← Eesti

3-07-2004/23

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Viivi Tomson, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht 18. märts 2008, Tartu Haldusasja number 3-07-2004 Haldusasi J.

§ 69

lg 1 alusel kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesolevat seadust või vangla sisekorraeeskirju, kahjustab tahtlikult oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on vägivaldne teiste isikute suhtes. 3

§ 69

lg 2 p 4 kohaselt võib täiendava julgeolekuabinõuna kasutada eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist.

§ 69lg 4 sätestab, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldab vangla direktor.

Tartu Vangla direktori

  1. veebruari 2007 käskkirjaga nr 1-4/1161 kohaldati apellandi suhtes täiendava julgeolekuabinõuna eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. Täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise tingis see, et J.T.süstemaatiliselt rikub vangistusseadust ja vangla sisekorra nõudeid (ei täida vanglaametnike seaduslikke korraldusi, on omanud keelatuid esemeid, takistanud vanglaametnike tööd, suhtlemisel vangla teenistujatega on kasutanud ebatsensuurseid väljendeid). Ta käitub väljakutsuvalt ja üleolevalt ning oma käitumisega mõjutab negatiivselt kaaskinnipeetavaid. Pärast täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamist
  2. mail 2007 on teda distsiplinaarkorras karistatud kolmel korral, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et J.T.näol on tegemist isikuga, kes tahtlikult ja süstemaatiliselt rikub vanglat reguleerivaid õigusakte ning tema suhtes on otstarbekas kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatuga, et pärast
  3. mai 2007 pole apellant käskkirjas loetletud tegusid toime pannud. Apellandi poolt apellatsioonikohtule esitatud distsiplinaarkaristuste õiendi kohaselt on apellanti
  4. septembril,
  5. septembril ja
  6. oktoobril 2007 karistatud distsiplinaarkorras vanglaametnike korralduste eiramise eest. Ringkonnakohtu arvates ei oma tähtsust asjaolu, et kohtuotsuses on märgitud distsiplinaarkaristuste arvuks 38, kuid tegelikult on neid apellandi poolt esitatud õiendi alusel
  7. Igal juhul on tõendamist leidnud, et apellandi puhul on tegemist isikuga, kes sihilikult eirab vangistusseadust ja vangla sisekorraeeskirju. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuses märgituga, et kaebajat ei ole karistatud selle eest, et ta õhutaks kaaskinnipeetavaid korralduste eiramisele. Samas võivad tema poolt toime pandud distsipliinirikkumised anda kaaskinnipeetavatele arusaama, et selline käitumine on ka nendel lubatud. Nõustuda ei saa apellatsioonkaebuses väidetuga, et tegemist on topeltkaristusega, kuna karistatakse selle eest, mille eest on juba karistatud.

§ 63toob ära distsiplinaarkaristuste loetelu.

Samas täiendava julgeolekuabinõu kasutamine ei ole seotud konkreetse distsipliinirikkumisega, vaid seda kasutatakse kinnipeetava suhtes, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirju. Apellandi poolt on tegemist just sellise kinnipeetavaga. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud käskkiri on seaduslik, küllaldaselt põhjendatud ja puuduvad alused selle tühistamiseks. Maili Lokk Viivi Tomson 4 Agu Timmi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.