lg 1 nõudest, mille kohaselt soodustuste andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud ning antud välja haldusaktina. Kohus ei tee vanglale ettekirjutust võimaldamaks kaebajale koheselt võrdsetel alustel õppimine koos teiste kinnipeetavatega, treeningutel käimine ja kunstiteraapias osalemine, kuna kohtul puudub võimalus hinnata, kas vangla on julgeolekukaalutlustest lähtuvalt õigesti toiminud. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Tartu Vangla taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist või asja saatmist esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, mille kohaselt on R. K. le piirangute kehtestamine õigusvastane, kuna tema suhtes ei ole välja antud motiveeritud haldusakti, kust nähtuks, missugustel kaalutlustel on piirangud kehtestatud, s.o kohaldatud täiendavad julgeolekuabinõud, samuti ei ole määratletud piirangu kehtivusaeg. Kohus ei ole märkinud, miks ta leidis, et R. K. le on kohaldatud täiendavad julgeolekuabinõud, ega ole nimetanud ühtki õigusnormi, mida Tartu Vangla oleks rikkunud, jättes R.K. individuaalõppele ning lisamata kunstiteraapias ja jalgpalliturniiril osalejate nimekirja, samuti eemaldades ta korvpallitreeningutelt. Õigusvastasus tähendab haldusakti või -toimingu vastuolu õigusnormiga või selle rikkumist. Ükski õigusakt ei kohusta vanglat 3 tagama kõigile kinnipeetavatele võrdsetel alustel treeningutel ja kunstiteraapias osalemist, mistõttu puudub R. K. l subjektiivne õigus seda nõuda.
Kinnipeetavatele kohaldatavad soodustused on sätestatud VangS § 22, mis ei käsitle huviringide tegevuses osalemise võimaldamist, seega ei ole vanglal kohustust korraldada kõigile kinnipeetavatele võistlusi või huviringe ega anda välja sellekohaseid haldusakte. Tulenevalt
lg 2 määrab haldusorgan toimingu sooritamise viisi, ulatuse ja aja ning menetlemise korra oma äranägemisel, järgides kaalutlusõiguse piire ja võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtteid. Kui toiminguga piiratakse isiku õigusi, on isikul õigus nõuda toimingu kirjalikku põhjendamist (
selgitustaotlusele kirjalikult, samuti korduvalt suuliselt selgitades. Kohus on kohtuotsuse rajanud üksnes R.K. seletustele, rikkudes HKMS § 25 lg 2 ja HKMS § 16 lg 2 nõudeid. Kohus ei võtnud arvesse ega kontrollinud vangla selgitust, et R.K. paigutati Murru Vanglast ümber Tartu Vanglasse julgeolekukaalutlustel seoses Murru Vanglas toimepandud raske isikuvastase kuriteoga, mille suhtes algatatud kriminaalasjas ei ole veel menetlus lõppenud. Tartu Vanglas (mis on Eestis hetkel ainus kamber-tüüpi vangla ja varustatud kaasaegsete turvasüsteemidega) on võimalik kõige tõhusamalt tagada R.K. julgeolekut, samuti minimaliseerida kokkupuuteid teiste sama kriminaalasja menetlusosaliste ja tunnistajatega. Üheks sama kriminaalasja menetlusosaliseks on kinnipeetav A. Tali. R.K. ja A. Tali ei ole kogu vangistuses viibitud aja jooksul varem kordagi jalgpalli mänginud, ent mõlemad avaldasid soovi osaleda vangla jalgpalliturniiril. See viitab selgelt mõlema kinnipeetava soovile omavahel kokku puutuda. Julgeolekuosakond nägi selles põhjendatult suurt julgeolekuriski ja jättis turniiril osalejate nimekirjast välja nii A. Tali kui R. K. . R. K. le ei olnud vangla poolt antud luba turniiril osaleda, sotsiaalosakonna ametnik koostas üksnes nimekirja kõigist soovijatest. Pika staažiga kinnipeetavana oli kaebajale teada, et kõik kinnipeetavate elusektsioonivälised liikumised kooskõlastatakse julgeolekuosakonnaga. VangS § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse täideviimise üheks eesmärgiks õiguskorra kaitsmine. Vastavalt justiitsministri 06.12.2001 määruse nr 87 Tartu Vangla põhimäärus § 2 p 9 ja 12 on vangla ülesandeks korraldada vanglas jälitustegevust ning täita muid vanglale õigusaktidega pandud ülesandeid. Õigusrikkumiste avastamine ja ennetamine, vanglas uurimise ja jälitustegevuse korraldamine on julgeolekuosakonna põhiülesandeks. Tulenevalt justiitsministri 22.06.2001 käskkirjast nr 324 Vangla jälitustegevuse juhend peab julgeolekuosakond omama täielikku ülevaadet kõigi vangla territooriumil toimuvate protsesside kohta selleks, et oleks võimalik ette näha vanglas toimepandavaid õigusrikkumisi ja neist juhtkonnale ette kanda. Oma ülesannete täitmiseks tuleb julgeolekuosakonnal pidevalt koguda operatiivinfot olukorra kohta vanglas, saadud informatsiooni töödelda, analüüsida ning sellest tulenevalt ennetada õigusrikkumiste ettevalmistamist ja toimepanemist vanglas. R.K. Tartu Vanglasse saabumisest alates on julgeolekuosakonnale laekunud informatsiooni selle kohta, et R.K. julgeolek on ohustatud, peamiselt Murru Vanglas toimepandud kuriteo kohta algatatud kriminaalasja menetluse käigus antud ütluste tõttu. Oht suurenes järsult seoses tema süüdimõistetute hoone avatud elusektorisse paigutamisega. Vaatamata sellele lubati ta korvpallitreeningutele, mis tuli aga 17.08.2007 lõpetada, kuna julgeolekuosakonnale laekus informatsioon, et R. K. t võidakse treeningul rünnata. Seda kinnitab ka kaebuses märgitu, mille kohaselt helistas R.K. samal päeval julgeolekuosakonna juhatajale R. Jõksile, kes oli sel ajal puhkusel ning kinnitas seetõttu R. K. le, et tegu olevat arusaamatusega. Teenistusse naastes on R. Jõks R. K. le korduvalt selgitanud treeningult eemaldamise põhjuseid ja asjaolu, et R.K. end ohustatuks ei pea (või ei tunnista seda), ei vabasta vanglat tema julgeoleku tagamise kohustusest. 4 Käesolevaks ajaks on R. K. l olnud mitmeid konflikte ja sõnavahetusi kaaskinnipeetavatega, vangla on pidanud teda mitmel korral ümber paigutama, kuna teda ähvardas füüsilise arveteklaarimise oht. Probleemi õhutas veelgi 01.11.2007 Eesti Ekspressis ilmunud artikkel, mille kohaselt olevat R.K. teinud Murru Vanglas koostööd vanglaametnikega ning tema tegevus aitas kaasa Murru Vanglas toime pandud raske isikuvastase kuriteo asjaolude väljaselgitamisele. Võimalikke isikuid, kes R. K. t ohustada võivad, ei ole avaldanud kinnipeetavatest informaatorid ega R.K. ise. Enamjaolt ei vii kinnipeetavad kättemaksu- või karistusaktsioone täide ise, vaid vahendlikult. Võrreldes valvurite ja vahistatute/kinnipeetavate suhtarvu ei saa mõistlikult oodata, et iga kinnipeetava või vahistatu tegevust jälgitakse katkematult 24 tundi ööpäevas. Järelevalve teostamiseks on turvakaamerate süsteem, ent kaamerad ei asu kõikides ruumides ja tehniliselt on võimalik samaaegselt jälgida neist väikest osa. On üldiselt teada, et videojärelevalveseadmed puuduvad elukambrites, ühiskasutuses olevates pesuruumides, köökides, suitsuruumides, spordisaali kõrvalruumides, õppeklassides jm, seda asjaolu on kinnipeetavate poolt kuritegude toimepanemiseks mitmel korral ära kasutatud. Märgitud põhjustel ei ole võimalik R. K. t lubada kooliruumidesse õppima ja ei ole tähtsust, mitu kinnipeetavat käiks R. K. ga ühes klassis, kuna kooliruumides viibib samaaegselt ligi 70 erinevate elusektsioonide kinnipeetavat. Vanglal ei ole võimalik igapäevaselt operatiivselt kontrollida kõigi nende isikute kavatsusi, tagamaks R.K. isiku ja seeläbi kogu vangla julgeolekut. Tartu Vanglas on keskmiselt 925 kinni peetavat isikut, kellest gümnaasiumis õpib 46, korvpallitreeningutel osaleb 16 ja jalgpallitreeningutel 18 isikut. Seega ei pääse kooli ja treeningutele enamus kinni peetavatest isikutest ja kaebajat on koheldud võrdselt enamusega. HKMS § 16 lg 1 kohaselt on halduskohtumenetluses tõenditeks kõik tsiviilasja hagimenetluses lubatud tõendid, lõike 2 kohaselt võib halduskohus vajadusel koguda tõendeid omal algatusel. Kohus pidanuks hindama vangla tegevuse kui haldustoimingu õiguspärasust. Vangla selgitas kohtuistungil, miks ei ole vanglal võimalik oma väiteid tõendada: kriminaalasja materjalid ei ole vangla valduses, olemas on ainult operatiivinfo selle kohta, et R.K. on menetluse käigus andnud oma julgeolekut ohustavaid ütlusi ning et see asjaolu olevat teada mitmele kaaskinnipeetavale. Vangla ei saa avaldada ka neid isikuid, kellelt pärineb julgeolekuosakonna informatsioon, kuna see seaks tõsisesse ohtu nende elu või tervise. Hindamaks võimalikku julgeolekuohtu R. K. le ja kontrollimaks poolte seletuste tõepärasust, oleks kohus pidanud pöörduma järelpärimistega kaitsepolitsei või prokuratuuri (käesolevaks ajaks on kriminaalasi Harju Maakohtu menetluses) poole. Isegi juhul, kui vangla oleks asunud kohtuotsust täitma, ei saaks ikkagi hetkel võimaldada R. K. le huviringides või kooliruumides õppimist samaaegselt teiste kinnipeetavatega, sest põhjus (julgeolekuoht) ei ole ära langenud. Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-25-02 on väljendatud seisukohta, et õigusi rikkuva ja õigusvastase haldusakti võib menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt jätta tühistamata juhul, kui pärast haldusakti tühistamist tuleks samasisuline akt igal juhul uuesti välja anda. Kohtuotsust ei oleks võimalik täita jalgpalliturniiril osalemise läbivaatamise osas, kuna tegu oli ühekordselt korraldatud üritusega, mis on möödunud. 5. R.K. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt on halduskohus õigesti kohaldanud nii materiaal- kui menetlusõiguse norme ning hinnanud ja kogunud õigesti tõendeid. R.K. nõustub kohtu seisukohtadega ning jääb oma seletuste ja kaebuses väljatoodud asjaolude juurde. Arusaamatud on apellandi väited, et kohus pidanuks pöörduma kaitsepolitsei, prokuratuuri ja Harju Maakohtu poole. Apellandi viited alles kohtumenetluses väidetavate tõendite olemasolule (R.K. kriminaalmenetluses antud ütlused) on oletuslikud ja umbmäärased. 5 Apellant on R. K. le keeldude kehtestamisega rikkunud
§-de 3; 4 ja 6 norme. Kohus on õigesti leidnud, et piirangute kehtestamist ei ole piisavalt motiveeritud. R. K. t ei paigutatud Tartu Vanglasse ümber julgeolekukaalutlustel. Seda asjaolu pole Tartu Vangla keeldumise põhjusena halduskohtus välja toonud ning pole esitanud selle kohta ka tõendit. R.K. paigutati 04.09.2006 Murru Vanglast arestimajja kohtu loal. Tartu Vanglasse paigutati R.K. 14.02.2007 prokuröri määrusega kuni 01.07.2007 kriminaalmenetluse huvides. Alates 01.07.2007 on R.K. jäetud edasise karistuse kandmiseks Tartu Vanglasse justiitsministeeriumi 27.06.2007 otsusega nr 4-1-04/7012 vangistuse täideviimise eesmärkide paremaks saavutamiseks. Kriminaalasjas nr 06730000233 lõppes menetlus
lg 2 kohaselt toimingu sooritamise viisi, ulatuse ja aja ning menetlemise korra määrab haldusorgan oma äranägemisel, jälgides kaalutlusõiguse piire ja võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtteid.
lg 1 alusel, kui toiminguga piiratakse isiku õigusi, on isikul õigus nõuda toimingu kirjalikku põhjendamist. Antud juhul on Tartu Vangla kirjalikult kaebuse esitajale selgitanud, millistel põhjustel on tema suhtes kehtestatud ajutised piirangud. Asjaolu, et need selgitused on kaebuse esitajale esitatud alles pärast tema kaebuse esitamist halduskohtule, ei anna veel alust jätta nendele hinnang andmata, kuna selgitustaotlustele vastamise tähtaega ei ole rikutud. Asja uuel arutamisel halduskohtus peab kohus välja selgitama asjaolud, mis tingisid ajutiste piirangute kehtestamise R.K. suhtes ja andma hinnangu sellele, kas tegemist on Tartu Vangla õigusvastaste toimingutega. Samuti peab kohus andma hinnangu ka sellele, kas tegemist on olnud võrdse kohtlemise printsiibi rikkumisega ja kas esinevad alused Tartu Vanglale vastavate ettekirjutuste tegemiseks. Viivi Tomson Maili Lokk 7 Agu Timmi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.