§-de 24 lg 1 p 3, 46 lg 1 p 5 ja TsMS § 645 lg 1 alusel Tartu Halduskohtu
§-st 38 ja TsMS §-st 430 lg 3 jätta kinnitamata kompromiss 26.02.2008 sõlmitud lepingu p-s 2.3 märgitud tingimuse kohta, mille kohaselt Pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest kohtu määrusele, millega kompromiss kinnitatakse ning lõpetatakse haldusasja nr 3-07-69 menetlus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD Tartu Ringkonnakohtu menetluses on Narva Linnavalitsuse apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu 30.11.2007 otsuse peale, millega rahuldati Tartu Ülikooli kaebus Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti 07.12.2006 ja 19.12.2006 otsuste osaliseks tühistamiseks ning Narva Linnavalitsuse kohustamiseks ehitusloa väljastamiseks. 03.03.2008 jõudis Tartu Ringkonnakohtusse Tartu Ülikooli kirjalik taotlus kompromissi kinnitamiseks ja asjas menetluse lõpetamiseks, mille kohaselt Narva Linnavalitsus ja Tartu Ülikool sõlmisid
) § 21 lg-test 3-5, § 24 lg 1 p-st 3 ja §-st 38 ning Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 645 lg-st 1, § 668 lg-st 2 ning §-st 695, kinnitada järgmine, Tartu Ülikooli ja Narva Linnavalitsuse vahel sõlmitud kompromiss ja lõpetada haldusasja nr 3-07-69 menetlus:
§-le 24 lg 1 p 3 lõpetab halduskohus menetluse, kui kohus kinnitab kompromissi. Tulenevalt
§-st 46 lg 1 p 5 on ringkonnakohtul õigus tühistada halduskohtu otsus ja asjas menetlus lõpetada
§-s 24 nimetatud alustel.
MS § 430 lg 1 ja 3 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga, kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse ja kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. TsMS § 431 lg 2 kohaselt, kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta määrusega ühtlasi alama astme kohtu lahendi või lahendid. TsMS § 645 lg 1 järgi apellatsioonimenetluses hagist loobumise vastuvõtmisel või kompromissi kinnitamisel tühistab ringkonnakohus määrusega esimese astme kohtu otsuse ja lõpetab asja menetluse. Ringkonnakohus leiab, et esitatud taotlused kompromissi kinnitamiseks saab rahuldada Tartu Ülikooli poolt esitatud taotluse p-des 1, 2 ja 4 (vastavad 26.02.2008 sõlmitud hea tahte lepingu p-dele 2.1, 2.2 ja 2.4) märgitud tingimuste osas, kuna neis punktides märgitu osas ei esine TsMS §-s 430 lg 3 loetletud asjaolusid, mis oleksid takistuseks kompromissi kinnitamisele. 26.02.2008 sõlmitud hea tahte lepingu p-s 2.3 esitatud tingimuse osas, mille kohaselt pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest kohtu määrusele, millega kompromiss kinnitatakse ning lõpetatakse haldusasja nr 3-07-69 menetlus, asub ringkonnakohus seisukohale, et sellist tingimust ei ole võimalik TsMS § 430 lg 3 alusel kompromissina kinnitada, sest selles osas oleks kompromiss ringkonnakohtu arvates vastuolus halduskohtumenetluse seadusest tuleneva ringkonnakohtu määrusele kassatsiooni korras edasikaebamise korraga. Arvestades seda, et enamuse TsMS sätete halduskohtumenetluses kohaldatavuse küsimuse osas puudub väljakujunenud kohtupraktika, peab ringkonnakohus siinkohal vajalikuks täpsemalt selgitada oma seisukohta selle kohta, et halduskohtumenetluses ei ole võimalik loobuda edasikaebeõigusest ringkonnakohtu poolt tehtava määruse peale. Halduskohtumenetluses käsitlevad ringkonnakohtu otsusele või määrusele kassatsiooni korras edasikaebamise küsimust §-d 52 ja 741, milledest kumbki ega ka ükski muu
säte, ei sisalda menetlusosalistele võimalust halduskohtumenetluses kokku leppida kassatsioonkaebuse või määruskaebuse esitamise õigusest loobumises.
§-de 52 ja 741 sisu on järgmine: Paragrahv 52. Kassatsiooni korras edasi kaebamine
§-s 741 lg 5 sätestatut (määruskaebuse sisule kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse sätteid) saab ringkonnakohtu arvates tõlgendada üksnes otsese viitena TsMS § 699 lõigetele 1 ja 2, millega on ära määratud nõuded Riigikohtule esitatava määruskaebuse sisu kohta, kuid
lg 5 esimest lauset ei saa tõlgendada selliselt, et see hõlmaks ka ringkonnakohtu lahenditele kassatsiooni korras edasikaebamise õigust ja korda sätestavate TsMS paragrahvide ülevõtmist halduskohtumenetlusse. Samuti ei sisalda
otsest viidet sellele, et halduskohtumenetlusse saab üle võtta ringkonnakohtu lahenditele kassatsiooni korras edasikaebamise õigust ja korda sätestavad TsMS paragrahvid.
MS sätteid, mis konkreetselt käivad apellatsioonkaebusest loobumise ja kompromissi sisu kohta. Ringkonnakohtu arvates ei saa kassatsiooni korras edasikaebamist puudutavaid TsMS sätteid kohaldada ka seaduse analoogia alusel, sest
lg 1 kohaselt halduskohus juhindub käesoleva seadustikuga reguleerimata küsimustes tsiviilasjade hagimenetlusele kohaldatavatest sätetest, kui seadusega ei ole ette nähtud hagita menetluse sätete kohaldamine. Nagu juba eelnevalt märgitud, reguleerib
-s kassatsiooni korras edasikaebamise õigust § 52 ja määruskaebuse esitamise õigust § 741, milledest tuleb halduskohtumenetluses menetletavate asjade puhul ka lähtuda ja millede olemasolu
-s välistab
MS vastavate §-de kohaldamise. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus
MS § 430 lg 3 alusel kinnitamata kompromissi osas, mis puudutab hea tahte lepingus kokkulepitud tingimust loobuda määruskaebuse esitamise õigusest ringkonnakohtukohtu määrusele, millega kompromiss kinnitatakse ning lõpetatakse haldusasja nr 3-07-69 menetlus. Eeltoodu ei takista aga ringkonnakohtul kinnitamast kompromissi ülejäänud tingimuste osas ja sellest tulenevalt tühistamast esimese astme kohtu otsust ning lõpetamast haldusasja nr 3-07-69 menetlust. Asjaolu, et ringkonnakohus ei kinnita kompromissi 26.02.2008 sõlmitud hea tahte lepingu p-s 2.3 märgitud tingimuse osas, ei välista samas lepingupoolte õigust käituda vastavalt 26.02.2008 lepingu p-le 2.3 ega kohusta menetlusosalisi esitama määruskaebust ringkonnakohtu määrusele, millega käesolevas asjas menetlus lõpetatakse. Viivi Tomson Agu Timmi Maili Lokk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.