Obsah (5)

§ 415§ 317§ 142§ 173§ 162

Tsiviilasi nr 2-07-2521 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2008. a, Tartu kohtumaja Tsiv

§ 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (

§ 317lg 5).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1, 2).

Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole. HAGEJA NÕUE

1. jaanuaril 2001.a sõlmisid hageja ja kostja liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. Vastavalt lepingule on hageja esitanud kostjale arveid kogusummas 1853,30 krooni. Enne hagiavalduse esitamist on kostja tasunud kokku 150 krooni, seega on hagiavalduse esitamise seisuga kostja põhivõlg 1671,60 krooni. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi koostamise kuupäevani 29.12.2006.a. Kostja viivisevõlg hageja ees on 5140,48 krooni. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, vähendab hageja viivise summat ja esitab viivisenõudena 1670,60 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevuse 3342,20 krooni, millest põhinõue moodustab 1671,60 krooni ning viivis 1670,60 krooni, riigilõivu 350 krooni ja õigusabikulud 670,44 krooni. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus toimetas kostjale menetlusdokumendi kätte avalikult kuna menetlusosalisele ei olnud võimalik registrisse kantud aadressil dokumente edastada ja kohtule ei olnud kostja aadress muul viisil teada. Kohus avaldas 02.01.2008.a kostja suhtes väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles oli ära näidatud avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le 317 lg 3 ja
2. Muu hulgas hoiatas kohus kostjat dokumendi väljavõttes väljaandes Ametlikud Teadaanded, et kui kostja ei vasta hagile tähtaegselt, siis on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Kostjale on hagimaterjalid avalikult kätte toimetatud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguseseaduse rakendamise seaduse (VÕSRakS) § 11 järgi tuleb võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002, kohaldada enne VÕSRakS-i jõustumist kehtinud seadust. Seega tuleb kohaldada tsiviilkoodeksit (TsK). Tulenevalt TsK § 173 lg 1 tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 190 kohaselt võidakse kohustise täitmist vastavalt seadusele või lepingule tagada leppetrahviga (trahviga, viivisega). Lähtuvalt TsK § 191 lg 1 loetakse leppetrahviks seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise korral. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud 04.012001.a liitumislepinguga (tl 8), 31.01.2001.a, 28.02.2001.a ja 31.03.2001.a kostjale esitatud arvetega (tl 1012) ning väljavõttega EMT teenuste kasutamise üldtingimustest (13-17). Arvestades eeltoodut ja juhindudes tsiviilkoodeksi § 173 lg 1, § 190 lg 1, § 191 rahuldab kohus AS EMT hagi X vastu 3342,20 krooni väljamõistmiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt

§ 162

lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik 2