3-07-2442/6

3-07-2442 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Agu Timmi, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2008 Tartu Haldusasja number 3-07-2442 Haldusasi R.K. taotlus riigi õigusabi võimaldamiseks kaebuse koostamiseks ja isiku esindamiseks halduskohtumenetluses Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 21.12.2007 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R.K. määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
2. detsembri 2007 määrus muutmata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD R.K. esitas 03.12.2007 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse. Taotlusest tulenevalt soovis R.K. kohtusse pöörduda kaebusega Tartu Vangla toimingule, mis seisnes temale juurdepääsu keelamisees internetilehekülgedele WWW.COE.ee, www.oiguskantsler.ee ja www.riigikogu.ee . R.K. esitas 18.09.2007 Tartu Vanglale taotluse, kuid vangla vastas taotlusele 18.10.2007 kirjaga nr V1–5138 keelduvalt. R.K. esitas 24.10.2007 vaide, mis jäeti 23.11.2007 vaideotsusega nr 4-1-08/1739 rahuldamata. Kaebuse kohaselt rikutakse internetis olevale avalikule teabele juurdepääsu keeluga kaebuse esitaja põhiõigusi vastavalt põhiseaduse (PS) §-le 44 lg 1 ja avaliku teenistuse seaduse (AvTS) §-le
3. R.K. leidis, et antud vaidlus on keerukas ning seetõttu ei ole tema kui kinnipeetav suuteline tõhusalt oma õigusi kaitsma ja vajalikke põhistusi välja tooma ning seda olukorras, kus Tartu Vanglat esindab kohtus kõrgkvalifikatsiooni omav õigusspetsialist. R.K. palus võimaldada riigi õigusabi (määrata advokaat) kaebuse koostamiseks ja esindamiseks kohtus. Tartu Halduskohus jättis 21.12.2007 määrusega R.K. taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata ning vabastas R.K. riigilõivu tasumisest riigi õigusabi taotluse esitamisel. Määruse põhjenduste kohaselt võib kohus juhindudes riigi õigusabi seadusest (RÕS) isiku taotlusel vabastada ta täielikult või osaliselt õigusabikulude eest tasumisest ja kanda õigusabikulud riigi arvele, kui kohus leiab, et isik on maksejõuetu. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja ise on võimeline kaitsma oma õigusi. Isiku võimelisus kaitsta halduskohtumenetluses ise oma õigusi ei kehti vaid isikute kohta, kes omavad õigusalast haridust. Hinnang, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, oleneb vaidlusaluse haldusasja keerukusest ning isiku senisest käitumisest protsessis. R.K. on korduvalt esitanud halduskohtule kaebusi ning ka ise oma õigusi kohtuistungil kaitsnud, saades sellega edukalt hakkama. Lähtudes asjaolust, et esitatav kaebus ei saa olla eriti keerukas, puudub alus riigi õigusabi taotluse rahuldamiseks. R.K. on võimeline ise koostama kaebust ja kaitsma oma õigusi halduskohtumenetluses. R. K. l on võimalik taotleda kohtuistungil menetluse ilmse keerukuse korral riigi õigusabi võimaldamise küsimuse uuesti läbi vaatamist. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED R.K. esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 21.12.2007 määruse ning teha uue määruse, millega rahuldada tema taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks. Määruskaebuse kohaselt tuleneb antud kohtuasja keerukus õigusliku vaidluse olemusest. Kuna kaebuse esitaja ei oma õigusalast haridust, kuid Tartu Vangla esindaja omab, tekib ebavõrdne olukord. Asi on keerukas, kuna vaideotsusega jäeti vaie rahuldamata. Määruskaebuse esitaja leiab, et ta ei ole ilma esindaja abita võimeline kohtule välja tooma kõiki olulisi asjaolusid, mis eeldavad teadmisi seoses infoga internetilehekülgedel. Kuna on tegu kaebuse esitaja põhiõiguste riivega (avalikule teabele juurdepääsu piiranguga), siis on põhjendatud advokaadi määramine. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
4. detsembri 2007 määrus muutmata. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et R.K. vastab riigi õigusabi saama õigustatud isikule esitatavatele tingimustele, mis on sätestatud RÕS §-is 6 lg
5. Samas leidis halduskohus, et esinevad RÕS §-is 7 sätestatud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused. Siinkohal viitas halduskohus RÕS §-ile 7 lg 1 p 1, mille kohaselt riigi õigusabi ei anta muu hulgas siis, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Riigikohtu halduskolleegium on oma
6. veebruari 2008 määruses nr 3-3-1-4-08 asunud seisukohale, et RÕS §-is 7 lg 1 p 1 ettenähtud võimaluse all keelduda RÕS § 6 tingimustele vastavale isikule riigi õigusabi andmisest on silmas peetud eelkõige olukordi, kus taotleja enda kvalifikatsioon on selline, et võimaldab tõhusalt kaitsta isiku õigusi või on konkreetne menetlus õigusaktidega taotluslikult kujundatud sedavõrd lihtsaks, et igaüks on võimeline selles isiklikult osalema ning puudub vajadus õigusabi järele. 2 R. K. l puudub küll õigusalane kvalifikatsioon, kuid samas omab ta kohtumenetluses osalemise kogemust, ta on võimeline koostama HKMS-s sätestatud nõuetele vastavaid kaebusi ning on võimeline kohtumenetluses isiklikult osalema ja seetõttu võis halduskohus keelduda R.K. riigi õigusabi taotluse rahuldamisest RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel. Arvestades seda, et käesoleval juhul on R.K. taotlenud kohtult riigi õigusabi selleks, et vaidlustada Tartu Vangla toiminguid, millega keelduti väidetavalt PS § 44 lg 1 ja AvTS § 33 nõudeid rikkudes võimaldamast R. K. le juurdepääsu internetilehekülgedele WWW.COE.ee, www.oiguskantsler.ee ja www.riigikogu.ee, on halduskohus põhjendatult leidnud, et selline vaidlus ei ole oma sisult nii keerukas, et nõuaks tingimata riigi õigusabi kasutamise võimaldamist. Toimiku materjalidest nähtuvalt on R.K. teinud viite Riigikohtu 31.05.2007 otsusele nr 33-1-20-07 ja sellele toetudes väitnud, et ka Tartu Vangla analoogsete toimingute vaidlustamiseks esitatav kaebus ei saa olla perspektiivitu. Riigikohtu viidatud lahendist nähtuvalt vaidlustas R.K.
7. a samuti PS §-le 44 ja AvTS §-le 33 viidates Pärnu Vangla toiminguid, millega keelduti talle võimaldamast interneti kaudu juurdepääsu EIÕK, Riigikohtu- ja halduskohtute lahenditele ning elektroonilisele Riigi Teatajale. KIS-i kantud menetlusandmetest nimetatud menetluses R.K. kohtutele kaebuste koostamisel ja kohtuistungil osalemisel advokaadi abi ei kasutanud, vaid esindas ennast ise. Kuna analoogse sisuga menetluses on R.K. suutnud varem ise edukalt esineda ja tema poolt halduskohtule esitatud materjalidest ei nähtu ühtegi sellist asjaolu, mis välistaks Tartu Vangla analoogse sisuga toimingute vaidlustamisel kaebuse koostamise R.K. enda poolt või ka võimaluse ise kohtuistungil esineda, siis puudub ka ringkonnakohtu arvates käesolevas asjas alus R. K. le riigi kulul õigusabi määramiseks. Ainuüksi asjaolu, et vastaspoolte vastuse koostab ja vajadusel esindab vastaspoolt kohtumenetluses Tartu Vangla töötaja (jurist), kellel on juriidiline haridus, ei tingi veel seda, et ka kaebust esitada soovivale isikule tuleks sel juhul määrata esindajaks advokaat riigi kulul. Samuti ei tähenda ka vangla toimingutele esitatud vaide rahuldamata jätmine alati seda, et tegemist on niivõrd keeruka vaidlusega, mis tingimata nõuab kaebust esitada soovivalt isikult advokaadi abi kasutamist. Halduskohus on õigesti ja põhjendatult hinnanud R.K. isikut, tema teadmisi ja võimet ennast ise vaidlusaluses küsimuses kohtumenetluses esindada ning ringkonnakohus nõustub halduskohtu vastavate seisukohtadega. Lähtudes eeltoodust, on põhjendatud halduskohtu keeldumine anda R. K. le riigi õigusabi ja ükski määruskaebuse põhjendus ei anna ringkonnakohtule alust asuda teisele seisukohale. Viivi Tomson Agu Timmi 3 Maili Lokk