← Eesti

2-07-31476/9

Obsah (6)§ 410§ 413§ 367§ 173§ 163§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2008.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-31476 Tsi

) § 428 lg 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus lõpetab menetluse hageja poolt kostja vastu esitatud kahjuhüvitise nõudes summas 27 668.99 krooni.

§ 410

kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kohtuistungile ilmunud hageja esindaja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kohus pole tuvastanud

§ 413lg 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

Hagiavalduse kohaselt on pooled sõlminud 16.11.2006 tarbijakrediidilepingu. Kostja ei ole nõuetekohaselt lepingut täitnud ning leping on lõppenud hageja poolt lepingu ülesütlemisega. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Pooled on kokku leppinud intressimääras 25.04% krediidisummalt ühe aasta kohta ning tulenevalt VÕS § 415 lg 2

(2)1 on hageja õigesti arvestanud viivisemääraks 25.04% põhivõlalt aastas. Leppetrahvi nõudes on pooled kokku leppinud üldtingimuste p 6.3. Võla sissenõudmisega seotud kulu on käsitatav kahjuna. VÕS § 113 lg 5 kohaselt kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise, võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Kuna hageja nõutav kahju ei ületa viivist, on võla sissenõudmisega seotud kulu nõue summas 900 krooni õiguslikult põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud põhivõla summas 70 000 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi 14 473.19 krooni, seisuga 21.02.2008 sissenõutavaks muutunud viivise 11 505.38 krooni ning leppetrahvi 14 000 krooni osas.

§ 367

võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamisega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hageja loobus kahjuhüvitise nõudest siis tulenevalt

§ 163

lg 1 ning § 168 lg 2 jäävad hageja menetluskulud 80% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. Meeli Kaur kohtunik 3

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.