2-07-24115/2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2007.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-24115 Tsiviilasi JS’i hagi AS’i vastu elatise saamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad hageja JS (isikukood XXX, elukoht kostja AS (isikukood XXX, elukoht Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses XXX) XXX) RESOLUTSIOON Rahuldada JS’i hagi AS’i vastu elatise saamiseks tagaseljaotsusega. Välja mõista AS’ilt JS’i kasuks elatusraha 3160 (kolm tuhat ükssada kuuskümmend) krooni kuus poeg OS’i (sünd. XXX.a.) ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 01.01.2007.a kuni OS’i täisealiseks saamiseni, s.o. kuni XXX.a. Välja mõista AS’ilt JS’i kasuks elatusraha 2400 (kaks tuhat nelisada) krooni kuus tütar MMS’i (sünd. XXX.a.) ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 30.01.2007.a kuni MMS’i täisealiseks saamiseni, s.o. kuni XXX.a. Välja mõista AS’ilt JS’i kasuks elatusraha 2000 (kaks tuhat) krooni kuus JS’i (sünd XXX.a.) ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 30.01.2007.a. kuni tütar MMS’i kolmeaastaseks saamiseni, s.o. kuni XXX.a. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus kohtuotsuse peale edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest TsMS § 415 ja 416 sätestatud alusel ning korras. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 AS-s SEB Eesti Ühispangas või 221013921094 AS-s Hansapangas, mõlemal viitenumber
2. Asjaolud ja menetluse käik JS esitas 27.06.2007.a kohtule hagi AS’i vastu elatise saamiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista tema kasuks igakuine elatis summas 3160 krooni poeg OS’i ülalpidamiseks alates 01.01.2007.a. kuni poja täisealiseks saamiseni, s.o XXX.a., igakuine elatus summas 2400 krooni tütar MMS’i ülalpidamiseks alates 30.01.2007.a. kuni tütre täisealiseks saamiseni, s.o XXX.a. ja igakuine elatis summas 2000 krooni enda ülalpidamiseks kuni MMS’i alates 30.01.2007.a. kuni MM kolme aastaseks saamiseni, s.o XXX.a.. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ning selle lisade ärakirjad kohustusega kirjalikult kohtule vastata 20 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest. Kostja, olles hagimaterjalid kätte saanud 03.10.2007.a, kohtule tema vastu esitatud hagis kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja, vaatamata kohtu nõudmisele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on hagiavaldus edastatud koos nõudega kirjalikult vastata hiljemalt 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 03.10.2007.a. Kostja kirjalikku vastust esitanud ei ole. Tagaseljaotsuse tegemist välistavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Tulenevalt TsMS § 444 lg 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Tulenevalt Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PKS § 61 lg 1 alusel kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Vastavalt PKS § 61 lg 2 määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PKS § 70 lg 2 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
3. lõikes nimetatud asjaolusid. Kohus on seisukohal, et hageja nõue kostjalt elatise väljamõistmiseks on põhjendatud, kostja hagile vastuväiteid esitanud ei ole, mistõttu tuleb kostjalt poja OS’i ülalpidamiseks välja mõista igakuine elatis summas 3160 kooni alates 01.07.2007.a. kuni poja täisealiseks saamiseni, s.o XXX.a. ning igakuine elatis summas 2400 krooni tütre MMS’i ülalpidamiseks alates 30.01.2007.a. kuni tütre täisealiseks saamiseni, s.o XXX.a.. PKS § 22 lg 2 kohaselt lahutatud abikaasal on õigus saada lahutatud abikaasalt ülalpidamist raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, kui laps oli eostatud abielu kestel ja kui 2 kohustatud lahutatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista igakuine elatusraha 2000 krooni JS’i ülalpidamiseks alates 30.01.2007.a. kuni tütar MMS’i kolmeaastaseks saamiseni, s.o XXX.a. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 2 sätestab, et riigilõivu ei võeta elatise hagi läbivaatamise eest. Perekonnaseadus (PKS) § 61 lg 3 sätestab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Taimi Kollom Kohtunik 3