lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Tartu Halduskohtu otsus oli kõigi pärijate, sh. Ü. Toominga, huvides. Seetõttu on Ü. Toominga apellatsioonkaebus ja selle esitamise motiivid äärmiselt arusaamatud, sest see takistab Jõgeva Vallavalitsusel kõiki J. Toominga pärijaid positiivselt puudutava lahendi vastuvõtmist. Antud juhul soovib apellant teadlikult kahjustada J. Toominga pärijate õigusi tagastamismenetluse lõpuleviimisel. Selline käitumine ei ole vastavuses heas usus käitumise põhimõtetega. Kuivõrd apellatsioonkaebusest ei selgu, millisel alusel või põhjusel apellant Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist soovib, tuleks jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolmandad isikud G. Võro ja U. Võro nõustuvad apellatsioonkaebusega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 11. septembri 2007 otsus muutmata.
lg 2 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Apellatsioonkaebusest ja selle täiendustest nähtuvalt vaidlustas Ü. Tooming halduskohtu otsuse üksnes osas, millega rahuldati A. Toominga kaebus. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist: 09.10.2007 Ü. Toominga poolt
lg 2 alusel ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuse osas tegi kohus 29.11.2007 määruse, jättes apellatsioonkaebuse käiguta ja paludes apellandil viia apellatsioonkaebuse vastavusse
§-s 32 lg 1 p-des 6 ja 7 sätestatud nõuetega. Nimetatud määruses juhtis ringkonnakohus apellandi tähelepanu sellele, et 09.10.2007 apellatsioonkaebuses ei ole esitatud ühtegi põhjendust ega vastuväidet neile 11.09.2007 tehtud halduskohtu otsuse motiividele, mille alusel halduskohus A. Toominga kaebuse osaliselt rahuldas. Halduskohtu otsuse põhjenduste kohaselt tühistati vallavalitsuse 05.02.2007 korraldus seetõttu, et halduskohtu arvates MaaRS muutmise seaduse §-s 26 sätestatud 9-kuuline tähtaeg pärimisõiguse tunnistuse esitamiseks ei ole õigust lõpetava vaid üksnes distsiplineeriva ja motiveeriva toimega. Samuti heitis halduskohus vallavalitsusele ette seda, et vallavalitsus on haldusakti andmisel rikkunud maa tagastamise õigustatud subjektide suhtes ärakuulamisõigust ja selgitamiskohustust. 29.11.2007 määruses viitas ringkonnakohus sellele, et tulenevalt
§-st 32 lg 1 p 6 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, millist materiaalõigusnormi on halduskohus vaidlustatud otsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud või millist kohtumenetluse normi on kohus oluliselt rikkunud või milles seisnes kohtu-poolne tõendite ebaõige hindamine ja leidis, et 09.10.2007 esitatud apellatsioonkaebuses ei ole selliseid asjaolusid välja toodud ning on sisuliselt piirdutud üksnes A. Toominga poolt 6 esitatud kaebuse ning A. Toominga tegevuse kritiseerimisega, mis aga ei saa
§-de 31 lg 1 ja 32 lg 1 p 6 järgi olla apellatsioonkaebuse esitamise aluseks Pärast 29.11.2007 määrust täiendas apellant oma esialgset apellatsioonkaebust sisuliselt üksnes selle põhjendusega, et halduskohus on 11.09.2007 otsuse tegemisel oluliselt rikkunud menetlusnormi, kuna ei kaasanud kolmandate isikutena menetlusse kõiki J. Toominga pärijaid. Apellatsioonkaebuse kirjalikes täiendustes ega ka ringkonnakohtu istungil esitatud suulises seletuses ei ole apellant esile toonud ühtegi sellist sisulist põhjendust materiaalõigusnormi rikkumise või tõendite ebaõige hindamise kohta, mis puudutaks otseselt halduskohtu 11.09.2007 otsuse motiive, milledele tuginedes halduskohus A. Toominga kaebuse osaliselt rahuldas. Apellatsioonkaebuses ja apellandi seletuses märgitud põhjendused (A. Tooming viivitas tahtlikult pärimisõiguse tunnistuse esitamisega, valla poolt senini maa tagastamismenetluses tehtud toimingute ebaõigsus, apellandi poolt A. Toomingaga, M. Pedaga jt. peetud kirjavahetuse sisu, pärimisõiguse tunnistuse väljaandnud notari tegevuse väidetav ebaõigsus, küsimus Mürsi talu hoonete seadusliku omaniku kohta ja selle kohta, kas vald saab üldse tagastada Mürsi talu maid nõudeõigusest suuremas osas) ei ole antud menetluses asjakohased, kuna need ei seostu halduskohtu 11.09.2007 otsuse motiividega ning käesoleva vaidluse esemeks ei saa olla Mürsi talu maade tagastamise õigsuse küsimus, sest kohalik omavalitsus ei ole maade tagastamise/mittetagastamise otsust veel teinud. Seega saab ringkonnakohus seoses 11.09.2007 otsusega hinnata üksnes seda väidet, et halduskohus rikkus oluliselt menetlusnormi, kuna ei kaasanud esimese astme kohtu menetlusse kõiki J. Toominga pärijaid. Mis puudutab apellandi eelmainitud väidet, siis selles osas asub ringkonnakohus seisukohale, et menetluses, kus üks J. Toominga pärijatest on vaidlustanud vallavalitsuse korralduse, millega lõpetati maa tagastamise menetlus Mürsi nr 48 maa suhtes J. Toomingale kuuluvas osas, ei saa üksnes seda asjaolu, et halduskohus ei kaasanud kolmandate isikutena menetlusse ka teisi J. Toominga pärijaid, lugeda selliseks oluliseks menetlusnormide rikkumiseks, mis tooks kaasa vaidlustatud kohtuotsuse tühistamise. Ainuüksi see, et teisi pärijaid ei kaasatud kolmandate isikutena esimese astme kohtumenetlusse, ei saa olla kohtuotsuse tühistamise aluseks, kuna asja materjalidest ei nähtu, et kõigi pärijate menetlusse kaasamata jätmise tulemusel tegi halduskohus sisult ja lõppjäreldustelt ebaõige lahendi. Nagu juba varem märgitud, ei ole apellant halduskohtu otsuse vaidlustamisel esitanud ringkonnakohtule ühtegi sellist põhjendust, mis sisuliselt käsitleks 11.09.2007 otsuse põhjendusi materiaalõiguse kohaldamise või tõendite hindamise seisukohalt. Lisaks eeltoodule märgib ringkonnakohus, et 17.09.2007 määrusega kaasas halduskohus kolmanda isikuna menetlusse Ü. Toominga ning ringkonnakohtu 26.11.2007 määrusega kaasati apellatsioonimenetlusse ka teised 11.12.2006 välja antud pärimisõiguse tunnistuses ära märgitud J. Toominga pärijad, mistõttu ei ole ka nende võimalikud õigused jäänud kaitseta, sest neil oli apellatsioonimenetluses võimalik oma seisukohad avaldada. Nagu juba märgitud, ei tulenenud Ü. Toominga poolt apellatsioonimenetluses esitatud põhjendustest ühtegi alust, mis tinginuks halduskohtu 11.09.2007 otsuse tühistamise. Samuti ei tulenenud ühtegi sellist alust Ü. Toomingaga samal positsioonil olevate (apellatsioonkaebusega nõustunud) ja kolmandate isikutena kaasatud pärijate U. Võro ja G. Võro kirjalikust vastusest apellatsioonkaebusele ega nende esindaja selgitustest apellatsioonikohtu istungil, sest nagu juba eelnevalt märgitud, ei ole käesoleva vaidluse esemeks küsimused maa tagastamise/mittetagastamise õigsuse kohta ega selle kohta, kas ja kuidas sai J. Tooming Mürsi maa või hoonete omanikuks. Teised menetlusse kaasatud J. Toominga pärijad vaidlesid Ü. Toominga apellatsioonkaebusele vastu. 7 Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad apellandi menetluskulud (riigilõiv)
Kolmas isik T. Nettan on esitanud ringkonnakohtule taotluse mõista apellandilt tema kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskuludena õigusabikulu 12 867 krooni apellatsioonkaebusele vastuse koostamise eest. Asja materjalidest nähtuvalt on 25.02.2008 vastuse koostamisel (E. Toominga, M. Peda ja T. Nettani vastus apellatsioonkaebusele) menetlusosalistele õigusabi osutanud AB Aivar Pilv advokaadid ning selle kohta on advokaadibüroo esitanud arve nr 20080171, millel märgitud summa 12 867.90 krooni on T. Nettan advokaadibüroole tasunud.
Arvel märgitu kohaselt on advokaadibüroo vastuse koostamisel õigusabi osutanud 6,5 tunni ulatuses kogumaksumusega 10 905 krooni, millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohus ei pea tulenevalt apellatsioonkaebuse mahust ja sisust ning sellele koostatud vastuse mahust ja sisust 12 867.90 krooni suurust menetluskulu tervikuna vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks ning vähendab T. Nettani kasuks väljamõistetava menetluskulu suurust. Arvestades asjaolu, et AB Aivar Pilv advokaadid ei ole esimese astme kohtu menetluses osalenud ning see tingis vastuse koostamisele eelnevalt siiski vajaduse tutvuda asja materjalidega, leiab ringkonnakohus, et vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks tuleb 25.02.2008 vastuse koostamisel lugeda 8000 krooni (koos käibemaksuga), milline summa kuulub apellandilt T. Nettani kasuks väljamõistmisele
Ülejäänud osas jäävad vastuse koostamisega seotud menetluskulud T. Nettani enda kanda. Viivi Tomson Agu Timmi 8 Maili Lokk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.