← Eesti

3-07-1187/11

3-07-1187 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi,Viivi Tomson, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2008 Tartu Haldusasja number 3-07-1187 Haldusasi Torma Põllumajandusosaühingu kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) peadirektori 25.01.2007 käskkirja nr 1-3.13-4/45 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 09.01.2008 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Põllumajanduse Registrite apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant (haldusorgan) – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Vastustaja (kaebuse esitaja) – Torma Põllumajandusosaühing, esindaja vandeadvokaat Kaspar Lind RESOLUTSIOON Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tühistada Tartu Halduskohtu
  2. jaanuari 2008 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks Tartu Halduskohtule. Menetluskulude jaotuse otsustab Tartu Halduskohus asja uue läbivaatamise käigus. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. ja Informatsiooni Ameti MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED Torma Põllumajandusosaühing (edaspidi (POÜ) esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) peadirektori 25.01.2007 käskkirja nr 1-3.13-4/45 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt esitas Torma POÜ PRIA-le 18.05.2006 pindalatoetuste taotluse nr
  3. Muuhulgas taotles Torma POÜ põllumajanduslikku keskkonnatoetust keskkonnasõbraliku tootmise eest kokku 2138,31 ha-le põllumajandusministri 20.04.2004 määruse nr 51 ,,Põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord“ alusel. Torma POÜ majandusüksuses viidi 29.08.2006 läbi kohapealne kontroll. Kohapealse kontrolli käigus avastati taotletud ja kindlakstehtud pinna erinevused. Samuti omistati kohapealse kontrolli käigus taotlejale puudus KKYS8 (loomi ei ole karjatatud ajavahemikul 17.05.-01.09.) ja KKY3 (tuleohtlikul ajal on kulu ja/või põhku põletatud). PRIA peadirektori 25.01.2007 käskkirjaga nr 1-3.13-4/45 määrati kaebuse esitajale toetus, kuid sama käskkirjaga vähendati toetust. Torma POÜ ei olnud toetuse vähendamisega nõus ning esitas vaide PRIA peadirektori 25.01.2007 käskkirja nr 1-3.13-4/45 tühistamiseks. PRIA rahuldas 08.05.2007 vaideotsusega nr 3-25/111 vaide osaliselt. Vaidega tühistati käskkiri selles osas, mis puudutas umbrohtumise hindamist 18 põllul. Muus osas jäeti vaie rahuldamata. Torma POÜ ei nõustunud PRIA otsusega ning esitas kaebuse Tartu Halduskohtule PRIA peadirektori 25.01.2007 käskkirja nr 1-3.13-4/45 tühistamiseks. PRIA leidis, et vaidlustatud käskkiri on välja antud põhjendatult ning kaalutletult ning Torma POÜ kaebus tuleks jätta rahuldamata. HALDUSKOHTU LAHEND Tartu Halduskohus tühistas
  4. jaanuari 2008 otsusega PRIA peadirektori 25.01.2007 käskkirja nr 1-3.13-4/45 ja tegi PRIA-le ettekirjutuse Torma POÜ taotluse uuesti läbivaatamiseks ja uue otsuse tegemiseks. Otsuse põhjenduste kohaselt on PRIA eiranud haldusakti motiveerimise nõuet, mis on vastuolus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga, puudulik on nii haldusakti faktiline kui õiguslik alus. Haldusakt on vastuolus ka HMS §-s 54 sätestatuga, kuna kaebuse esitaja poolt välja toodud ühel alusel, on haldusakt tervikuna vastuolus kehtiva õigusega. Põllumajandusliku keskkonnatoetuse puhul on tegemist pindalapõhise toetusega, mille tõttu tuleb õiguse kohaldamisel lisaks siseriiklikule õigusele arvestada ka Euroopa Liidu asjakohase regulatsiooniga, milleks on Nõukogu 17.05.1999 määrus (EÜ) nr 1257/1999 Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta. Antud juhul ei ole viidatud korrektselt õigusaktide sätetele. Enamik määruse paragrahve, millele PRIA on viidanud, on mahukad ja koosnevad paljudest lõigetest ja punktidest, kuid PRIA on loetlenud ainult kohaldamisele kuuluvate paragrahvide numbrid, jättes täpsustamata kohaldamisele kuuluvad lõiked ja punktid. PRIA on käesoleval juhul ühe haldusaktiga lahendanud 2016 taotlust, kuid see ei võta PRIA-lt kohustust konkreetse taotleja puhul käskkirja lisas välja tuua õigusnorm või õigusnormid, millistest tuleb kaebuse esitajale kohustus ja ka õigusnorm, mis kehtestab sanktsiooni kohustuse rikkumise eest. 2 PRIA peadirektori 09.08.2006 käskkirjaga nr 1-3.1/303 on kinnitatud „Ühtse pindalatoetuse, põllumajanduskultuuri täiendava otsetoetuse, põllumajandusliku keskkonnatoetuse, ebasoodsamate piirkondade toetuse ja keskkonnaalaste kitsendustega piirkondade toetuse kohapealse kontrolli läbiviimise ja kontrollaruande täitmise juhend“. GPS mõõdistamine on sätestatud juhendi p-s 3.2.2, mis sätestab, et põllu pindala määramiseks tuleb kõndida koos GPS-mõõturiga täpselt mööda põllu piiri, kuni on ring põllule peale tehtud. GPS-mõõtur salvestab teatud aja tagant põllu piiri koordinaate ning pärast objektile ringi peale tegemist arvutab GPS pihuarvuti pärast vastava käskluse andmist objekti pindala ja ümbermõõdu. PRIA töötaja on kaebuse esitaja põldude pindalade mõõtmisel vähemalt osaliselt sõitnud autoga piki põllu piiri, mis nähtub vaideotsusest, PRIA kirjalikust vastusest kaebusele ja PRIA esindajate asja arutamisel antud selgitustest. Põllu piiride autoga läbimisel, läbib kontrollija ühes ajaühikus eelduslikult pikema vahemaa kui jalgsi kõndides, seega on tõenäoline, et koordinaate salvestatakse vähem, kui aeglasema liikumise puhul. Juhul, kui koordinaatide salvestamise moment langeb ajale, kui mõõtja ei liigu mööda sirget, on aga võimalik, et põllu piiride looduses kulgemine ei saa koordinaatide salvestamisel olla tõepärane, mis vähendab omakorda põllu pindala ja seda eriti mõõtja kiirema liikumise puhul. Põldude kontrollleht on PRIA ametniku poolt allkirjastatud 15.09.2006, seega PRIA peadirektori 09.08.2006 käskkirjaga nr 1-3.1/303 kehtestatud juhendi kehtivuse ajal. Seega on PRIA eiranud kohapealse kontrolli läbiviimise ja kontrollaruande täitmise juhendit ning mõõtmise tulemusi ei saa pidada usaldusväärseteks. GPS-mõõdistamise nõuete eiramine PRIA poolt toob tervikuna kaasa vaidlusaluse käskkirja õigusvastasuse. Kuna PRIA esindajad on kohtule selgitanud, et pinnaerinevusi ei ole kohtuotsuse tegemise ajal võimalik enam tuvastada, siis puudub PRIA-l alus pinnaerinevuste alusel toetuse vähendamiseks ning vähendatud toetuse summad tuleb kaebuse esitajale välja maksta. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED PRIA esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
  5. jaanuari 2008 otsuse ning lõpetada menetlus HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel. Apellatsioonkaebuse kohaselt on PRIA peadirektori 01.08.2007 käskkirjaga nr 1-3.13-4/575 vaidluse esemeks olev PRIA peadirektori 25.01.2007 käskkiri nr 1-3.13-4/45 Torma POÜ-d puudutavas osas kehtetuks tunnistatud. Tartu Halduskohtule on esitatud ka Torma POÜ keskkonnasõbraliku tootmise toetuse taotluse osas tehtud uus otsus – PRIA peadirektori 03.08.2007 käskkiri nr 1-3.13-4/
  6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 24 lg 1 p 4 alusel lõpetab halduskohus menetluse, kui kaevatav või protestitav haldusakt on täidetud või toiming sooritatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Torma POÜ on oma kaebuses Tartu halduskohtule taotlenud vaid PRIA 25.01.2007 käskkirja nr 1-3.13-4/45 tühistamist. PRIA peadirektori 25.01.2007 käskkiri nr 1-3.13-4/45 ei saa aga enam rikkuda Torma POÜ õigusi ega piirata tema vabadusi, kuna tegemist on kehtetu haldusaktiga ning samas asjas on olemas kehtiv haldusakt. Seega puudub vaidluse objekt, kuna see on juba 01.08.2007 käskkirjaga kehtetuks tunnistatud. Kehtetuks saab halduskohus tunnistada üksnes seadusvastase, kuid kehtiva haldusakti. Lõplik seisukoht Torma POÜ keskkonnasõbraliku tootmise taotluse osas on võetud PRIA peadirektori 03.08.2007 käskkirjaga nr 1-3.13-4/591, mida Torma POÜ vaidlustanud ei ole. Torma Põllumajandusosaühing vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. 3 Vastuväidete kohaselt on Tartu Halduskohtu otsus õige ja põhjendatud. Apellant ei esitanud Tartu Halduskohtule taotlust asja lõpetamiseks. Apellant on esitanud asjas sisulised vastuväited ning jäänud kogu kohtumenetluse kestel nende vastuväidete juurde. Eeltoodu annab alust väita, et ka apellant ise on käsitlenud 25.01.2007 käskkirja nr 1-3.13-4/45 kehtiva haldusaktina. Sisuliselt on toimunud haldusakti muutmine. Kui võrrelda 25.01.2007 käskkirja nr 1-3.13-4/45 ja 03.08.2007 käskkirja nr 1-3.13-4/591 ning käskkirjade lisasid, siis puudutab muudatus lisas toodud tabeli ühte rida: 25.01.2007 käskkirja nr 1-3.13-4/45 kohaselt vähendati vastustaja toetust seoses põllumajandusmaa või mustkesa hooldamata jätmisega 172 887.96 krooni ulatuses. Muutmise tingis see, et vaidemenetluses nimetatud vähendamise osas vaie rahuldati ning 03.08.2007 käskkirja nr 1-3.13-4/591 kohaselt on nimetatud summa määratud väljamaksmisele. Ühtegi muud muudatust käskkirjas tehtud ei ole. Järelikult ei ole aktis sisuliselt midagi muutunud. Seejuures ei ole apellant oma haldusakte vormistanud arusaadavalt ning mõistmatuks jääb nende loogiline seos. Vaideotsuses on vaie osaliselt rahuldatud, aga sellest ei nähtu, et 25.01.2007 käskkiri nr 1-3.13-4/45 oleks tervikuna kehtetuks tunnistatud. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 85 sätestab haldusorganile selge pädevuse vaideotsuse tegemisel. Käesolevas asjas saanuks apellant vaideotsusega 25.01.2007 käskkirja tervikuna kehtetuks tunnistada, kuid seda tehtud ei ole. Ka vaideotsuse õigusliku alusena viidatud HMS § 85 p 1 lubab haldusorganil tunnistada haldusakt nii täielikult kui osaliselt kehtetuks ning kõrvaldada haldusakti faktilised tagajärjed. Käesolevas asjas on vaideotsust lugedes üheselt selge, et vaideotsusega on tühistatud haldusakt ainult osaliselt (eelviidatud 172 887.96 krooni ulatuses seoses põllumajandusmaa ja mustkesa hooldamata jätmisega) ning ülejäänud osas on 25.01.2007 käskkiri jõusse jäänud. Seetõttu esitaski vastustaja Tartu Halduskohtule kaebuse 25.01.2007 käskkirja osas, millega jäeti vaie rahuldamata. 25.01.2007 akti on muudetud vaideotsuse alusel, mitte ei ole 25.01.2007 tervikuna kehtetuks tunnistatud. Apellandi poolt viidatud 01.08.2007 käskkirja preambula on seejuures sõnastatud järgmiselt: Peadirektori 25.01.2007 käskkirja nr 1-3.13-4/45 „
  7. a põllumajandusliku keskkonnatoetuse osaline määramine ja maksmine keskkonnasõbraliku tootmise eest” muutmine. Lisaks on 01.08.2007 käskkirja resolutsioon sõnastatud järgmiselt: tunnistada kehtetuks 25.01.2007 käskkiri nr 1-3.13-4/45 „
  8. a põllumajandusliku keskkonnatoetuse osaline määramine ja maksmine keskkonnasõbraliku tootmise eest” lisas toodud taotleja osas võttes aluseks vaideotsuse. Nii 25.01.2007 kui ka 01.08.2007 käskkirja lisad on seejuures identsed, mistõttu on üldse raske mõista haldusorgani tahet ning 01.08.2007 käskkiri võib olla tühine haldusakt, sest aktist ei selgu õigused ja kohustused. Kui lähtuda sellest, et 01.08.2007 on kehtiv akt ning sellega tunnistati tervikuna kehtetuks 25.01.2007 käskkiri, siis oleks sellest käskkirjast või selle lisast pidanud nähtuma ka juba väljamakstud summade tagastamine, sest sisuliselt oleks alus ära langenud kõikidel väljamaksetel ja ka vähendamistel. Midagi sellist aga 01.08.2007 käskkirjast ei nähtu ning seetõttu võibki 01.08.2007 käskkiri olla kas tühine haldusakt HMS § 62 lg 2 p 5 alusel või tuleb seda käsitleda tahtena muuta 25.01.2007 akti. Seejuures puudub igasugune ratsionaalne põhjus, miks oleks pidanud tunnistama kehtetuks akti osas, milles vaie jäeti rahuldamata. Vaideotsusega rahuldati vaie osaliselt ning seetõttu oli vajalik ainult muuta 25.01.2007 käskkirja ühe rea osas. Sellele viitab osaliselt ka 01.08.2007 käskkirja preambula ja resolutsiooni sõnastus, et sisuliselt on soovitud vaideotsusest tulenevalt muuta 25.01.2007 käskkirja ning anda õiguslik alus täiendavalt väljamaksele 172 887.96 krooni osas. Seejuures ei ole 01.08.2007 ja 03.08.2007 käskkirja juures motiveeritud ega tehtud viiteid HMS-ile ega põhjendatud, miks on isikut soodustav akt tervikuna kehtetuks tunnistatud (toetuse maksmise osas on 25.01.2007 käskkiri isiku kasuks tehtud haldusakt, mille kehtetuks tunnistamine on isiku kahjuks kehtetuks tunnistamine HMS § 66 mõistes). Ka see viitab asjaolule, et sisuliselt on ainult muudetud 25.01.2007 akti ning seda on tehtud vaideotsuse alusel. Torma POÜ-le 01.08.2007 käskkirja väljaspool 4 kohtumenetlust kätte toimetatud ei ole. Torma POÜ-le on kätte toimetatud 03.08.2007 käskkiri ning sellest nähtuvalt maksti vastustajale täiendavalt toetust vaidega rahuldatud osas. 01.08.2007 (ega ka 03.08.2007) käskkirja üle Tartu Halduskohtus ei vaieldud, sest apellant ei esitanud taotlusi või põhjendusi, mis on esitatud apellatsioonkaebuses. Juhul, kui apellandi seisukoht osutub õigeks, siis tooks see kaasa selle, et ka kohtumenetluse käigus ühe toetuse summa vähendamise või suurendamise (ühe rea muutmine käskkirja lisas) pärast tühistatakse akt tervikuna ning selle tagajärjel algaks kohtumenetlus otsast peale, kusjuures kohtuvaidluse ese oleks sama. Apellandi poolt haldusakti arusaamatu ja kohati erinevate aktide vastuoluline vormistamine ei saa kaasa tuua olukorda, kus vastustaja peab korduvalt ühe ja sama vaidlusesemega kohtusse pöörduma. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Tartu Halduskohtu 09.01.2008 otsus tuleb tühistada ja saata asi samale kohtule tagasi uueks läbivaatamiseks. Menetluse lõpetamise nõudes HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kuna ringkonnakohus saadab asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks tagasi, siis otsustab menetluskulude jaotuse üle halduskohus asja uue läbivaatamise käigus. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt vaidlustab PRIA Tartu Halduskohtu 09.01.2008 otsust üksnes sel põhjusel, et apellandi arvates oleks halduskohus pidanud menetluse lõpetama, kuna PRIA tunnistas
  9. a augustis ise kehtetuks Torma POÜ poolt vaidlustatud PRIA peadirektori 25.01.2007 käskkirja ja tegi selle asemel 03.08.2007 toetuste osalise maksmise kohta uue käskkirja. Asja materjalidest nähtuvalt on PRIA halduskohtule esitatud 28.08.2007 vastuses märkinud, et 25.01.2007 käskkiri tunnistati kehtetuks PRIA peadirektori 01.08.2007 käskkirjaga nr 1-3.13-4/575 ning Torma POÜ osas tehti uus toetuse osalise määramise otsus peadirektori 03.08.2007 käskkirjaga nr 1-3.13-4/
  10. Vastusele on lisatud ka väljavõtted 01.08.2007 ja 03.08.2007 käskkirjadest. Samas ei ole PRIA mainitud vastuses ega ka kogu esimese astme kohtumenetluse käigus esitanud halduskohtule taotlust asja menetluse lõpetamiseks HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel. Selline taotlus on esmakordselt esitatud apellatsioonkaebuses. Toimiku materjalidest ei nähtu aga ka seda, et halduskohus oleks menetlusosaliste tähelepanu juhtinud sellele, et kaebaja poolt vaidlustatud 25.01.2007 käskkiri on vastustaja informatsiooni kohaselt menetluse käigus kehtetuks tunnistatud, mille tulemusena oleks PRIA võinud esitada juba halduskohtus taotluse menetluse lõpetamiseks ning kaebuse esitaja oleks sellest tulenevalt otsustanud, kas ta soovib menetlust lõpetada, jätkata, muuta kaebuses esitatud taotlust jne. Lähtudes 01.08.2007 ja 03.08.2007 käskkirjade sisust, leiab ringkonnakohus, et PRIA tunnistas 25.01.2007 käskkirja Torma POÜ osas ise kehtetuks ning seega ei olnud halduskohtul enam võimalik esitatud kaebuse osas teha otsust, millega 25.01.2007 käskkiri tühistatakse. Kõne alla oleks saanud tulla üksnes 25.01.2007 käskkirja õigusvastasuse tuvastamine, kui kaebuse esitajal oleks olnud põhjendatud huvi selle käskkirja osas menetluse jätkamiseks. See, et PRIA on 25.01.2007 käskkirja Torma POÜ osas 01.08.2007 käskkirjaga mitte osaliselt, vaid tervikuna kehtetuks tunnistanud, tuleneb ringkonnakohtu arvates 25.01.2007, 01.08.2007 ja 03.08.2007 käskkirjade ning 08.05.2007 vaideotsuse sisust. 5 25.01.2007 käskkirja alusel Torma POÜ-le määratud toetussummad ja toetuse vähendamise alused nähtuvad käskkirja lisast (halduskohtu toimik, lk 11). 08.05.2007 vaideotsusega on Torma POÜ vaie 25.01.2007 käskkirja peale küll osaliselt rahuldatud (umbrohtumise hindamise e. põllumaa hooldamata jätmise osas), kuid vaideotsusest ei nähtu, et sellega oleks muudetud või osaliselt kehtetuks tunnistatud PRIA peadirektori 25.01.2007 käskkiri. Vaideotsuses on märgitud üksnes see, et PRIA rahuldab 18 põllu osas vaide ning eemaldab põldudelt puudusekoodi KKP
  11. Seega tuli vaideotsuses märgitu täitmiseks ja 25.01.2007 käskkirja muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks välja anda eraldi haldusakt, milleks oli PRIA peadirektori 01.08.2007 käskkiri. Nimetatud käskkirjaga on tunnistatud kehtetuks peadirektori 25.01.2007 käskkiri „
  12. a põllumajandusliku keskkonnatoetuse osaline määramine ja maksmine keskkonnasõbraliku tootmise eest“ lisas toodud taotleja osas (Torma POÜ) võttes aluseks vaideotsuse, mis grammatilise tõlgendamise tulemusena eeldaks, et kehtetuks tunnistamine puudutas selle toetussumma välja maksmata jätmist mille kohta on tehtud 08.05.2007 vaideotsus, milles märgiti, et põllumajandusmaa hooldamata jätmise motiivil toetussumma vähendamine oli ebaõige. Samas ei tulene see 01.08.2007 käskkirja lisast, kuna see on identne 25.01.2007 käskkirja lisaga, s. o selles on endiselt väljamakstava summana märgitud 702674.30 krooni ning toetuse vähendamise alusena summas 172887.96 krooni, on endiselt märgitud põllumajandusmaa hooldamata jätmine. Kui 01.08.2007 käskkirjaga oleks 25.01.2007 käskkiri üksnes muudetud või kehtetuks tunnistatud osaliselt, s. o osas, mis tuleneb 08.05.2007 vaideotsusest, siis oleks 01.08.2007 käskkirja lisa pidanud juba kajastama määratud toetussummat 172887.96 krooni võrra suuremana. Kuna 01.08.2007 käskkirja lisas see nii ei ole, siis sellest järeldab ringkonnakohus, et peadirektori 25.01.2007 käskkiri Torma POÜ osas tunnistati siiski kõigepealt tervikuna kehtetuks ning seetõttu tehti veel ka 03.08.2007 käskkiri „
  13. a põllumajandusliku keskkonnatoetuse osaline määramine ja maksmine keskkonnasõbraliku tootmise eest“, millega on määratud toetus vastavalt lisas toodud nimekirjale 3-le taotlejale kokku summas 1 362 863 krooni ja 20 senti koos täiendava summaga 220 756 krooni ja 19 senti. 03.08.2007 käskkirja Torma POÜ-d puudutavas lisas on endiselt ära toodud toetussummad ja nende vähendamise alused, kusjuures 702674.30 krooni on lisas märgitud eelnevalt väljamakstud toetussummana ning nüüd on sellele lisandunud ka nö. juurdemakstav toetussumma 172887.96 krooni e. summa mille juurdemaksmine tulenes 08.05.2007 vaideotsuses väljendatud seisukohast, et toetuse vähendamine põllumajandusmaa hooldamata jätmise alusel ei olnud põhjendatud. Kuna 25.01.2007 käskkiri on menetluse käigus tervikuna kehtetuks tunnistatud ja PRIA on Torma POÜ-le toetuse osalise määramise ja maksmise kohta teinud 03.08.2007 uue käskkirja, siis esineb käesolevas asjas iseenesest HKMS §-st 24 lg 1 p 4 tulenev alus asjas menetluse lõpetamiseks, kuid ringkonnakohus ei pea otstarbekuse ja menetlusökonoomika põhimõtteid arvestades võimalikuks asjas menetlust lõpetada, sest see koormaks põhjendamatult kaebuse esitajat, mistõttu piirdub ringkonnakohus üksnes halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisega ja asja uueks läbivaatamiseks saatmisega. Eeltoodud otsustuse tegemisel arvestab ringkonnakohus PRIA enda vastuolulist käitumist halduskohtumenetluses ning haldusaktide väljaandmiseks/kehtetuks tunnistamiseks läbi viidud haldusmenetluses, samuti ka halduskohtupoolse selgitamiskohustuse täitmata jätmist ja HKMS §-st 5 ning TsMS §-st 2 tulenevat kohtumenetluse ülesannet lahendada asi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas olukorras tuleb kaebajale anda võimalus otsustada, kas ta soovib kaebuse eesmärgist lähtudes 25.01.2007 käskkirja osas menetluse jätkumist haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks või soovib ta esitatud kaebust muuta, s. o muuta kaebuse taotlust või selle eset. Kuna HKMS § 19 lg 8 kohaselt saab kaebust muuta üksnes halduskohtus kuni kohtuvaidluseni või kirjalikus menetluses täiendavate 6 taotluste ja tõendite esitamise tähtaja möödumiseni ning ringkonnakohtus enam algset kaebust muuta ei saa, siis on põhjendatud asja uueks läbivaatamiseks saatmine esimese astme kohtule. Arvestades seda, et ringkonnakohus ei tee käesolevas asjas ise uut sisulist lahendit vaid saadab asja uueks läbivaatamiseks halduskohtule tagasi, ei otsusta ringkonnakohus ka menetluskulude jaotuse üle vaid jätab ka selle küsimuse lahendamiseks esimese astme kohtule asja uue läbivaatamise käigus. Viivi Tomson Agu Timmi 7 Maili Lokk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.