ja § 519 alusel, sest äriühingu osakapital ei vastanud seaduses sätestatud nõuetele (tl 10-11). Toimiku materjalidest ei nähtu, et läbi oleks viidud likvideerimismenetlus. 3. 28.03.2002 kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-2-1-42-02 leidis Riigikohus järgmist: „
lg 3 kehtestas osaühingutele ja aktsiaseltsidele täiendavad sundlõpetamise alused. Sama paragrahvi lõike 4 järgi kohaldatakse sundlõpetatuks loetud äriühingule sama seadustiku §-s 513 sätestatut.
reguleerib muuhulgas ettevõtja sundlõpetamise teate avaldamist, likvideerimise ja likvideerija määramise avalduse esitamisega seonduvat ning ettevõtja kustutamist äriregistrist.
ei välista sundlõpetatud ja äriregistrist kustutatud osaühingu täiendavat likvideerimist ega kehtesta selleks erisusi. Seega on
§-s 218 lg 2 sätestatu, mille kohaselt kui pärast osaühingu äriregistrist kustutamist selgub, et vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, ennistab kohus huvitatud isiku nõudel vanade likvideerijate õigused või määrab uued likvideerijad, kohaldatav ka
See, et osaühingu lõpetamine
lg 3 alustel on võimalik ka ilma likvideerimismenetluseta, ei välista
lg 2 kohaldamist.“
lg 2 näeb ette, et kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad.
lg 1 kohaselt on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti; likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks.
lg 2 kohaselt peab vähemalt üks likvideerija olema isik, kelle elukoht on Eestis.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.