← Eesti

2-07-22952/3

Obsah (11)§ 416§ 142§ 472§ 307§ 407§ 444§ 468§ 138§ 162§ 173§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 07. detsember 2007.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-22952

§ 416

nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. 2. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142

lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber mõlemal 3100057358. 3.

§ 472

lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Menetluse käik 15.06.2007.a. esitas OÜ M kohtule hagi TS`i vastu 17 084.55 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 12.10.2006.a. eluruumi üürilepingu nr 21-01, mille p-le 1.

  1. vastavalt andis hageja kostjale elamiseks kasutada korteri nr 13, üldpinnaga 21,5 m², mis asub Tallinnas XXX tänaval, elamus nr
  2. Lepingu p 1.
  3. sätestas, et hageja andis eluruumi kostjale kasutada alates 12.10.2006.a. kuni 11.04.2007.a. Lepingu p 2.
  4. kohaselt oli kostja kohustatud maksma hagejale eluruumi kasutamise eest üüri summas 4700 krooni iga kalendrikuu
  5. kuupäevaks jooksva kuu eest. Samuti oli kostja kohustatud tasuma hagejale iga kuu
  6. kuupäevaks kommunaalteenuste, elektri, vee ja telefoniteenuste eest ning teiste üürnikule eelmisel kuul osutatud teenuste eest. Kommunaalteenuste ja vee eest esitas arveid XXXKÜ, telefoniteenuste eest esitas arveid AS STV, elektri eest Eesti Energia AS. Eelpool mainitud arveid esitati hagejale, kes omakorda kajastas neid summasid kostjale esitatavates arvetes. Kostja tasus korrapäraselt esimesed kolm kuud. Pärast seda kostja jättis tasumata talle hageja poolt esitatud 2007.a. veebruari arve nr 70204 summas 5800.37 krooni, 2007.a. märtsi arve nr 70307 summas 8013.94 krooni ning 2007.a. aprilli arve nr 70409 summas 1776.89 krooni. Lähtudes üldsummast kostja poolt enne lepingu sõlmimist tasutud ettemaks 4700 krooni oli kostja võlgnevus hageja ees hagiavalduse esitamise päevaks 10 981.20 krooni. Peale lepingu lõppemist ning ruumide valduse üleandmist kostjalt hagejale selgus, et ruumis oli lõhutud sein ning ruum anti üle koristamata seisundis, mistõttu lisandub arvetest tulenevale võlgnevusele 2950 krooni üüriobjekti esialgse seisundi taastamiseks ja 231 krooni uute võtmete valmistamiseks. Lepingu p 2.
  7. kohaselt pidi üürnik maksma üürileandjale viivist 0,2 % tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Kokku moodustavad viivised 2922.35 krooni. Seega palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 17 084.55 krooni ning jätta kõik kohtukulud kostja kanda. Kohus edastas 17.09.2007.a. kostjatele hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 40 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks

§ 307lg 1 alusel, mida tõendab toimikus olev väljastusteade.

Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused

§ 407

lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444

lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus, esitades vastavalt

§ 444

lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

§ 407lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud puuduvad.

Hagi on õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg-ga 1, §-ga 100, § 103 lg-ga 1, § 108 lg-ga 1 ning §-ga 271. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele 17 084.55 krooni, millest põhivõlgnevus on 14 162.20 krooni ja viivised 2922.35 krooni. Tulenevalt

§ 468lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsusotsus viivitamatule täitmisele. 2

(3)

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt

§ 162lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud (sh riigilõiv, hageja esindaja kulud) tuleb täies ulatuses välja mõista kostjatelt. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Karin Sonntak Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.