2-07-42276/5

Tsiviilasi nr 2-07-42276 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2008, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasi AS EMT hagi X vastu võla ja viivise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS EMT, rk 10096159, asukoht Valge 16, 19095, Tallinn; hageja esindaja Eerika Erlach, asukoht AS Lindorff Eesti, Rävala pst 5, 10143, Tallinn; kostja X , Kohtuistungi aeg Protokollija
2. veebruar 2008 istungisekretär Tiia Lepp RESOLUTSIOON Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 173 lg 1 ja 3, 174 lg 1 ja 2, 409 lg 1 p 3, 434, kohus o t s u s t a s:
3. Jätta rahuldamata AS EMT hagi X vastu võla ja viivise väljamõistmiseks.
4. X u menetluskulud jätta AS-i EMT kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja põhjendused AS EMT sõlmis kostjaga 06.01.1998 liitumislepingu, mille alusel hageja kohustus pakkuma kostjale mobiilside teenust. Kostja kohustus saadud teenuse eest õigeaegselt vastavalt esitatud arvetele tasuma. Maksmisega viivitamisel kohustus kostja tasuma viivist 0,5% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest. Esitatud arvete ulatuses on kostja kasutanud pakutud teenuseid, arved on tasumata. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla saadud teenuste eest summas 2772.07 krooni ja viivised 2771.07 krooni ning määrata menetluskulude jaotus. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Liitumislepingul ei ole kostja allkirja, allkirja asemel olev nimi ei ole kirjutatud kostja poolt. Liitumisleping on tehtud kostja varastatud või kaotatud passiga. Ühtegi teatist ega arvet ei ole kostja kätte saanud, sest nende saatmise ajal ei elanud ta enam aadressil Tähtvere 18-
5. Kostja ei ole nõus hagiga, sest passi vastavust esitajale ei ole ilmselt kontrollitud ning allkirja lepingu sõlminud isikult ei ole võetud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt TsMS §-le 409 lg 1 p 3 kui hageja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, siis kohus kohale ilmunud kostja taotlusel lahendab asja sisuliselt. Kohus on saatnud kohtukutse hageja esindaja E. Erlachile. Väljastusteate kohaselt on see Eesti Posti kaudu antud koos kostja vastuväitega üle sekretär E. Laagusele 24.01.
6. Hageja esindaja kohtuistungile ei ilmunud. Telefoni teel teatas esindaja, et kohus ei ole saatnud hagejale kohtukutset. Kohus on seisukohal, et hagejale on kohtukutse saadetud ja see on kätte toimetatud, nähtuvalt väljastusteatest. Kostja X on kohtukutse kätte saanud. Kohtuistungile ilmunud kostja taotles asja sisulist lahendamist. Hageja tugineb hagiavalduses 06.01.1998 sõlmitud liitumislepingule. Kohtule esitatud liitumislepingu koopial on lahter „Liitumislepingu sõlminud isiku omakäeliselt kirjutatud ees- ja perekonnanimi ning allkiri“. Selles lahtris on trükitähtedega kirjutatud „X “, allkiri puudub. Kostja väitel ei ole tema 06.01.1998 sõlminud hagejaga liitumislepingut. Kohus on seisukohal, et liitumislepingu sõlmimine kostjaga on tõendamata. Lepingu sõlmimise ajal reguleeris tehingute tegemist Tsiviilkoodeks (TsK). TsK § 166 lg 2 kohaselt kui kooskõlas seaduse või poolte kokkuleppega tuleb leping sõlmida kirjalikult, võidakse see sõlmida nii ühe dokumendi koostamise teel, millele pooled alla kirjutavad, kui ka kirjade, telegrammide jms vahetamise teel, mille pool, kes neid saadab, on alla kirjutanud. Hageja esindaja poolt esitatud Liitumisleping ei ole kostja poolt alla kirjutatud, seega ei ole lepingut sõlmitud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja kasutas tegelikult teenust, et kohus saaks hagi rahuldamiseks tugineda mõnele muule seadusest tulenevale alusele. Kostja väitel ei ole tema AS-i EMT klient olnud. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb kostja menetluskulud kanda hagejal. TsMS § 174 lg 1 ja 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik 2