§-dest 61 lg 1 ja 62 lg 1, 3, OÜ-t Cesares ilmuma 18.05.2007 (korralduses ekslikult 2006) kell 10.00 Lõuna maksu- ja tollikeskuse Põlva maksu- ja tollibüroosse vanemrevident Valdek Lehese juurde ning andma maksuhaldurile teavet OÜ Cesares ja AS Lemeks Põlva vahel toimunud puidu müügitehingute kohta ning esitama maksuhaldurile nimetatud tehingute kohta kõik osaühingu käsutuses olevad asjasse puutuvad dokumendid (lepingud, metsamaterjali veoselehed, arved, tasumist kinnitavad dokumendid, üleandmise-vastuvõtmise aktid, puidu päritolu dokumendid ja OÜ Cesares raamatupidamises puidu arvestust kajastavad (ostmine, müük) koonddokumendid perioodi jaanuar kuni detsember
§-s 61 lg 2 sätestatud aluseks pöörduda selle nõudmiseks kolmanda isiku poole, seega puudub teabe nõudmiseks kaebajalt seaduslik alus. Maksuhaldur on rikkunud uurimisprintsiipi, ei ole rakendanud kaalutlusõigust kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega ja on rikkunud maksumaksja põhjendatud huve. Kuna vaideotsus kinnitas korralduse õiguspärasust, siis on see kaebaja jaoks koormav ning põhjendatud on ka vaideotsuse vaidlustamine. 2. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeksus ning Maksu- ja Tolliamet palusid jätta kaebuse rahuldamata. Uurimispõhimõttest tulenevalt on maksuhaldur kohustatud maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel arvestama kõiki asjas tähendust omavaid asjaolusid. Informatsiooni vajadus on tingitud kontrollitava maksukohustuslase esitatud informatsiooni ebapiisavusest, mis takistab
Kaebaja ei ole väitnud, et tal küsitud teave puudub. Tegemist on metsamaterjali päritolu väljaselgitamisega, mis eeldab tõendite kogumist ka kauba müüjatelt. Maksuhaldur ei ole alustanud kontrolli OÜ-te Cesares, Konmaris ega Jambo-Jambo suhtes. Nõustuda ei saa väitega, nagu oleks kaebaja maksuhaldurile kõik dokumendid esitanud. 01.02.2007 väljastas maksuhaldur kaebajale esimese korralduse teabe ja dokumentide saamiseks. 15.02.2007 saabusid maksuhaldurile kaebaja juhatuse liikme Priit Arrase seletused ja sellele lisatud dokumendid. Kuna korraldus oli täidetud osaliselt, siis esitas maksuhaldur P. Arrasele nõude puuduolevate dokumentide esitamiseks. 23.02.2007 andis kaebaja volitatud isik V. Raja maksuhaldurile suulisi seletusi. V. Raja dokumente ei esitanud, väites, et dokumendid on P. Arrase käes ja lubas esitada dokumendid nädala pärast. 01.03.2007 saabus maksuhaldurile täiendav P. Arrase seletus, mille kohaselt ei ole dokumendid tema valduses. 01.02.2007 korraldusega küsitud esitamata dokumente ei ole kaebaja ka käesolevaks ajaks esitanud. Seetõttu oli 10.05.2007 korralduse väljastamine põhjendatud ja vajalik. 2 HALDUSKOHTU LAHEND 3. Tartu Halduskohus jättis 07.12.2007 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt sätestab
lg 1, et maksuhalduril on õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Korraldus vastab nii
Korralduses on selgelt märgitud, et kontrollitakse AS Lemeks Põlva maksude tasumist perioodil jaanuar kuni detsember 2005 ning viimase maksukohustusega seotud asjaolude väljaselgitamiseks pöördub maksuhaldur kaebaja kui kolmanda isiku poole. Seetõttu on põhjendamatu väide, et maksuhaldur on alustanud OÜ Cesares kontrollimist. Kaebaja kartus, et varjatult kontrollitakse tema tegevust, ei põhine ühelgi tõendil. Ekslik on kaebaja arusaam, et kolmandalt isikult teabe nõudmine on võimalik ainult siis, kui maksuhalduril puuduvad andmed maksukohustuslase elu- või asukoha kohta, maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist. Tulenevalt
on maksuhalduril eelpooltoodud juhtudel õigus pöörduda teabe saamiseks kolmanda isiku poole koheselt, ilma eelnevalt maksukohustuslase enda poole pöördumist. Muudel juhtudel on maksuhaldur enne kolmandalt isikult teabe nõudmist kohustatud pöörduma teabe saamiseks maksukohustuslase enda poole. Korraldusest nähtub, et maksuhaldur on eelnevalt pöördunud teabe saamiseks AS Lemeks Põlva poole. Kui maksukohustuslaselt saadud informatsioon ja tõendid ei võimalda maksuhalduril maksumenetluses tähendust omavaid asjaolusid piisavalt välja selgitada, on maksuhalduril õigus pöörduda kolmanda isikul poole tema valduses olevate asjade ja dokumentide ja teabe esitamiseks. Kaebajal on õigus
lg 1 p 6 alusel keelduda teabe ja tõendite esitamisest küsimustes, millele vastamine tähendaks enda või sama paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud isiku õigusrikkumises süüditunnistamist.
lg 1 p 6 sätestatud teabe ja tõendite esitamisest keeldumise võimalus ei tähenda, et korraldus oleks õigusvastane. Juhul, kui kaebaja leidis, et tal oli mõni seaduses sätestatud alus teabe andmisest keeldumiseks, oleks tulnud sellest koheselt maksuhaldurit teavitada ja põhjendada. Põhjendatud on vastustaja selgitus, et uurimispõhimõttest tulenevalt on maksuhaldur kohustatud maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel arvestama kõiki asjas tähendust omavaid asjaolusid. Maksuhalduril on õigus omal initsiatiivil koguda tõendeid ja ta ei ole seotud ainult maksukohustuslase esitatud tõenditega. Maksuhalduril olid teada asjaolud, mis vajasid kontrollimist ja maksuhaldur on põhjendanud, et neile teadaolevalt valdas seda teavet kaebaja. Tõendite kogumise vajaduse ja ulatuse üle otsustamine on maksuhalduri diskretsiooniotsus, antud juhul mõjutas tõendite kogumise ulatust asjaolu, et kontrolliti tehinguid metsamaterjaliga, mis eeldab ka metsa päritolu kindlakstegemist. Ebaõige on kaebaja väide, et ta juba esitas nõutud dokumendid. Kaebaja täitis maksuhalduri 01.02.2007 korralduse teabe ja dokumentide esitamiseks osaliselt. Kaebaja volitatud esindaja 23.02.2007 seletuse järgi asuvad puuduolevad dokumendid seadusliku esindaja P. Arrase käes, viimane on aga 28.02.2007 kirjas teatanud, et dokumendid ei ole tema valduses, kuid märgib ära, kelle käes need on. Seega on kaebaja tunnistanud, et puuduolevad dokumendid peaksid tema käsutuses olema, kuid momendil on teiste isikute käes. Põhjendamatud on kaebaja väited, et korraldusega rikutakse tema ettevõtlusvabadust ning korraldus piirab ilmselgelt tema õigusi ja vabadusi. Kaebajale ei ole pandud maksuhalduri poolt omavoliliselt kohustusi, mis ei tuleneks maksukorralduse seadusest. 3 ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. OÜ Cesares taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega tema kaebus rahuldatakse. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohtuotsus vastuoluline. Kohus märgib, et tulenevalt
on maksuhalduril õigus pöörduda teabe saamiseks kolmanda isiku poole koheselt, ilma eelnevalt maksukohustuslase enda poole pöördumist. Selline õigus on maksuhalduril vaid paragrahvi 2. lõikes toodud alustel, mis asjas puuduvad. Samas märgib kohus, et kuivõrd maksuhaldur on pöördunud eelnevalt teabe saamiseks AS Lemeks Põlva poole, siis oli tal õigus pöörduda kolmanda isiku poole teabe ja dokumentide saamiseks. Kaebaja on 01.02.2007 korralduse alusel esitanud temal olemasolevad dokumendid kaebaja ja AS Lemeks Põlva vahel toimunud puidu müügitehingute kohta. Kaebaja volitatud esindaja V. Raja on käinud maksuhalduri juures seletusi andmas. Kaebaja seaduslik esindaja P. Arras on 28.02.2007 esitanud maksuhaldurile kirja, et nõutud dokumendid ei ole tema valduses, vaid metsateatised ja veoselehed perioodi 01.01.2005 kuni 31.07.2005 kohta on edastatud koopiate tegemiseks Rene Kaldmale ning metsateatised ja veoselehed vastuvõtuaktide nr 41 ja 45 kohta on väljastatud koopiate tegemiseks Aimar Karusele ning viimaste poolt on dokumendid tagastamata. Seega on maksukohustuslane maksuhaldurile esitanud kõik temal olemasolevad dokumendid ning andnud ka selgituse puuduolevate dokumentide kohta. Sellega on kaebaja täitnud 01.02.2007 korralduse. Vaidlustatav korraldus on eelnimetatud korraldust dubleeriv ja asjakohatu, mis ilmselgelt koormab maksumaksjat. Seega on maksuhaldur asunud kontrollima kaebaja majandustegevust AS-le Lemeks Põlva müüdud puidu hankimisel. Otsus ja korraldus rikuvad kaebaja PS § 13 sätestatud põhiõigust olla kaitstud haldusvõimu omavoli eest. Täiendava põhjendamatu avalik-õigusliku kohustuse panemine kaebajale tähendab PS § 19 lg 1 tagatud üldise vabadusõiguse ning PS §-s 32 sätestatud omandi kaitseala riivet. Korraldus rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. Vastavalt PS § 13 lg 2 kaitseb seadus igaüht riigivõimu omavoli eest. Seadus ei tohi olla umbmäärane (RKPJKo 05.10.2000). Riigivõimu omavoli on välistatud, kui seaduse adressaadil on seaduse teksti alusel võimalik piisava kindlusega selgusele jõuda, millist käitumist temalt oodatakse. See puudutab nii normi koosseisu kui ka õiguslikku tagajärge. Seda põhimõtet võib nimetada määratuse ehk õigusselguse põhimõtteks (RKPJKo 05.10.2000). Määratluse põhimõte nõuab, et õigusaktid oleksid sõnastatud piisavalt mõistetavalt ja selgelt ja üksikisikul oleks võimalik haldusorganite käitumist teatava tõenäosusega ette näha ja sellega arvestada. Korraldus teabe ja dokumentide esitamiseks kaebaja poolt on alusetu ja põhjendamatu. Korralduses viidatakse kaebaja tehingutele kolmandate isikutega (OÜ Konmaris ja OÜ Jambo-Jambo) ning AS Lemeks Põlva poolt omandatud puidu päritolu tuvastamiseks nõutakse alusetult ja ebaseaduslikult teavet ja dokumente OÜ-lt Cesares selle asemel, et nõuda teavet ja dokumente otse OÜ-telt Konmaris ja Jambo-Jambo, kellelt puit tegelikult pärit on. Ka P. Arrase 28.02.2007 kirjas maksuhaldurile on viidatud R. Kaldmale ja A. Karusele, kes on OÜ-tega Konmaris ja Jambo-Jambo seotud isikud. Seega oleks põhjendatud korralduses viidatud teabe ja dokumentide nõudmine OÜ-telt Konmaris ja Jambo-Jambo kui kolmandatelt isikutelt. Korraldusest ei nähtu, et maksuhaldur oleks püüdnud nõutavat teavet ja dokumente saada OÜ-telt Konmaris ja Jambo-Jambo. Ka eeltoodu viitab sellele, et maksuhaldur on asunud teostama majandustegevuse varjatud kontrollimist OÜ-s Cesares. 4 Maksuhaldur ei ole tarvitusele võtnud kõiki olemasolevaid võimalusi selgitamaks maksumenetluses tähendust omavaid asjaolusid kontrollitava maksukohustuslase enda või teiste asjaomaste kolmandate isikute (OÜ Konmaris ja OÜ Jambo-Jambo) kaudu. Kaebaja ei saa antud juhul olla kolmandaks isikuks. Sellega on maksuhaldur rikkunud
lg 2 sätestatut, mille kohaselt enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole, välja arvatud juhul, kui maksuhalduril puuduvad andmed maksukohustuslase elu- või asukoha kohta, maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist. Teabe ebapiisavus ei ole
Seega on maksuhaldur korralduses viidanud ebaseaduslikule alusele ning teabe nõudmiseks kaebajalt puudub seaduslik alus. Korralduse andmisega on maksuhaldur rikkunud hea halduse põhimõtteid. HMS § 5 lg 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Samad põhimõtted on sätestatud
Kolmandal isikul on õigus teada, miks tema aega ja vahendeid kulutatakse teise isiku maksuasjas tõendite kogumiseks. 5. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus ning Maksu- ja Tolliamet vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt ei ole kohtu seisukoht vastuolus
lg 2 sättega, kuivõrd maksuhaldur on täitnud
lg 2 sätestatud tingimuse pöörduda enne kolmandalt isikult teabe nõudmist teabe saamiseks maksukohustuslase poole. Kaebaja täitis maksuhalduri 01.02.2007 korralduse osaliselt. Asjaolu, et kaebaja on andnud selgitusi puuduolevate dokumentide kohta, ei saa antud juhul käsitleda korralduse täitmisena. Kuigi kaebaja juhatuse liige P. Arras on selgitanud, et küsitavad dokumendid ei ole tema valduses, on kaebajal kohustus vastavaid dokumente säilitada.
lg 3 kohaselt tuleb raamatupidamis- ja maksuarvestus korraldada nii, et mõistliku aja jooksul on võimalik saada ülevaade tehingute toimumisest ning maksustamise seisukohast tähendust omavatest asjaoludest, sh tuludest, kuludest, varast ja kohustustest.
kohustab maksukohustuslast säilitama tehingute ja väljamaksetega seotud ning muid maksustamise seisukohast tähendust omavaid dokumente vähemalt seitsme aasta jooksul dokumendi koostamisele või saamisele, toimiku või dokumentide kogumiku puhul viimase sissekande tegemisele järgneva aasta 1. jaanuarist arvates. Seetõttu leidis kohus õigesti, et 10.05.2007 korralduse väljastamine kaebajale oli põhjendatud ja vajalik. Väited kaebaja koormamise kohta ei ole põhjendatud ning korraldus ei riku kaebaja õigusi. Korralduses on kirjas, et kontrollitakse AS Lemeks Põlva maksude tasumist perioodil jaanuar kuni detsember 2005 ning viimase maksukohustusega seotud asjaolude väljaselgitamiseks ja täiendavaks kontrollimiseks peab maksuhaldur vajalikuks saada teavet ja dokumente kaebajalt kui kolmandalt isikult. Seega ei ole maksuhaldur alustanud kontrolli OÜ Cesares suhtes. Uurimispõhimõttest tulenevalt on maksuhaldur kohustatud maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel arvestama kõiki asjas tähendust omavaid asjaolusid. Vastavalt
lg 1 otsustab maksuhaldur, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ja mil moel ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda. Oluline on, et maksuhaldurile on teada asjaolud, mis vajavad kontrollimist ning maksuhaldurile teadaolevalt valdab seda teavet kaebaja. Kaebaja ei ole väitnud, et tal küsitud teave puudub. Kuna antud juhtumil on tegemist metsamaterjali päritolu väljaselgitamisega, siis eeldab see tõendite kogumist ka kauba müüjatelt. Kolmandalt isikult teabe ja dokumentide nõudmise eeldused on sätestatud
Ka maksukohustuslase 5 poolt ebapiisavate dokumentide esitamine takistab
lg 2 p 1 sätestatud maksuhaldurile antud ülesande täitmist.
lg 2 näeb enne kolmandalt isikult teabe nõudmist ette kohustuse pöörduda teabe saamiseks maksukohustuslase poole. Maksuhaldur on pöördunud eelnevalt teabe saamiseks AS Lemeks Põlva poole. Kolmanda isiku poole pöördumise eeldused olid täidetud, pöördumine oli põhjendatud ja seaduslik ning maksuhaldur on korralduses ära põhjendanud kolmanda isiku poole pöördumise vajalikkuse. Kuna apellant ei ole märkinud, kuidas otsus ja korraldus tema PS § 13 sätestatud põhiõigust konkreetselt rikuvad, ei saa vastustajad selles oma seisukohta väljendada. Maksuhaldur ei ole rikkunud hea halduse põhimõtteid. Asjaolud, mille tõttu kaebaja poole pöörduti, on korralduses põhjalikult kirjeldatud. See, et kaebaja teadis, milliseid dokumente temalt küsiti, nähtub ka 01.03.2007 maksuhaldurile kaebaja juhatuse liikmelt P. Arraselt saabunud kirjast. Kaebaja takistab maksumenetluse efektiivselt ja kiirelt läbiviimist, jättes vaatamata korduvatele lubadustele korraldusega küsitud dokumendid esitamata. Vastustajatele ei ole teada mõjuvat põhjendust, miks kaebaja ei saa küsitud teavet ja dokumente esitada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 7. detsembri 2007 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikus neid korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas alusetu. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebusega, et otsus kuulub tühistamisele seetõttu, et see on vastuoluline.
lg 23 kohaselt enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole, välja arvatud juhul, kui maksuhalduril puuduvad andmed maksukohustuslase elu- või asukoha kohta, maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab maksumenetluses tähendust omavata asjaolude väljaselgitamist. Halduskohus on selgitanud, et ainult siis, kui puuduvad andmed maksukohustuslase elu- või asukoha kohta, maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile teadaoleval aadressil kättesaadav, on maksuhalduril õigus pöörduda teabe saamiseks kolmanda isiku poole koheselt, ilma eelnevalt maksukohustuslase poole pöördumist. Muudel juhtudel on maksuhaldur enne kolmandalt isikult teabe nõudmist kohustatud pöörduma teabe saamiseks maksukohustuslase enda poole. Korraldusest nähtuvalt on maksuhaldur eelnevalt pöördunud teabe saamiseks AS Lemeks Põlva poole. Apellant täitis maksuhalduri 1. veebruari 2007 korralduse vaid osaliselt. Asjaolu, et kaebaja on andnud selgitusi puuduolevate dokumentide kohta, ei saa käsitleda korralduse täitmisena.
kohustab maksukohustuslast säilitama tehingute ja väljamaksetega seotud ja muid maksustamise seisukohast tähendust omavaid dokumente vähemalt seitsme aasta jooksul dokumendi koostamisele või saamisele, toimiku või dokumentide kogumiku puhul viimase sissekande tegemisele järgneva aasta 1. jaanuarist arvates. Halduskohus on õigesti leidnud, et 10. mai 2007 korralduse väljastamine apellandile on põhjendatud ja vajalik ning ei riku kaebaja õigusi.
lg 1 alusel otsustab maksuhaldur, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ja kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ja mil moel ta peab vajalikuks koguda. Apellant ei ole väitnud, et tal küsitud teave puudub. 6 Ebaõige on viide sellele, et maksuhaldur on asunud teostama OÜ Cesares varjatud kontrolli. Selliseid tõendeid pole apellandi poolt esitatud ka apellatsioonkaebuses. Halduskohus on õigesti leidnud, et maksuhalduri poolt ei ole apellandile pandud omavoliliselt kohustusi, mis ei tuleneks maksukorralduse seadusest. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad apellandi poolt kantud menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud. Viivi Tomson Maili Lokk 7 Agu Timmi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.