3-07-1212 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi,Viivi Tomson, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2008 Tartu Haldusasja number 3-07-1212 Ha

) §-le 2 lg 7 toimub elamu laiendamine juurde-, peale- või allaehitamise teel. Kuna K. Liiv taotles projekteerimistingimusi Kesakanni 53 üksikelamu laiendamiseks, mitte püstitamiseks, ei ole linnavalitsusel ehitusseaduse sätetest tulenevalt ehitise laiendamise korral projekteerimistingimuste määramise kohustust. Kuna puudub vajadus projekteerimistingimuste määramiseks, siis võib piirduda juhiste andmisega Kesakanni 53 hoone laiendamise projekti koostamiseks. HALDUSKOHTU LAHEND Tartu Halduskohus jättis 29. oktoobri 2007 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt esitas K. Liiv 15.05.2006 Tartu Linnavalitsusele taotluse väljastada seadustele vastavad projekteerimistingimused Kesakanni 53 üksikelamu laiendamiseks, märkides taotluses kavandatava tegevuse lühikirjeldusena elamu lamekatuse asendamise viilkatusega ja ehitise aluse pinna laiendamise, konkretiseerimata oma soove. Linnavalitsusel ei ole ehitusseaduse sätetest tulenevalt ehitise laiendamise korral projekteerimistingimuste määramise kohustust, sest

§ 19

lg 1 kohaselt on projekteerimistingimused üksnes ehitise püstitamiseks, mitte ehitise laiendamiseks koostatava ehitusprojekti koostamise aluseks.

§-s 2 lg 6 sätestatud ehitamise mõistes on seadusandja selgelt eristanud püstitamise ja laiendamise. Sama paragrahvi lg 7 sätestab, et ehitise laiendamine toimub juurde-, peale- või allaehitamise teel. Projekteerimistingimuste koostamise kohustust ei tulenenud asjaolust, et kuni 01.11.2006 kehtinud Tartu linna ehitusmääruse § 22 lg 2 kohaselt tuli esitada arhitektuuri ja ehituse osakonnale muu hulgas projekteerimistaotlus hoonete laiendamiseks, sest sama määruse § 23 lg 2 kohaselt otsustas hoonete puhul projekteerimistingimuste koostamise vajaduse arhitektuuri ja ehituse osakond. Kuna K. Liiva taotluse alusel määrati projekteerimistingimused Kesakanni 53 üksikelamu laienduseks (Tartu Linnavalitsuse 11.01.2005 korraldus nr 35 p 1.2), mis aga Riigikohtu poolt tühistati, siis vaatas linnavalitsus üle projekteerimistingimuste määramise põhimõtted ja leidis, et projekteerimistingimuste määramine ehitise laiendamise korral ei ole küll keelatud, kuid ei ole ka kohustuslik. Riigikohus ei ole otsusega nr 3-3-1-28-06 kohustanud Tartu Linnavalitsust viivitamatult väljastama seadustele vastavad projekteerimistingimused. Riigikohus asus seisukohale, et kui projekteerimistingimuste vaidlusaluste punktide tühistamisel osutub võimatuks kehtima jätta ülejäänud osad K. Liivale antud projekteerimistingimustest, siis saab Tartu Linnavalitsus kaaluda ka ülejäänud projekteerimistingimuste kehtetuks tunnistamist ning K. Liiva projekteerimistingimuste väljastamise taotluse tervikuna uuesti lahendamist. Seega kohustas Riigikohus Tartu Linnavalitsust lahendama tühistatud punktide osas uuesti K. Liiva projekteerimistingimuste taotlust, kuid ei kohustanud väljastama projekteerimistingimusi. Asja materjalidest nähtuvalt Kesakanni 53 kinnistut hõlmavat detailplaneeringut kehtestatud ei ole ja puudub ka kohustus koostada detailplaneering, sest Kesakanni 53 kinnistut hõlmab Tartu Linnavolikogu 06.10.2005 määrusega nr 125 kehtestatud Tartu linna üldplaneering ja Tartu Linnavolikogu 09.09.1999 määrusega nr 98 kehtestatud Vana-Ihaste üldplaneering. Üldplaneeringutes on kehtestatud ehitistele üldised arhitektuursed nõuded. Eeltoodust tulenevalt on Tartu Linnavalitsuse 20.03.2007 korraldus nr 359, millega linnavalitsus andis seisukohad Kesakanni 53 üksikelamu laiendamise kohta ja luges K. Liiva projekteerimistingimuste taotluse PTH -04-450 lahendatuks arhitektuuri- ja ehituse osakonna 10.07.2006 kirjaga nr 7-1.3/PTH-04-450 väljastatud juhistega Kesakanni 53 üksikelamu laiendamiseks, põhjalikult motiveeritud ja põhjendatud ning vastab haldusaktile ette nähtud nõuetele. Juhised ei riku kaebuse esitaja seaduslikke õigusi ega piira tema vabadusi. Samuti ei 3 riku projekteerimistingimuste mitteväljastamine K. Liiva subjektiivseid õigusi ega piira tema vabadusi. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED K. Liiv esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu

1. oktoobri 2007 otsuse ning teha uue otsuse, millega tühistada linnavalitsuse korraldus nr 359 ja teha Tartu Linnavalitsusele ettekirjutus lahendada K. Liiva taotlus projekteerimistingimuste saamiseks uuesti. Apellatsioonkaebuse kohaselt on avaldus projekteerimistingimuste väljastamiseks esitatud vastavalt Tartu linnas kehtinud korrale juba 15.12.
2. Asja juurde on võetud ka samas küsimuses varasemad toimikud 3-210/05 ja 3-06-
3. Toimikus nr 3-210/05 on esitatud ka projekteerimistingimuste taotluse terviktekst, kus lisaks on palutud arvestada ka eelmiste projekteerimistingimustega LP-178-
4. Vastavalt kehtivale seadusandlusele pole Tartu Linnavalitsus käesoleva ajani suutnud lõpetada K. Liiva poolt 15.12.2004 esitatud projekteerimistingimuste taotlust ja on pahatahtlikult venitanud Riigikohtu 04.05.2006 otsuse täitmise lahendamisega, vaadata K. Liiva taotlus projekteerimistingimuste tühistatud punktide osas uuesti läbi. 04.05.2006 kehtis Tartu Volikogu 19.06.03 määrusega nr 33 kehtestatud linna ehitusmäärus. Kehtiva ehitusseaduse kohaselt määratakse projekteerimistingimused ehitisele kohaliku omavalitsuse korraldusega 15 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates. Linnavolikogu kehtestas ehitusmääruse uue redaktsiooni alles 28.09.2006, mis sisuliselt ei muutnud projekteerimistingimuste taotlemise ja menetlemise üldist korda linnas. Linnavalitsusel on ehitusseaduse sätetest tulenevalt ehitise laiendamise korral projekteerimistingimuste määramise kohustus. Tartu Linnavolikogu poolt kehtestatud kehtivas ja eelmises ehitusmääruses ei ole nimetatud, et linnavalitsus menetleb projekteerimistingimuste taotlusi ainult ehitiste püstitamiseks. Ehitusmäärustes on sätestatud, et ehitamine on vastavalt ehitusseadusele nii ehitise püstitamine, ehitise laiendamine, ehitise rekonstrueerimine, ehitise tehnosüsteemide muutmine kui ka ehitise lammutamine. Kuni käesoleva ajani ei ole linnavalitsus kordagi väitnud, et elamute laiendamiseks projekteerimistingimusi ei väljastata. Riigikohtu 04.05.2006 otsuses on sõnaselgelt kirjas, et asjas tuleb teha uus otsus, millega rahuldada K. Liiva kaebus ning tühistada Tartu Linnavalitsuse 11.01.2005 korralduse nr 35 p-ga 1.2 kinnitatud Kesakanni 53 üksikelamu laienduse projekteerimistingimuste p-d 3.
5. 3.
6. 3.
7. 3.
8. 3.
9. 3.
10. 3.
11. 3.
12. 5.3 ja 6 ning Tartu Linnavalitsuse 07.04.2005 korraldus nr 497 ning kohustada Tartu Linnavalitsust uuesti lahendama taotlus projekteerimistingimuste tühistatud punktide osas. Kaebuse esitaja ei ole nõudnud projekteerimistingimuste väljastamist, vaid on taotlenud vastavalt Riigikohtu otsusele uut lahendust projekteerimistingimuste tühistatud punktide osas. Projekteerimistingimuste väljastamise otsuse tegi Tartu Linnavalitsus 11.01.2005 korralduse nr 35 p-ga 1.
13. Käesoleva ajani ei ole Tartu Linnavalitsus lahendanud taotlust projekteerimistingimuste tühistatud punktide osas uuesti ega esitanud põhjust, mis osutaksid asjaolule, et võimatu on kehtima jätta ka ülejäänud projekteerimistingimused. Projekteerimistingimuste puudumine või selgesõnaline otsus nende koostamise vajaduse puudumise kohta ei võimalda tellida projekteerijalt ehitusprojekti koostamist ega alustada projektijärgset ehitustegevust. Seega rikub projekteerimistingimuste väljastamata jätmine K. Liiva subjektiivseid õigusi ja piirab vabadusi. Põhjendamatu on seada isikule nõudeid, mis ei tulene kehtivatest õigusaktidest (üldplaneering, ehitusseadus, linna ehitusmäärus) ja mille täitmine põhjustaks haldusakti adressaadile täiendavaid ning mittevajalikke kulutusi ja 4 alusetuid kohustusi. Seega rikuvad ka juhised K. Liiva seaduslikke õigusi ja piiravad tema vabadusi. Ettekirjutuse tegemine linnavalitsusele on vajalik asja kiireks lahendamiseks. Tartu Linnavalitsus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on linnavalitsus motiveerinud 20.03.2007 korraldusega nr 359 oma tegevust ja andnud projekteerimistingimuste taotluse lahendamise kohta selgitused ning põhjendused. 20.03.2007 korraldusega nr 359 on linnavalitsus andnud seisukohad Kesakanni 53 üksikelamu laiendamise kohta, samuti lugenud K. Liiva projekteerimistingimuste taotluse lahendatuks eelpool märgitud kirjaga juhiste andmisega. Seega ei vasta tegelikkusele K. Liiva väide, et haldusorgan ei ole lahendanud projekteerimistingimuste taotlust. K. Liiv ei ole esitanud konkreetset viidet õigusaktile, mille kohaselt isiku poolt ehitise laiendamiseks projekteerimistingimuste taotluse esitamine tähendaks linnavalitsusele kohustust määrata projekteerimistingimused igal juhul. K. Liiv on taotluses märkinud kavandatava tegevuse lühikirjeldusena elamu lamekatuse asendamine viilkatusega, ehitise aluse pinna laiendamine. Taotleja ei ole väljendanud konkreetseid soove Kesakanni 53 üksikelamu ehituslike ja arhitektuursete tingimuste osas. K. Liiva poolt 15.12.2004 esitatud projekteerimistingimuste taotluses ei ole avaldatud selgesõnalist palvet arvestada
14. a määratud projekteerimistingimustega. Nimetatud projekteerimistingimuste kehtivust oli linnavalitsuse poolt kaks korda pikendatud, ning need kaotasid kehtivuse 26.08.
15. K. Liiv ei ole esitanud linnavalitsusele taotlust nende kehtivuse edasiseks pikendamiseks. Ka uute projekteerimistingimuste taotlemisel ei esitanud K. Liiv konkreetseid soove. Samas vaidlustas K. Liiv halduskohtus osaliselt ka projekteerimistingimuste PTH-04-450 sellised punktid, mis olid täpselt samasuguse sõnastusega
16. a projekteerimistingimustega. Seega ei vasta tegelikkusele K. Liiva väited, et arvestatud ei ole projekteerimistingimuste taotluse tervikteksti ja viidet
17. a projekteerimistingimustele. Vastavalt PlanS §-le 3 lg 2 p 2 on detailplaneeringu koostamine kohustuslik olemasolevate hoonete, välja arvatud üksikelamu, suvila ja aiamaja ning nende kõrvalhooned, maapealsest kubatuurist üle 33 % suuruse laiendamise ja selle ehitusprojekti koostamise aluseks.

§ 19

lg-s 1 ei ole sätestatud projekteerimistingimusi üksikelamu laiendamiseks koostatava ehitusprojekti alusena.

§-s 2 lg 6 sätestatud ehitamise mõistes on seadusandja selgelt eristanud ehitise püstitamise ja laiendamise. Sama paragrahvi lg 7 sätestab, et ehitise laiendamine toimub juurde-, peale- või allaehitamise teel. K. Liiv taotles projekteerimistingimusi Kesakanni 53 üksikelamu laiendamiseks, mitte püstitamiseks. Seega ei ole linnavalitsusel ehitusseaduse sätetest tulenevalt ehitise laiendamise korral projekteerimistingimuste määramise kohustust. Korralduses nr 359 on põhjalikult selgitatud linnavalitsuse motiive ja põhjendusi Kesakanni 53 laiendamise projekteerimistingimuste taotluse läbivaatamisel ja lahendamisel. Samuti selgitas linnavalitsus korralduses, et vajalike kooskõlastuste saamise teistest ametisasutustest võib korraldada linnavalitsus või soovi korral projekteerija ise. Erinevates õigusaktides orienteerumise lihtsustamiseks on arhitektuuri ja ehituse osakond oma kirjaga andnud juhised, mis on koostatud rangelt lähtudes erinevates õigusaktides sätestatud ehitusprojekti koostamise aluseks olevatest nõuetest. Taotlejale projekteerimise lihtsustamiseks kirjaga saadetavad konkreetsed õigusaktidele vastavad juhised ei pea vastama projekteerimistingimuste vormile, sest tegemist ei ole projekteerimistingimustega. Samuti ei välista juhiste andmist ehitise laiendamiseks ükski õigusakt. Juhiste andmise ajal kehtinud Tartu linna ehitusmääruse §-s 21 oli loeteluna sätestatud, millised õigusaktid on ehitusprojekti koostamise aluseks. Juhised olid mõeldud K. Liivale lihtsustamaks ehitusprojekti koostamise alustes orienteerumist ehitusprojekti koostamisel. K. Liivale 10.07.2006 kirjaga nr 7-1.3/PTH-04-450 saadetud juhised on koostatud lähtudes õigusaktide (Tartu linna üldplaneering, Vana-Ihaste üldplaneering, Tartu linna ehitusmäärus jm) nõuetest. Soovituste 5 kohta ei olnud vajalik esitada viiteid õigusaktidele, sest need ei ole linnavalitsuse nõuded ja nende täitmine ei ole kohustuslik. Seega puudus alus vaidlustatud korralduse kehtetuks tunnistamiseks ja Riigikohtu 04.05.2006 otsusele nr 3-3-1-28-06 vastavate projekteerimistingimuste viivituseta väljastamiseks. Linnavalitsus on 10.07.2006 kirjaga nr 7-1.3/PTH-04-450 väljastatud juhistega lahendanud uuesti K. Liiva projekteerimistingimuste taotluse ja seega täitnud Riigikohtu otsuse. Tuginedes eeltoodule ei ole K. Liiva õigusi rikutud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

1. oktoobri 2007 otsus muutmata. HKMS § 34 lg 2 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 1 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist: Põhjendatud ei ole apellandi väide, et halduskohus on otsuse tegemisel rikkunud HKMS § 25 lg 3 nõudeid, s. o on jätnud hindamata tõendid ja otsustamata, mis asjaolud on tuvastatud ning millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas kaebus või protest tuleb rahuldada. Halduskohus on vaidlustatud otsusega jätnud K. Liiva kaebuse rahuldamata ning ka põhjendanud, miks ja mille alusel kohus sellise otsustuse tegi. See, et halduskohus on oma otsuses viidanud asjaolule, et K. Liiv esitas 15.05.2006 Tartu Linnavalitsusele taotluse väljastada seadusele vastavad projekteerimistingimused, ei ole otsuse tühistamise aluseks, sest asja materjalidest (halduskohtu toimik nr 3-06-1662, lk 13) nähtuvalt K. Liiv esitas 15.05.2006 linnavalitsusele sellesisulise taotluse. Asjaolu, et K. Liiv esitas algse projekteerimistingimuste taotluse Tartu Linnavalitsusele juba 15.12.2004 (halduskohtu toimik, lk 3-05-336, lk 8) ja seda ei ole halduskohus oma vaidlustatud otsuses märkinud, ei anna samuti alust halduskohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks, sest asjas ei ole olnud vaidlust selle üle, kas ja millal K. Liiv linnavalitsusele projekteerimistingimuste saamiseks taotluse esitas. Põhjendatud ei ole apellandi väide, et Tartu Linnavalitsus ei ole senini lahendanud
2. a kaebaja poolt esitatud projekteerimistingimuste saamise taotlust ja venitab ka Riigikohtu 04.05.2006 otsusest tuleneva kohustuse täitmisega, mistõttu on halduskohtu otsusest tulenev vastupidine seisukoht ebaõige. Riigikohtu viidatud lahendiga tühistati linnavalitsuse 11.01.2005 korralduse nr 35 p-ga 1.2 kinnitatud projekteerimistingimuste osad punktid ja kohustati linnavalitsust lahendama tühistatud punktide osas K. Liiva taotlus uuesti. Lähtudes toimiku materjalidest on õige halduskohtu seisukoht, et Riigikohus ei kohustanud linnavalitsust projekteerimistingimusi väljastama ning kohalik omavalitsus on Riigikohtu ettekirjutuse vaadata K. Liiva taotlus uuesti läbi, täitnud vaidlustatud korralduse andmise ja 10.07.2006 kirjas määratletud juhiste andmise kaudu. Põhjendatud ei ole apellandi väide, mille kohaselt leidis halduskohus ebaõigesti, et linnavalitsusel ei ole

sätetest tulenevalt ehitise laiendamise korral projekteerimistingimuste määramise kohustust. Halduskohus on õigesti viidanud

§-dele 2 6 ja 19 lg 1, millede kohaselt eristatakse ehitamisel ehitise püstitamist ja laiendamist ning tulenevalt

§ 19

lg 1 sõnastusest saavad projekteerimistingimused olla üksnes ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks. Asja materjalidest nähtuvalt on võrreldes 2004-2005 aastatega muutunud õiguslik olukord ka Tartu linna ehitusmääruse sisu osas, kuna alates 01.11.2006 kehtiva ehitusmääruse redaktsioonis puudub § 25 (projekteerimistingimuste taotlemine ja kooskõlastamine) all nõue, et taotlus projekteerimistingimuste määramiseks tuleb esitada ka juhul, kui tegemist on hoone laiendamisega (kuni 01.11.2006 kehtinud Tartu linna ehitusmääruse § 22 lg 2 p 1 nõue). Sellele, et tulenevalt Riigikohtu 04.05.2006 otsuses toodud seisukohtadest väljastas linnavalitsus

1. a maist alates elamute laiendamist puudutavates küsimustes üksnes kirjalikke juhiseid arhitektuuriliste ja ehituslike tingimuste kohta, on vastustaja viidanud juba esimese astme kohtus ja ringkonnakohtule on esitatud ka vastavad dokumentaalsed tõendid (4 koopiat linnavalitsuse kirjadest üksikelamu laiendamiseks projekteerimistingimusi taotlenud isikutele) sellekohase väite tõendamiseks, mistõttu ei ole õige apellandi väide, nagu oleks vastustaja ka halduskohtus endiselt kinnitanud, et elamute laiendamiseks väljastatakse jätkuvalt projekteerimistingimusi. Mis puudutab apellatsioonkaebuses tehtud viiteid Tartu Linnavalitsuse 11.01.2005 korralduse nr 35 p-le 1.2 ja selle alusel väljastatud projekteerimistingimustele, siis leiab ringkonnakohus, et need ei ole enam asjakohased, kuna viidatud projekteerimistingimuste kehtivusaeg oli 2 aastat alates määramisest (11.01.2005) ja seega on need projekteerimistingimused kehtetud alates 11.01.
2. Kuna

ei näe ette projekteerimistingimuste määramise kohustust juhul, kui tegemist on olemasoleva elamu laiendamisega ning ka alates 01.11.2006 kehtivas redaktsioonis Tartu linna ehitusmäärus ei näe enam ette nõuet esitada taotlus projekteerimistingimuste määramiseks juhul, kui tegemist on hoone laiendamisega, siis ei ole õigusevastane see, kui linnavalitsus vastab taotlejatele kirjaga, milles antakse taotlejale juhised ehitusprojekti koostamiseks tulenevalt konkreetse kinnistu osas kehtiva linna üldplaneeringu nõuetest, Ehitusseaduse nõuetest ning ehitusprojektile esitatavatest üldistest nõuetest. Arvestades seda, et K. Liivale on 10.07.2006 kirjaga väljastatud juhised Kesakanni 53 üksikelamu laiendamise projekti koostamiseks tulenevalt kehtiva üldplaneeringu jne. nõuetest, siis on õige halduskohtu seisukoht, et K. Liivale projekteerimistingimuste mitteväljastamine ei riku kaebaja subjektiivseid õiguse ega piira tema vabadusi. K. Liiv ei ole käesolevas menetluses vaidlustanud talle 10.07.2006 kirjaga väljastatud juhiseid ja seetõttu ei analüüsi ringkonnakohus neid apellandi väiteid, mis puuudutavad juhiste sisu ja nende väidetavat seadusele mittevastavust. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad apellandi menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks apellandilt. Viivi Tomson Agu Timmi 7 Maili Lokk