lg 1 järgi võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras menetleda hagi kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Kohus teatas hagi läbivaatamisest lihtmenetluses, pooled ei ole taotlenud ärakuulamist.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited kui seadusest ei tulene teisiti ja lg 2 järgi esitavad tõendeid menetlusosalised.
lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. VÕS § 208 lg 1 järgi kohustub müügilepingu järgi müüja andma ostjale üle asja, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võta asja vastu. VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustust täita vastavalt lepingule või seadusele ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja 108 lg 1 võimaldab võlausaldajal rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõude viivist, lisaks on viivise nõue lubatav § 113 lg 1 järgi, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi lepingus märgitud ulatuses. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud, tuleb eeldada, et ta on hagis märgitud asjaolud omaks võtnud. Hageja on esitanud kohtule omalt poolt nii liitumislepingu kui selle üldtingimused ning nende tõenditega ning kostja omaksvõtuga on leidnud kinnitust asjaolu, et pooled sõlmisid 22.11.2004 liitmiselepingu ja mille järgi osutas hagejale kostjale sideteenust ja müüs kostjale järelmaksuga telefoni. Müügi eest ning sideteenuse osutamise eest esitas hageja kostjale arved BO4117863566 30.11.2004, BO 4127959784 31.12.2004, V05018336045 27.01.04 kokku summas 2389,91 krooni. Märgitud arved on hageja ka oma nõude kinnituseks kohtule esitanud. Samuti on eelmärgitud lepingu üldtingimustega ja kostja omaksvõtuga tõendatud, et kostjal oli kohustus tasuda osutatud teenuste ja telefoni eest arvetel märgitud ulatuses, kuid kuna ta seda ei teinud, siis on kostja rikkunud oma lepingulist kohustust - tasuda ostetud asja ja saadud teenuse eest, mis ei ole lubatav. Hageja poolt kohtule esitatud lepingute ja selle üldtingimustega ning kostja omaksvõtuga on tõendatud, et pooled leppisid kokku lepingu mittekohase täitmise tagamiseks üldtingimuse p-s 5.13 viivise määra 0,15% päevas tasumata arve summast. Kostja ei ole ümber lükanud hagis väidetut, et ta on makse tasumisega võlguolevalt summalt viivituses vastavalt perioodi eest 10.02.2005-09.08.2006 summas 2389,81 krooni ja mida hageja nõuab tegelikult 13,54 krooni ulatuses ja seega on hageja tõendanud ja põhjendanud viivise nõuet kostja vastu. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi on tõendatud, põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista põhivõlg 2389,81 krooni, viivis 13,54, kokku 2403,35 krooni.
lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks on otsus tehtud. Hagi kuulub rahuldamisele ja kostja kanda jäävad hageja menetluskulud. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.