Obsah (8)

§ 82§ 101§ 115§ 34§ 401§ 402§ 416§ 367

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Ene Tsefels Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 30.11.2007.a. Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-623 Tsiviil

) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Poolte vahel on sõlmitud liisinguleping ning sellega on kostja võtnud endale kohustuse tasuda liisingmakseid vastavalt lepingule. Poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt oli kindlaksmääratud liisingmaksete tegemise kuupäevad. 18.

§ 101

lg 1 p 1, 3 ja 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, nõuda kahju hüvitamist ning taganeda lepingust või öelda leping üles. Kuivõrd kostja on rikkunud lepingust tulenevat kohustust, s.t. tasuda liisingmakseid, on hagejal õigus nõuda liisingmaksete tasumist, nõuda kahju hüvitamist tulenevalt üldtingimuste p 7.4.1 ning lõpetada poolte vahel sõlmitud leping. 19.

§ 115

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Antud juhul on tõendamist leidnud, et võlgnik, s.t kostja on oma kohustust rikkunud. Seega on hagejal tekkinud õigus nõuda kohustuse täitmist või kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hageja on seisukohal, et talle on tekitatud kahju summas 108 835,62 krooni, mis koosneb vara jääkmaksumusest 91 691,71 krooni, debitoorsest võlgnevusest 12 315,51 krooni, vara realiseerimisega seotud kuludest (müügiteenus) 2 213,98 krooni, ning vara remondi ja puksiirteenusega seotud kuludest kokku summas 2 614,42 krooni. Vara on realiseeritud hinnaga 44 279,66 krooni. Seega on hagejal tekkinud kahjum summas 64 555,96 krooni (108 835,62 krooni-44 279,66 krooni=64 555,96 krooni) , mille hüvitamist kostjalt nõutakse. 20. Kuna vaidluse all ei ole, et tegemist on tüüptingimustega lepinguga, tuleb arvestada ka

i reegleid tüüptingimuste kohta. Vaidlust ei ole, et hageja sõlmis lepingu oma majandustegevuse raames. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- ja kutsetegevuse raames. Seega võib eeldada, et kostja sõlmis lepingu tarbijana

§ 34tähenduses.

Kuna hageja andis auto kostja kasutusse liisingulepingu alusel, on tegemist ka krediidilepinguga

§ 401

lg 2 kohaselt ning samuti tarbijakrediidilepinguga

§ 402kohaselt.

Seega tuleb vaidluse lahendamisel arvestada ka tarbijakrediidilepingu erisätetega, s.t

§ 416ja § 417.

21. Kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus lepingu lõpetamise suhtes, ei analüüsi kohus, kas

§ 416ja § 417 tingimused on täidetud.

22. Kui krediidiandja ütleb tarbijakrediidilepingu üles, vähendatakse tasumata krediidi brutosummat

§ 416

lg 3 järgi vastavalt krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. See vastab sisuliselt

§ 367

lg 2, mille kohaselt tuleb liisinguandja kulude kindlakstegemisel lähtuda liisinguvõtja poolt tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud kulud, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. Nimetatud säte täpsustab omakorda

§ 367

lg 1, mille kohaselt peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mis liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. 23. Eelnevast tulenevalt tuleb tarbijakrediidilepingust liisingulepingu ülesütlemisel lähtuda paralleelselt nii

§ 416

lg 3 kui ka

§ 367lg 1 ja 2.

24. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise tagajärgi ei ole seaduses täiendavalt reguleeritud. Seega tuleb tarbijakrediidilepingust liisingulepingu ülesütlemise puhul lisaks lähtuda

§ 367lg 3 ja 4, mis reguleerivad täiendavalt liisingulepingu ülesütlemise tagajärgi.

25.

§ 367

lg 3 kohaselt kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. Seega tuleb lähtuda sellest, et liisinguese jääb pärast lepingu ülesütlemist liisinguandjale, viimase kulutuste määramiselt tuleb arvestada ka tagastatava eseme väärtust.

1. Hageja arvestas auto jääkmaksumuseks 91 691,60 krooni. Kostja ei esitanud hageja arvestusele vastuväiteid ning kohus saab ainult sellest lähtuda.
2. Kostja ei võtnud omaks 64 555,96 krooni suurust võlgnevust hageja ees.
3. Hageja leidis, et lisaks võlgneb kostja talle debitoorse võlgnevuse summas 12 315,51 krooni, auto müügiteenuse tasu 2 213,98 krooni ning tasu auto remondi ja puksiirteenuse eest 2 614,42 krooni. Kuivõrd nimetatud kulutused on käsitletavad

§ 367

lg 4 järgi lisakuludena, tuleb nimetatud summad kostjalt hageja kasuks välja mõista. 29. Lähtudes

§ 367

lg 3, tuleb hageja nõude lõpliku suuruse kindlakstegemisel kõrvutada tasumata väljaostumaksed auto jääkväärtusega. Kuna lepingu lõppemisel jäi auto omandiõigus hagejale, säilitas ta nii auto kui omandas ka tasutud väljaostumaksed. Seega jäi hagejale kogu auto jääkväärtus, mistõttu tasumata väljaostumaksed tuleb kõrvutada auto väärtusega tagastamise ajal. Lähtudes TsÜS § 65, loetakse eseme väärtuseks eelduslikult selle harilik väärtus, milleks on eseme kohalik keskmine müügihind (turuhind).

1. Auto müügist laekus hagejale 44 279,66 krooni (ilma käibemaksuta). Kostja leiab, et nimetatud summa ei vasta sellele, mis on sellise auto tegelik müügihind (väärtus). Hageja leiab, et nimetatud müügihind oli parim, mida arvestades auto seisukorda oli võimalik saada, sest autol puudus signalisatsioon ning auto oli väga kehvas seisukorras (t lk 22). Sõiduki hindamise aktis on märgitud sõiduki hetke maksumuseks 75 000 krooni. Kuivõrd lõpliku müügihinna kujunemise määrab ära turul olev nõudlus sellise kauba järele, tuleb asuda seisukohale, et hind millega auto müüdi, oli selle turuväärtuseks. Nimetatud hinna juures tuleb arvestada ka seda, et auto oli kehvas seisukorras ning puudus signalisatsioon, mis algselt olemas oli. Kostja ei ole nimetatud faktile, et puudus signalisatsioon, ka vastu vaielnud. Seega arvestades asjaolu, et kostja ei ole tõendanud, et autol hageja poolt esitatud vigu ei olnud, asub kohus seisukohale, et hind millega auto müüdi, oli selle turuväärtuseks ning jääkväärtuse ja müügihinna vahe tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
2. Arvestades eeltoodut ning asja materjale asub kohus seisukohale, et AS H hagi VP vastu 64 555,96 nõudes, kuulub rahuldamisele ning nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Menetluskulu
3. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
4. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendus sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
5. Kuna hagi rahuldati, siis tuleb menetluskulud jätta kostja VPkanda. Ene Tsefels Kohtunik