 350 kr. Toimiku materjalide kohaselt küsis maakohus esmakordselt kostja vastust hagiavaldusele 17.05.2007 (tl 86). Hageja teatas maakohtule 26.04.2007, et kostja on ka muudetud hagiavalduses märgitud nõude täitnud 26.04.
4. Ringkonnakohus märgib, et maakohus oli õigustatud hagiavalduse menetlusse võtma. Apellandi viidatud

§ 3

lg 3 kohaselt peab seaduses ettenähtud juhul isik olema enne kohtusse pöördumist läbinud kohtueelse menetluse.

§ 371

lg 1 p 3 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks püüdnud vaidlust mõistliku aja jooksul enne kohtusse pöördumist lahendada. 25.04.2007 esitatud hagi muutmine, milles esitatud nõude kostja tasus järgmisel päeval, viitab sellele, et hageja ei kasutanud majanduslikus käibes tavapäraseid võimalusi nõude kohtuväliseks lahendamiseks, mistõttu on põhjendamatu menetluses kantud kulude jätmine kostja kanda. Ringkonnakohus aga märgib, et eelviidatud sätted võimaldavad hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda üksnes juhul, kui seadusega on sätestatud eelnev kohtuväline kord ning 5 hageja ei ole seda järginud. Äriühingute vahelistes võlanõuete üle peetavates vaidlustes seadusega kohtuvälist korda ettenähtud ei ole, mistõttu maakohtul puudus alus keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest. 9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtus kantud menetluskulud tuleb analoogia alusel

§ 168lg 6 alusel jätta hageja enda kanda.

Käesolevas asjas esitas hageja esimese hagiavalduse 16.11.2006 ning taotluse hagist loobumiseks 27.11.2006, hagi muutmise esitas hageja 25.04.2007 ja järgmisel päeval so, 26.04.2007 teatas, et kostja on ka selle nõude täitnud. Ringkonnakohtu arvates ei olnud hagist loobumise vastuvõtmata jätmine maakohtu poolt sel põhjusel, et lahendamata oli kohtuniku taandamise avaldus ja oli esitatud riigilõivu taotlus, põhjendatud.

§ 28

võimaldas maakohtul toiminguid teha ning pärast avalduse lahendamist ka loobumine vastu võtta. Takistuseks ei olnud ka menetluskulu, kuna

§ 168reguleerib menetluskulude jaotuse muuhulgas ka hagist loobumise korral.

Ringkonnakohus märgib, et asjas ei ole vaidlust selle üle, et kostja on hageja nõuded täitnud pärast hagi esitamist, seega puudub alus hagejalt kostja kulutuste hüvitamist nõuda. Samas ei ole hageja esitanud põhjendusi ega tõendeid selle kohta, et hageja oleks kohtuväliselt kostja poole võlanõudega pöördunud ning kostja oleks keeldunud nõude täitmisest. Ringkonnakohus leiab, et arvestades nõuete suurust ja menetlemise aega kinnitab käesolev tsiviilasi, et äriühingutel on mõistlik enne kohtu poole pöördumist teha jõupingutusi lahenduse kohtuväliseks leidmiseks, kuna hageja seda teinud ei ole, tuleb tema kulud jätta tema enda kanda. 10. Kuna apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud, tuleb apellandi kulud 50 % ulatuses jätta vastustaja kanda. Üllar Roostoja Egon Konsand 6 Andra Pärsimägi