Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 AS-s SEB Eesti Ühispangas või 221013921094 AS-s Hansapangas, mõlemal viitenumber 3100057358. Asjaolud ja menetluse käik SAS esitas 28.06.2007.a kohtule hagi EK vastu 1 009 250 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ka kostja 17.11.2006.a. Ehituse Tööettevõtulepingu 103-1711, mille eesmärgiks oli majatüüp Aleksander tegemine vastavalt hinnapakkumisele ja arhitektuurilistele joonistele. Seoses kostja poolsete makseraskustega sõlmisid hageja ja kostja 2007.a. veebruaris kokkuleppe, mille kohaselt pooled otsustasid peatada lepingu täitmise alates 07.02.2007.a. kuni tööde eest tasumiseni. Hageja oli teostanud töid senimaani 1 209 250 krooni eest, millest kostja oli tasunud 200 000 krooni, seega oli kostja võlgnevus hageja ees 1 009 250 krooni. 26.05.2007.a. sõlmisid hageja ja kostja täiendava kokkuleppe seoses kostja jätkuvate makseraskustega, mille kohaselt hageja andis kostjale aega 1 009 250 krooni tasumiseks üks kuu. Seega hageja tunnistas oma lepingust tulenevat võlgnevust hageja ees. Kostja oma võlgnevust tasunud ei ole. Lähtudes eeltoodust palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus summas 1 009 250 krooni. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ning selle lisade ärakirjad kohustusega kirjalikult kohtule vastata 20 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest. Kostja hagimaterjalid on edastatud Tallinna kohtutäituri Elin Vilippus’e abiga edasiandmiseks kostjale kostja tütrele LK’ile. Kostja kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja, vaatamata kohtu nõudmisele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus juhindub esitatud hagi läbi vaatamisel võlaõigusseaduse (VÕS) ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) sätetest. Vastavalt
lg 1 võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja hagiavaldus ning kirjaliku vastuse nõue on Tallinna kohtutäituri Elin Vilippus’e abiga kätte toimetatud kostjaga samas eluruumis elavale tütrele LK’ile. Vastavalt
lg 1 kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Seega loeb kohus, et kostjale on hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõudega kättetoimetatud. Kostja kirjalikku vastust esitanud ei ole. Tagaseljaotsuse tegemist välistavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Tulenevalt
Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Vastavalt VÕS § 30 lg 1 kohaselt on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 100 sätestab, et on kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 1 009 250 krooni.
lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 2 Vastavalt
lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi menetluskulud, jätta kostja kanda.
lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Taimi Kollom Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.