2-07-39542/2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar
2. a Tallinn Tsiviilasja number 2-07-39542 Tsiviilasi SG hagi ST`i vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: SG(ik XXX elukoht XXX) Kostja: ST (ik XXX elukoht XXX) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
4. Välja mõista ST`ilt (ik XXX) igakuine elatis tütre AT(ik XXX) ülalpidamiseks 2445.00 (kaks tuhat nelisada nelikümmend viis) krooni kuus alates 25.09.2007.a. kuni tütre täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXX. a SG kasuks.
5. Välja mõista ST`ilt riigilõiv 1500.00 (üks tuhat viissada) krooni riigituludesse. ST`il tasuda väljamõistetud riigilõiv Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900078444 ning selgitusse „nime, tsiviilasja numbri ja nõude liigina riigilõiv“ 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tähtaegselt nõuetekohase täitmata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest TsMS § 415 ja 416 sätestatud alusel ning korras.Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 AS-s SEB Eesti Ühispangas või 221013921094 AS-s Hansapangas, mõlemal viitenumber
7. Esitatud asjaolud ja menetluse käik 25.09.
8. a esitas SG kohtule hagi ST`i vastu poolte ühisele tütrele elatise nõudes. Poolte ühine tütar AT sündis XXX. a. Kostja tütre kasvatamisest ja ülalpidamisest osa ei võta. Hagejal kulub lapse ülalpidamiseks igakuiselt: toidule kodus 1200 krooni, toidule koolis 300 krooni, õpingutele ja arengule 300 krooni, sõidukaardile 90 krooni, eluasemekuludele 500 krooni, hügieenitarvetele 300 krooni, ravimitele ja vitamiinidele 250 krooni, vabale ajale 400 krooni, ujumisele 300 krooni, lauluringile 250 krooni ning riietele ja jalatsitele 1000 krooni. Kokku kulub tütre ülalpidamiseks igakuiselt 4890 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt poolte ühise tütre ülalpidamiseks elatis 2445 krooni kuus alates hagi kohtusse esitamisest kuni tütre täisealiseks saamiseni. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud politsei kaasabil 29.11.
9. a. Kostja ei ole esitanud hagile kirjalikke vastuväiteid. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja, vaatamata kohtu nõudmisele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Tulenevalt TsMS § 444 lg 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 mille kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 1 järgi mõistab kohus, kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt määratakse elatis igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kooskõlas PkS § 70 lg 1, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p.
10. Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu tasumisest. Eesti Vabariigi kasuks kuulub kostjalt pärast asjas tehtud lahendi jõustumist TsMS § 179 lg 1 alusel väljamõistmisele riigilõiv mille tasumisest oli hageja vabastatud. Kooskõlas TsMS § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihind 22 005.00 krooni (9 x 2445 = 22 005). Riigilõivuseaduse 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagihinnalt 22 005.00 krooni riigilõivu 1500 krooni. Maie Seppo kohtunik 2