3-07-1403/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2008 Tartu Haldusasja number 3-07-1403 Haldusasi V.L. kaebus Tartu Vangla direktori 13.06.2007 käskkirja nr 14/725 peale Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
2. detsembri 2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus V.L. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant (kaebuse esitaja) – V.L. Vastustaja (haldusorgan) – Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Halduskohtu
3. detsembri 2007 otsus muutmata. Tartu Apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
4. V.L. esitas kohtule kaebuse, milles palub tühistada Tartu Vangla direktori 13.06.2007 käskkirja nr 1-4/
5. Kinnipeetav V. L. t karistati Tartu Vangla direktori 13.06.2007 käskkirjaga nr 1-4/725 noomitusega selle eest, et ta 10.06.2007 kella 13.00 ajal S-6 sektsioonis liikus ringi palja ülakehaga ning ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele kanda väljaspool kambrit särki, millega rikkus Tartu Vangla kodukorra (edaspidi TVK) p-de 3.2 ja 13.4 nõudeid. V.L. tutvus käskkirjaga 14.06.
6. 26.11.2007 vabanes V.L. Tartu Vanglast. Kaebuse kohaselt ei kõlanud valvuri poolt antud korraldus seadusliku käsu moodi, sest valvur ei suutnud selgeks teha, et see on käsk ning põhjendada selle seaduslikkust. Kaebaja seletuse kohaselt ei lugenud ta TVK punktist 3.2 välja, et ta peab higisele kehale panema T-särgi ja ta arvab, et kandis korralikku riietust ehk lühikesi pükse vastavalt ilmastikule.
7. Tartu Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastuse kohaselt on kaebaja korduvalt tutvunud vangla sisekorda reguleerivate õigusaktidega, seega on ta teadlik kinnipeetavatele esitatavatest nõuetest. V.L. rikkus eelnimetatud sätteid oma süülise käitumisega, mis on vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 64 nõuete kohaselt läbiviidud distsiplinaarmenetluse käigus tõendamist leidnud. Vastavalt TVK p-ile 3.2 peavad kinnipeetavad väljaspool oma kambrit olema korralikult riietatud. Vanglas mõistetakse korraliku riietuse all kaetud ülakeha ning pükstega olemist. Kuna kaebaja viibis väljapool oma kambrit palja ülakehaga, siis andis valvur kaebajale korralduse kanda väljaspool kambrit särki. Valvuri poolt antud korraldus on kinnipeetavale isikule ilma vaidlustamata täitmiseks. HALDUSKOHTU LAHEND
8. Tartu Halduskohus jättis
9. detsembri 2007 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt oli vanglaametniku 10.06.2007 kella 13 ajal kinnipeetav V. L. le antud korraldus kanda väljaspool kambrit särki põhjendatud ja seaduslik ning ilma vaidlustamata täitmiseks, mistõttu vaidlustatud käskkirja tühistamiseks puudub alus. Kohus viitas TVK punktidele 3.2 ja 13.4 ning VangS §-ile 67 p
10. Olenemata sellest, et Tartu Vangla kodukorras ei ole sõnaselgelt kirjutatud, et väljaspool kambrit ei tohi palja ülakehaga olla, mõistetakse vanglas korraliku riietuse all kaetud ülakeha ning pükstega olemist. Juhinduda tuleb nii kehtestatud kui kehtestamata käitumisreeglitest, mis tulenevad kõigile üldteada eetika ja moraalinormidest. Asjakohatud on kaebaja väited, et tal oli võimalik ennast tol päeval pesta alles kella 17 ajal ja seetõttu ta ei saanud T-särki higisele ihule panna. Tartu Vangla valvuri tunnistaja Monika Lauga ütlustega on tõendatud, et enne duširuumi asub pesuruum, kus on kraanikausid üleval ja saab end igal ajal pesta. Seega oli vanglaametniku korraldus põhjendatud ja seaduslik. Riigikohtu halduskolleegium on lahendis nr 3-3-1-103-06 asunud seisukohale, et üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusevastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. 2 ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
11. V.L. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu
12. detsembri 2007 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on ebaõige väide, et juhinduda tuleb ka kehtestamata käitumisreeglitest. V.L. tuli higisena töölt ning talle ei antud võimalust duširuumi kasutada, vaid kästi selga panna puhas T-särk. Pesemisvõimalused olid küll olemas, kuid seal oleks pesta olnud ebamugav, kuna tegemist oli avatud ruumiga ning kasutada sai ainult külma vett. Valvuri korraldus panna musta ihu peale puhas särk on vastuolus eetika- ja moraalinormidega. Kohus on arvestatud üksnes Tartu Vangla esindaja ja valvuri ütlusi ning jätnud arvestamata V.L. ütlused; 2) on õigusvastane Tartu Vangla nõue, et kinnipeetav ei tohi üldkasutatavates ruumides olla palja ülakehaga, vaid kandma särki, kuna see ei ole otsesõnu kodukorras sätestatud. Nõue olla „korralikult riietatud“ on igaühe enda sisustada; 3) on ebaõigesti viidatud Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-103-06, kuna vanglaametnik ei oleks saanud sellist käsku V. L. le anda. Sellega rikuti kaebaja inimõigusi.
13. Tartu Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
14. detsembri 2007 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) puudub V. L. l kaebuse esitamiseks põhjendatud huvi, kuna V.L. vabanes Tartu Vanglast 26.11.2007, mistõttu ei saa Tartu Vangla direktori määratud distsiplinaarkaristus mingil moel kahjustada tema subjektiivseid õigusi; 2) ei ole halduskohus ebaõigesti tõendeid hinnanud. Käesoleval juhul ei ole poolte vahel vaidlust selles, kas apellant oleks saanud ennast pesta või millised on üldse Tartu Vanglas pesemisvõimalused. Vaidlus käib selle üle, kas kinnipeetav, viibides Tartu Vanglas üldkasutatavates ruumides, peab ringi liikuma kaetud ülakehaga; 3) ei oleks apellandi hügieeni kahjustanud antud korraldus ka juhul, kui teda oleks kohustatud selga panema puhast särki. Antud korralduseks oli panna selga särk, seega oli apellandi otsustada, millise särgi ta selga paneb. Apellant ei põhjenda, kuidas sai antud korraldus rikkuda või piirata tema inimõigusi; 4) on Tartu Vangla Kodukord kohustuslikuks täimiseks kõigile Tartu Vanglas viibivaile kinnipeetavatele ja selles sätestatud normid on antud üldkorraldusele omaselt üldiste iseloomustavate tunnuste alusel; 5) on Riigikohus otsuses nr 3-3-1-103-06 juhtinud tähelepanu, et kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS §-is 63 lg 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning tühisus on ilmselge. Seega ei ole Riigikohus öelnud, et absoluutselt igasugust vanglaametniku korraldust tuleb täita. V.L. viibis Tartu Vanglas juba alates 21.11.2002 ning temale kui pikka aega vangistuses olnud inimesele pidi olema mõistlikult arusaadav, et Tartu Vanglas mõistetakse korralikult riietatuse all kaetud üla- ja alakeha. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
16. detsembri 2007 otsus muutmata. 3 Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 1 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on põhjendamatu.
17. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et V.L. liikus 10.06.2007 kella 13.00 ajal sektsioonis ringi palja ülakehaga. S-6 Vaidlus on selles, kas V.L. rikkus sellega TVK p 3.
18. Apellandi väitel on õigusvastane Tartu Vangla nõue, et kinnipeetav ei tohi üldkasutatavates ruumides olla palja ülakehaga, vaid kandma särki, kuna see ei ole otsesõnu kodukorras sätestatud. Vastavalt TVK p-le 3.2 peab kinni peetav isik väljaspool kambrit olema korralikult riietatud. Halduskohus on õigesti leidnud, et mõiste „korralikult riietatud“ tähendab seda, et kinni peetav isik ei viibi väljaspool oma kambrit palja ülakehaga. Juhul, kui isik on palja ülakehaga, ei saa öelda, et ta on korralikult riietatud.
19. Lähtudes sellest, et V.L. rikkus TVK p 3.2, sest ei olnud väljaspool kambrit korralikult riietatud, oli vanglaametnik õigustatud talle andma korraldust panna väljaspool kambrit särk selga. TVK p 13.4 kohustab kinni peetavat vanglaametnike seaduslikke korraldusi. isikut vastuväideteta ja vaidlustamata täitma Kuna V.L. keeldus täitmast vanglaametniku seaduslikku korraldust kanda väljaspool kambrit särki, siis pani ta toime ka TVK p 13.4 rikkumise.
20. Asja lahendamise seisukohalt ei ole tähtsust sellel, millistel kaalutlustel V.L. keeldus täitmast vanglaametniku seaduslikku korraldust (ei tahtnud panna puhast särki higisele kehale jms). Halduskohus on õigesti viidanud Riigikohtu
21. märtsi 2007 otsuses nr 3-3-1-103-06 väljendatud seisukohale, mille kohaselt „ … üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS §-is 63 lg 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge.“ Antud juhul ei vastanud vanglaametniku korraldus HMS §-is 63 lg 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele, korralduse tühisus ei olnud ilmselge ning V. L. l ei olnud mingit alust jätta see täitmata.
22. Kõike eeltoodut arvestades on halduskohtu jätnud õigesti rahuldamata V.L. kaebuse Tartu Vangla direktori 13.06.2007 käskkirja nr 1-4/725 tühistamiseks.
23. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellandi polt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud. Maili Lokk Agu Timmi 4 Viivi Tomson