l makstava tasu sissenõudmise, maksmise ning tagasimaksmise täpsem kord“ (edaspidi Kord) § 6 lg 1 ja käskkirjas Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 1788/2003 (edaspidi Määrus) art. 15 lg 1. Eelnimetatud
sätestab, et kvoodiaasta jooksul individuaalse kvoodi alla 70 %-lise täitmise
l vähendab PRIA selle põllumajandustootja kvoodikogust, arvates 50 % kasutamata jäänud kvoodikogusest reservi. Vastavalt PRIA 29.05.2007 teatisele nr 2-1/3789 on individuaalse kvoodi täitmise teatisele on tarnekvoodiks 5 701 500 kg. Kaebuse esitaja poolt töötlejale turustatud toorpiima piimakoguseks oli teatisel märgitud 3 988 710 kg (70,0 %) ja kvoodi täitmiseks kokku 3 988 710 kg. Vaideotsuse kohaselt on kvoodi täituvus 69,958 %, mis on ümardatuna 70%. Kaebuse esitaja leidis, et vastavalt
§-le 6 toimub individuaalse kvoodi vähendamine olulise mittetäitmise
l. Antud juhul oli vajalik piima tarnekogus täidetud. Määruse art. 5 punkt j sätestab, et individuaalne kvoot on tootja individuaalne piimakovoot mistahes kvoodiaasta
l, mis mõjutavad ajutiselt asjaomaste tootjate tootmisvõimsust.
s ei ole märgitud, et alla 70,00 %-lise täitmise
l vähendab PRIA kvoodikogust. PRIA kodulehel internetis on avaldatud piima tootmiskvoodi juhend tootjatele ja ka nimetatud juhendis ei ole välja toodud, et täitmine peab olema 70,00 %. 2 PRIA vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt sätestab
lg 1, et kvoodiaasta jooksul individuaalse kvoodi alla 70 %-lise täitmata jätmise
l vähendab PRIA selle põllumajandustootja kvoodikogust, arvates 50 % kasutamata jäänud kvoodikogusest reservi. Kuna kaebuse esitaja täitis kvoodiaastal oma tarnekvooti 69,958 %, siis toimus vastavalt eelpool nimetatud määruse sättele kaebuse esitaja kvoodi vähendamine. PRIA-l puudub kaalutlusõigus lugeda kaebuse esitaja poolt kvoot 70 %-liselt täidetuks. PRIA küsis oma 13.08.2007 kirjaga nr 2-1/5393 ka Põllumajandusministeeriumi seisukohta. 30.08.2007 vastuskirjas nr 9.2-2.2/7158-1 teatas Põllumajandusministeerium, et ümardamist ei saa rakendada. Kvoodi vähendamist ei pea rakendama vaid juhul, kui on tegemist vääramatu jõuga. OÜ Raikküla Farmer puhul ei olnud tegemist vääramatu jõu juhtumiga. HALDUSKOHTU LAHEND Tartu Halduskohus rahuldas
§-s 6 lg 1 on määruse andja kvoodikoguse vähendamise õiguslikult sidunud täisarvuga, milleks on antud juhul 70 %.
lg 1 tõlgendamisel tuleb lähtuda asjaolust, et määruse andja on kvoodikoguse vähendamise sidunud 70 %-lise individuaalse kvoodi täitmisega ega ole seda sidunud 70,0 %-lise või 70,00 %-lise ega 70,000 %-lise täpsusega. Seetõttu tuleb asjakohased arvutused teha täisarvudes, mille tõttu kuulub vaideotsuses toodud tulemus 69,958 % ümardamisele täisarvuks ehk 70%-ks. Arvutuse tulemus ei saa olla ega pea olema kunagi täpsem kui on lähteandmed. Seega ei olnud PRIA õigustatud arvutama sajandike täpsusega, vaatamata sellele, et määruse andja põllumajandusminister on nii leidnud 30.08.2007 kirjas. Seega ei ole kaebuse esitaja kvoodiaasta jooksul individuaalset kvooti täitnud alla 70 %, mille tõttu on vaidlusalused haldusaktid vastuolus
§-ga 6 lg 1 ning rikuvad kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED PRIA esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 31. oktoobri 2007 otsuse ning teha uue otsuse, millega jätta OÜ Raikküla kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt täitis OÜ Raikküla Farmer kvoodiaastal oma tarnekvooti 69,958 % ning tema suhtes toimus vastavalt
§-le 6 lg 1 kvoodi vähendamine. OÜ-le Raikküla Farmer 29.05.2007 saadetud teatises nr 2-1/3789 on kvoodi täitmine näidatud küll 70 %, kuid seal on tegemist ümardatud summaga. Reaalne kvoodi täitmine oli tootjal 69,958 % ning sellest lähtuti ka PRIA poolse haldusakti vastuvõtmisel. Kvoodi 70 %-st täitmisest jäi tootjal reaalselt puudu 2340 kg. Töötlejatele turustatud toorpiima kogus on 3 988 710 kg ning see on lõplik suurus, mitte aga ligikaudne arv. PRIA 29.05.2007 teatises nr 2-1/3789 ei ole kirjas, et tootja poolt toodetud piimakogus oleks ligikaudse suurusega. Põllumajandusministeerium asus 30.08.2007 kirjas nr 9.2-2.2/7158-1 samuti seisukohale, et ümardamist ei saa rakendada. 18.09.2007 toimunud piimakvoodi nõukogu protokollis on 3 põllumajandusministeeriumi esindaja samuti leidnud, et piimakvoodi täitmist vaadeldakse Euroopa Liidu tasandil kilogrammi täpsusega ning 70 % täituvuse osas nõuavad reeglid kvoodi täitmist viimse kui kilogrammini. Eelpool nimetatud
lg 1 tuleneb Määruse art 15 lg-st 2, mis sätestab, et kui tootjad ei turusta vähemalt ühe kvoodiaasta jooksul kogust, mis on võrdne vähemalt 70 % nende individuaalsest kvoodist, võivad liikmesriigid otsustada, kas suunata kasutamata kvoot või osa sellest tagasi riigi reservi ja millistel tingimustel seda teha. Seega peab tootja poolt turustatav kogus olema võrdne vähemalt 70 % nende kvoodist, kuid antud juhul oli see 69,958 %. Lisaks andis OÜ Raikküla Farmer 650 000 kg tarnekvooti üle OÜ-le Allika Farmer. OÜ Allika Farmer omanik on OÜ Raikküla Farmer. Nimetatud tehingust nähtub, et kaebuse esitaja oli kvoodiaasta lõpul teadlik, et ta ei suuda täita 70 % kvoodi täitmise nõuet ja püüdis olukorda päästa osa kvooti üle andes, kuid andis seda üle liiga vähe ning 70 % kvoodi täitmise nõue jäi täitmata. OÜ Raikküla Farmer vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on töötlejale turustatud toorpiima koguse puhul tegemist ligikaudse arvuga, sest tavaks on arvestada ka veamääraga. Seda kinnitab ka asjaolu, et piima üleandmine tootjale toimub liitrites, mis tootja poolt arvestatakse ümber kilogrammideks. Piima üleandmisel ei arvestata grammide ega milligrammide täpsusega vaid toimub ümardamine matemaatikas kehtiva ümardamisreegli alusel. Täisarvuga arvutades ümardatakse tulemus täisarvuni. Määruse lisas 1 on Eestile kinnitatud piimakvoot tonnides. Seega on ebaõige PRIA väide, et piimakvoodi täitmist vaadeldakse Euroopa Liidu tasandil kilogrammi täpsusega. Määruse andja on kvoodikoguse vähendamise sidunud 70 %-lise individuaalse kvoodi täitmisega ega ole seda sidunud 70,0 %-lise või 70,00 %-lise ega 70,000 %-lise täpsusega. Seega tuleb arvutused teha täisarvuks ehk 70 %-ks. Vastavalt
§-le 12 lg 1 arvestatakse tarnitud piimakogused kilogrammides, kasutades liitrite ümberarvutamisel kilogrammideks koefitsienti 1,03. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et lg-s 1 nimetatud ümberarvutamisel kalendrikuu jooksul põllumajandustootja tarnitud piimakoguse leidmiseks liidetakse ühe komakohani teisendatud üksikud tarnitud piimakogused ning saadud summa ümardatakse täiskilogrammideks. Seega antakse piim tarnijale üle liitrites, mis ümardatakse täiskilogrammideks.
§-st 6 tuleneb, et individuaalse kvoodi vähendamine toimub olulise mittetäitmise
l. Antud juhul oli vajalik piima tarnekogus täidetud. Kui vastustaja oleks olnud teadlik, et ümardamise tõttu vähendatakse piimakvooti sellisena, et tuleb investeeringute teostamise tulemusena 100 lüpsilehma hävitada, sest pole võimalik piima müüa, siis oleks ta ümardamise tulemusena puudujäävad kilogrammid ka üle andnud. Vähendades vastustaja piimakvooti tekitab PRIA olukorra, kus tootja, kes on teinud kõik selleks, et toota piima, peab ümardamisel tekkiva erinevuse tõttu hakkama piimakarja vähendama, sest pole võimalik piima tarnijatele müüa, kuna puudub piimakvoot. Selle tulemusena võib tekkida olukord, kus vähendatakse terve Eesti piimakvoote ja sel juhul rakendatakse sanktsioone kogu Eesti riigi suhtes. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 31. oktoobri 2007 otsus muutmata. HKMS § 34 lg 2 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni
s esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. 4 Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 1 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks
ta esimese astme kohtu põhjendusi. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist: Halduskohus on vaidlustatud otsuses õigesti viidanud sellele, et käesolevas haldusasjas on asjakohaseks õigusnormiks, mille kohaldamise osas on pooltel erinev seisukoht,
lõige 1, mis sätestab, et kvoodiaasta jooksul individuaalse kvoodi alla 70%-lise täitmise
l vähendab PRIA selle põllumajandustootja kvoodikogust, arvates 50% kasutamata jäänud kvoodikogusest reservi. Samuti on halduskohus õigesti viidanud sellele, et PRIA poolt 29.05.2007.a OÜ-le Raikküla Farmer väljastatud individuaalse kvoodi täitmise teatisega nr 2-1/3789 (tl 8) on tõendatud, et kaebuse esitajale oli määratud piimakvoot 5 701 500 kg 2006/2007 kvoodiaasta andmete alusel ning kaebuse esitaja poolt töötlejatele turustatud toorpiima kogus oli 3 988 710 kg, e. teatise kohaselt 70,0 % määratud piimakvoodist. Ringkonnakohus nõustub ka halduskohtu arvamusega, mille kohaselt
lõike 1 tõlgendamisel tuleb asuda seisukohale, et kuna nii
s kui ka Määruses on kvoodikoguse vähendamine seotud 70%-lise individuaalse kvoodi täitmisega, mitte aga selle täitmisega 70,0 %-lise, 70,00 %-lise või 70,000 %-lise täpsusega, siis tuleb asjakohased arvutused teha täisarvudes, mille tõttu kuulub vaideotsuses toodud tulemus 69,958 % ümardamisele täisarvuks ehk 70 %-ks. Apellandi väide, et PRIA-poolset tõlgendust piimakvoodi täituvuse arvestamisel (arvutamine sajandike täpsusega, täisarvuni ümardamise mittekohaldamine) toetab ka Määruse art. 15 lg 2 (kui tootjad ei turusta vähemalt ühe kvoodiaasta jooksul kogust, mis on võrdne vähemalt 70 % nende individuaalsest kvoodist, võivad liikmesriigid otsustada, kas suunata kasutamata kvoot või osa sellest tagasi riigi reservi ja millistel tingimustel seda teha), ei ole ringkonnakohtu arvates õige, sest Määruse § 15 lg 2 annab analoogselt
§-ga 6 lg 1 teatud juhul (kui tootjad ei turusta vähemalt ühe kvoodiaasta jooksul kogust, mis on võrdne vähemalt 70 % nende individuaalsest kvoodist) aluse põllumajandustootja kvoodikoguse vähendamiseks, kuid ei sätesta, kuidas arvutada 70 % kogu kvoodist (täisarvuni ümardamise kasutamisega või ilma selleta). Ringkonnakohus leiab, et Määruse art. 15 lg 2 pigem toetab halduskohtu tõlgendust
15 lg 2 sätestab, et kui tootja ei turusta vähemalt ühe kvoodiaasta jooksul kogust, mis on võrdne vähemalt 70 % nende individuaalsest kvoodist, siis võib liikmesriik otsustada, mida teha kasutamata jäänud kvoodiga. Turustatud e. tarnitud piimakoguste arvestamise kohta sätestab
lg 2, et sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud ümberarvutamisel kalendrikuu jooksul põllumajandustootja tarnitud piimakoguse leidmiseks liidetakse ühe komakohani teisendatud üksikud tarnitud piimakogused ning saadud summa ümardatakse täiskilogrammideks. Seega antakse piim tarnijale üle liitrites, mis ümardatakse täiskilogrammideks.
novembriks kvoodiaasta 6 esimese kuu ja 1. veebruariks kvoodiaasta 9 esimese kuu andmed tootmiskvoodi ja individuaalse kvoodi täitmise kohta. Seda nõuet täites saatiski PRIA 29.05.2007 OÜ-le Raikküla Farmer juba varasemalt mainitud teatise, milles oli märgitud, et töötlejale turustatud toorpiima kogus e. individuaalse kvoodi täitmine kokku oli konkreetse põllumajandustootja osas 3988710 kg e. 70,0 % tootjale eraldatud kogu piimakvoodist, mis näitab, et tootja teavitamisel talle eraldatud kvoodi täitmisest kasutas PRIA piimakoguse arvestamisel selle täiskilogrammidesse ümardamise metoodikat. Kuna Määruse art. 15 lg 2 räägib turustatud piimakogusest ning
turustatud piimakoguse leidmisel täiskilogramme ja ka
lg 5 järgi põllumajandustootja 5 teavitamisel individuaalse kvoodi täitmise kohta on PRIA ise kasutanud nn. täiskilogrammini ümardamise meetodit, siis nõustub ringkonnakohus vastustaja seisukohaga, mille kohaselt tuleks ka
individuaalsest piimakvoodist 70 % leidmisel kasutada täiskilogrammini ümardamise metoodikat, kuni
s ei ole sätestatud selget ja põhjendatud erandit
piimakvoodi täitmise arvutamist kilogrammi täpsusega. Ringkonnakohus leiab, et nii esimese astme kohtumenetluses kui apellatsioonkaebuses on vastustaja (kaebuse esitaja) muuhulgas õigesti viidanud ka sellele, et vaideotsuse tegemisel ei ole kaalutlusõigust õigesti teostatud, kuna ei ole antud hinnangut kaebuse esitaja poolt vaides esitatud põhjendustele selle kohta, miks leidis OÜ-s Raikküla Farmer 2006/2007 aastal aset ajutine piimatoodangu langus, kuigi Määruse art. 15 lg 3 järgi ei kohaldata sama määruse lõikeid 1 ja 2 vääramatu jõu juhtude ning nõuetekohaselt põhjendatud ja pädeva asutuse tunnustatud juhtude
l, mis mõjutavad ajutiselt asjaomaste tootjate tootmisvõimet. Kuna ka muud apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks, siis tuleb apellatsioonkaebus jätta tervikuna rahuldamata ja apellandi menetluskulud (riigilõiv) jäävad HKMS § 92 lg 1 alusel apellandi enda kanda. Vastustaja OÜ Raikküla Farmer on esitanud ringkonnakohtule taotluse mõista PRIA-lt vastustaja kasuks välja viimase poolt apellatsioonimenetluses kantud kuludena 9000 krooni (vastustaja poolt lepingulisele esindajale tasutud summa apellatsioonkaebusele vastuse koostamise eest). HKMS § 93 lg 5 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Arvestades apellatsioonkaebuse mahtu ja sisu ning sellele koostatud vastuse mahtu ja sisu, mis suures osas kattub halduskohtule esitatud kaebuse sisuga, leiab ringkonnakohus, et antud juhul tuleb vastustaja vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks apellatsioonimenetluses lugeda 4000 krooni, milline summa tuleb PRIA-lt vastustaja kasuks ka välja mõista. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud vastustaja enda kanda. Viivi Tomson Agu Timmi 6 Maili Lokk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.