KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-05-274 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31.01.2008, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Iko Nõmm, Mare Kõlvart Tsiviilasi

§ 34

kohaselt on tarbija füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Asjaolu, et Ege Hirv töötas samal ajal OÜ-s Reactive, ei ole tarbija määratluse seisukohalt oluline. Ege Hirv on füüsiline isik, kes sõlmis käenduslepingu, mis ei seondu iseseisva majandus- ja kutsetegevuse läbiviimisega. Järelikult on tegemist tarbijakäenduslepinguga

§ 143tähenduses.

Nimetatud paragrahvi lg 2 kohaselt tarbijakäendusleping on tühine, kui kändatava kohustuse suurus ei ole käenduslepingu sõlmimisel selge ja ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Sõlmitud käenduslepingu tingimustes ei ole märgitud käendaja vastutuse maksimumsuurust. Käendaja vastutuse maksimumsuuruse kokkuleppimise kohustuse eiramine on iseseisev alus käenduslepingu tühisuseks. Maakohtu otsus ja selle põhjendused

1. Maakohus jättis hagi rahuldamata. Asja arutamisel leidis tõendamist, et 22.04.2004 käenduslepingu 04/7 puhul oli tegemist AB Baltik Vairas Eesti filiaali esindaja poolt vormistatud käenduslepinguga, kuhu Ege Hirv oli kaasatud tema tahte vastaselt. Ege Hirv kirjutas küll lepingu lõppu oma allkirja, kuid tegi seda kui eraisik, sest teisiti ei saanud ta jalgratast kätte. Käendusleping 04/7 on tühine ning leping tuleb jätta tähelepanuta.
2. Maakohus asus seisukohale, et käendusleping on tühine, kuna sellega on rikutud tarbijakäenduslepingule ettenähtud tingimusi. Filiaali ja äriühingu käsitlemine erinevate isikutena oli kohtu arvates kostja poolt meelevaldne. Samuti leidis maakohus, et tegutsedes OÜ Reactive rattapoe juhatajana sõlmis Ege Hirv käenduslepingu huvist äriühingu majandustegevuse äriühingu majandustegevuse vastu. Kostja ei sõlminud lepingut oma isiklike või elukondlike vajaduste rahuldamiseks. Tuginedes TsÜS § 26 lg 1, TsÜS § 84 lg 1, TsÜS § 138 lg 1, ÄS § 384 lg 1 ja lg 2,

§ 34

,

§ 142

lg 1,

§ 143lg 2 ja Ts

MS § 60 lg 1 jättis maakohus hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused

1. Hageja palus tühistada kohtuotsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada või saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud 2 materiaalõiguse norme ning rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme.
2. Maakohus tuvastas ebaõigesti, et tegemist on tarbijakäenduslepinguga. Kostja Ege Hirv on omaks võtnud asjaolu, et rattapoe juhatajana oli tal otsene majanduslik huvitatus ning sama on tuvastanud ka maakohus. Sellega on üheselt välistatud tarbijakäenduslepingu sätete kohaldamine. Kontekstiväline ja põhjendamatu on maakohtu väide kohtuotsuse
3. lk viiendas lõigus, et asja arutamisel leidis tõendamist, et vaidlusaluse käendamislepingu puhul on tegemist UAB Baltik Vaira Eesti filiaali esindaja poolt vormistatud käenduslepinguga, kuhu Ege Hirv oli kaasatud tema tahte vastaselt. Ege Hirv kirjutas küll lepingu lõppu oma allkirja, kuid tegi seda kui eraisik, sest teisiti ei saanud ta jalgratast kätte. Seega leidis maakohus, et vaidlusalune käendusleping on tühine ning tuleb jätta tähelepanuta. Sellega on vastuolus kohtuotsuse viimase lehekülje
4. lõigus kohtu poolt tuvastatu. Kuid kohtuotsuses puuduvad motiivid, millele tuginedes maakohus antud järeldusi tegi.
5. Maakohus on lahendanud käenduslepingu tühisuse küsimuse ilma, et kohtuotsuses kajastuks põhinõude kvalifitseerimine. Maakohus pidi hinnangu andma võlaõigussuhtele OÜ-ga Reactive, mitte piirduma väidetava käenduse tühisuse tuvastamisega. Kohtuotsuse põhjendavast osast ei leia antud kostja suhtes ühtegi põhjendust. Ei selgu, kas tema vastu esitatud nõue on põhjendatud või põhjendamatu, millistele tõenditele kohus tugines jne. Hageja leidis, et tegemist on jämeda protsessiõigusnormi rikkumisega maakohtu poolt. Samas protsessiökonoomikast lähtuvalt oli hageja seisukohal, et eeltoodu ei takista asja sisulist arutamist ringkonnakohtus. Kui ringkonnakohus ei pea seda võimalikuks, tuleb kohtuotsuse tühistamisel asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Vastus apellatsioonkaebusele
6. OÜ Reactive leidis, et Ege Hirv on sõlminud käenduslepingu ja saanud kätte vaidlusaluse võla aluseks oleva kauba, kusjuures OÜ Reactive omanduses pole antud kaupa olnud. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
7. Ringkonnakohus, ära kuulanud asja osavõtnud isikud ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata TsMS § 646 ja § 656 lg 1 p 5 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ringkonnakohus leidis, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti oluliselt menetlusõiguse norme, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses.
8. TsMS § 436 lg 1 kohasel peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 442 lg 8 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Vastavalt TsMS § 232 lg-le 1 peab kohus hindama kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väited, et nimetatud nõuetele kaevatav otsus ei vasta. Ringkonnakohtu hinnangul ei vasta maakohtu otsuse põhjendav osa TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule. Vaidlustatud kohtuotsuse põhjendavas osas on kohus andnud hinnangu üksnes ühele kostja väitele, s.t et tegemist oli tarbijakäenduslepinguga ja sellel alusel jätnud hagi kahe kostja vastu rahuldamata. Ülejäänud kostja väidetele ei ole kohus hinnangut andnud, mida tuleb lugeda oluliseks menetlusnormi rikkumiseks.
9. Kohus ei ole otsuses kvalifitseerinud põhinõuet. Hageja on esitanud alternatiivsed nõuded (t.lk 109), kuid kohus ei ole sellele tähelepanu pööranud. Vaidlust ei ole selles, et 22.04.2004 sõlmitud jalgrataste, nende tagavaraosade ja jalgrattatarvikute müügilepingu nr 04/07 tagamiseks oli Ege Hirv sõlminud 22.04.2004 hagejaga käenduslepingu. Käendaja suhtes nõude esitamisel on võlausaldaja kohustatud ära näitama põhiõigussuhte, millest on tekkinud 3 võlgnevus ja mille alusel käendaja vastutab. Nii on otsuses hindamata võlaõigussuhe OÜ-ga Reactive. Maakohus ei oleks tohtinud keskenduda menetluses vaid käenduse väidetava tühisuse tuvastamisele, jättes seejuures kirjeldamata põhiõigussuhte. Kuna kohus jättis tuvastamata, kas eksisteeris nõue OÜ Reactive vastu ning hindamata poolte poolt esitatud väited ja neid kinnitavad tõendid, mistõttu ei ole maakohtu otsus ringkonnakohtu poolt kontrollitav. Kohus ei ole kostja vastuväidete osas ka hageja seisukohta välja selgitanud. Kuna kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ega asja õigeks lahendamiseks vajalikke asjaolusid välja selgitanud, ei ole ringkonnakohtul võimalik seda puudust kõrvaldada ja asi tuleb saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule.
10. Hageja on esitanud asja menetlemise ajal hagiavaldusele 6 korral lisasid, selgitusi, täiendusi ja nõude suurendamise avaldusi (t.lk-d 65, 66-68, 69, 94, 100, 107-109). Asja lahendamise lihtsustamiseks on vajalik nõuda hagejalt TsMS § 276 lg 6 alusel hagiavalduse teksti terviklikku esitamist.
11. OÜ Reactive on registrist kustutatud. Tema suhtes tuleb menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 5 alusel ja otsus tema suhtes tühistada TsMS § 432 lg 2 korras. TsMS § 230 lg-le 1 peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna dokumentide hoidjaks on määratud 29.08.2007 määrusega Urmas Toome, on kostjal võimalik taotleda oma väidete kinnitamiseks vajadusel dokumentide (tõendite) väljanõudmist nimetatud isikult, tuginedes TsMS §-le
12. Vastustaja Ege Hirv on taotlenud rea tõendite väljanõudmist ja vastavalt TsMS § 236 lg-le 2 on võimalik taotleda kohtult tõendite kogumist, kui tõendit ei saa pool ise esitada.
13. Asja uueks arutamiseks saatmine on muuhulgas põhjendatud ka sellega, et enamuse tõendite esmakordse hindamise juures, samuti uute faktiliste asjaolude tuvastamisel, peab pooltele olema tagatud PS §-ga 24 lg 5 ja TsMS §-ga 688 lg 3 ja 4 antud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks.
14. Kohtukulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. U.Loonurm I.Nõmm M.Kõlvart 4