2-08-2390/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtu koosseis Kohtunik Indrek Saar, kohtuistungi sekretär Aivi Meister Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2008 Rapla Tsiviilasja number 2-08-2390 Tsiviilasi E A hagi R A vastu elatise väljamõistmiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja E A (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx x-xx xxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx). Kostja R A (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xxx xx xxxxxx xxxx xxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx), lepinguline esindaja Toivo Viilup (AB Pohla & Hallmägi, asukoht Jakobsoni 14 10128 Tallinn). Kohtuistungi toimumise aeg
2. märts ja
3. aprill 2008.a. RESOLUTSIOON Välja mõista R Alt E A kasuks alates hagi esitamisest s.o
4. jaanuarist 2008 igakuuliselt 2175 krooni elatusraha poeg K A (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks. Palga alammäära suurendamisel kuulub välja mõistetud elatis suurendamisele. Lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel võib huvitud pool esitada kohtusse hagi elatise määra muutmiseks. Kohtukulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Hagejal on õigus 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, esitada kohtule avaldus oma menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Edasikaebamise kord 2 Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse koopia menetlusosalisele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Hageja nõue Hagist nähtub, et pooltel on ühine laps - xx. xxxxxxx xxxx sündinud poeg K A.
5. aasta lõpust elavad pooled lahus ja pärast seda ei ole kostja lapse kasvatamisest osa võtnud. Abielu lahutati
6. aasta augustis. Kostja on alates 2004 maikust maksnud hagejale lapse ülalpidamiseks elatist 1000 krooni kuus. Viimastel aastatel on raha laekunud ebaregulaarselt ja hageja on pidanud kostjale seda meelde tuletama. Hageja korduvatele ettepanekutele elatise suurendamiseks ei ole kostja reageerinud. Hagejal on xx.xxxxxxxx xxxx.a. sündinud teine laps ja kuni 2007.a juunikuuni sai ta vanemapalka, pärast seda oli sissetulekuks riiklik toetuss 1200 krooni kuus, k.a. jaanuarikuust on hageja asunud tööle ja netotöötasu on 9700 krooni kuus. Tal on rahaline kohustus tasuda eluasemelaenu
7. septembrini 2017 Hansapangas. Kostja müüs
8. aastal poolte ühise eluaseme ning hageja oli sunnitud lapsega
9. aastani elama üürikorteris. Kuna hageja soovib oma lastele pakkuda kõiki võimalusi eakohaseks arenguks, siis palub ta kostjalt poja ülalpidamiseks välja mõista elatis 4467 krooni. Kulud poja ülalpidamiseks on ühes kuus järgmised: toidule 2000 krooni; telefonile 550 krooni; eluasemele 325 krooni; riietele, jalatsitele, spordivarustusele ja keemilisele puhastusele 1000 krooni; hügieenitarvetele 100 krooni; kultuuri- ja kooliüritustele ning ekskursioonidele 500 krooni; koolitarvetele, CD plaatidele, arvutimängudele 304 krooni; surfi treeninguile maist kuni septembrini 375 krooni (5x800 kroon + 500 krooni laagri eest); muudeks treeninguteks 325 krooni, muule sporditegemisele 200 krooni; taskurahaks 500 krooni; ravimitele ja vitamiinidele 50 krooni; reisimiseks üks kord aastas (10 000 kr) 830 krooni. Kõik kuud kokku on 7059 krooni, millest ühe vanema osa on pool. Lisades sellele tulumaksuks vajaliku osa, kujuneb nõudeks 4467 krooni, mille hageja palub välja mõista tagasiulatuvalt ühe aasta enne hagi esitamist. Kostja seisukoht Kostja ei tunnista hagi. Ta ei nõustu hageja väidetega lapse kasvatamisest mitteosalemise ja elatise ebaregulaarse maksmise osas. Kostja varaline seisund ei võimalda tasuda elatist rohkem kui 1000 krooni kuus. Kostja igakuine netotöötasu on 10 000 krooni, muid regulaarseid sissetulekuid tal ei ole. Kostja ülalpidamisel on ka xx.xxxxxxxxx xxxx.a. teisest abielust sündinud laps, kes ei tohi osutuda varaliselt vähem kindlustatuks elatist saavast lapsest. Peale laste ülalpidamise kohustuste on kostja igakuised varalised kohustused krediidiasutuste ees kokku 9887,23 krooni, tegemist on eluaseme ja õppelaenu tagasimaksetega. Igakuised kulud eluaseme jaoks on 5000 krooni, peale selle tuleb teha tavapärased kulutused perekonna olmevajaduste rahuldamiseks. Kostja sõltub osaliselt oma abikaasa sissetulekutest. Seni makstud 1000 krooni on maksimaalne summa, mida ta suudaks regulaarselt tasuda ja mille tulemusena ei kannataks teine laps. Materiaalse olukorra paranemisel on kostja valmis summat suurendama. Hagetav summa on enam kui kaks korda suurem sotsiaalministeeriumi poolt esitatud üle 14 aastase terve linnalapse igakuise arvestuslikust kulust, milleks on 3210 krooni kuus. Seega on kummagi vanema osa 1605 krooni. Elatise väljamõistmine suuremas summas kui 1000 krooni seaks kostja raskesse majanduslikku olukorda ka sel juhul, kui seda ei tehta tagasiulatuvalt ühe aasta eest. Tagasiulatuvalt väljamõistmise korral võib tekkida olukord, kus kostja ei suuda täita kohustusi krediidiasutuste ees, mis omakorda võib viia eluaseme kaotuseni. Hageja arvestuste kohaselt on lapse vajaduste rahuldamiseks vaja vähemalt 7059 krooni kuus, samal ajal on hageja sissetulekuks olnud riiklikud toetused 1200 krooni kuus. Kostja peab oluliseks mainida, et ta on aktiivselt osalenud lapse kasvatamises ja ta kohtub lapsega nii regulaarselt, kui hageja seda võimaldab. Samuti on kostja andnud oma võimaluste piires pojale 3 taskuraha ja raha vajalike riiete ning sporditarvete soetamiseks. Kostja leiab veel, et hageja poolt kirjeldatud kulutused lapse kasvatamisele ei vasta ilmselt tegelikele kulutustele. Kostjale on arusaamatu, millistest vahenditest on hageja neid kulutusi seni kandnud, kui hagejal puudus muu sissetulek peale riiklike toetuste. Kostja on valmis võtma lapse enda juurde elama, kui hageja ei ole suuteline lapse eest ise piisavalt hoolitsema. Kostjal on võimalik tagada pojale eakohaseks arenguks ja äraelamiseks normaalsed tingimused. Hageja seisukoht kostja vastusele Hageja kinnitab, et kostja ei ole alates 1996.a lõpust lapse kasvatamisest osa võtnud, pärast eraldi elamaasumist kohtus kostja lapsega üksikutel kordadel. Hageja elas lapsega 1996.a novembrist 1997.a kuni septembrini oma sõbranna korteris, kuna kostja müüs poolte ühise eluaseme
10. novembril
11. Kostja poolt soetatud uus eluase xxxxxxx xxxx x oli elamiskõlbmatu. Oktoobris 1997 kolis hageja lapsega elama xxxxxxx xxxxxxxx xx-x, kus oli eelnevalt oma vahenditest teinud remondi. Sellele vaatamata olid elamistingimused seal halvad: Kostja ei osalenud lapse kasvatamisel ega toetanud teda
12. aasta augustist kuni
13. aasta maini. Kostja kandis kuus aastat karistust kinnipidamisasutuses. Kostja kohtumised lapsega on harvad kostja vähese huvi tõttu lapse tegemiste vastu, põhjuseks ei ole hageja keeld kohtumiseks. Kostja väited tema poolt lapsele soetatud riiete kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja ja poja vahel puudub igasugune usalduslik vahekord, mis väljendub julguse puudumises taskuraha küsida ja pettumuses loodetud taskuraha saada. Kostja väitel on tema kanda kodulaenu kohustus täies mahus, kuigi panga tõend näitab, et kohustus on võetud abikaasaga kahe peale. Pangast eluasemelaenu võttes on vaja tõestada oma maksevõimet, seoses 10 000 kroonise netosissetulekuga ja kahe lapse ülapidamiskohustusega on hageja arvates kaks võimalust: kas kostja on kohtule esitanud tegelikkusest oluliselt erinevad andmed kui pangale või kostja on võtnud endale ülejõu käivaid kohustusi, mistõttu peaks ta endale vastava sissetulekuga töökoha leidma või loobuma nendest kohustustest, et saaks maksta lapsele tema vajadustest lähtuvas summas elatist. Hageja on last kasvatades lähtunud oma sissetulekuid maksimeerides ja võimaldanud lapsele sisuliselt üksi kohustusi kandes maksimaalsed tingimused normaalseks ja turvaliseks kasvamiseks ning arenemiseks. Erinevalt kostjast ei ole hageja võtnud ülejõu käivaid pangalaene ja suudab täita omapoolseid kohustusi lapsele parima kasvukeskkonna loomisel. Ka hageja uus elukaaslane on võtnud hageja ja kostja lapse kasvatamisest aktiivselt osa. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ja kui üks vanem seda ei tee, siis võib kohus teise vanema nõudel temalt välja mõista elatise. Hageja seletustest nähtub, et mõni kord on kostjalt 1000 krooni saamisega vahele jäänud kuid ja ta on pidanud pöörduma kostja poole meeldetuletustega. 2007.a tegi kostja 3-4 makset, viimati pöördus hageja kostja poolt 2007.a augustikuus, mil kostja tasus 3000 krooni, 17.detsembril 2007 maksis kostja oma algatusel 4000 krooni. Pärast seda ei ole hageja kostjalt enam raha küsinud, kostja ei ole ka pakkunud ning ta otsustas esitada hagi. Kostja võtab omaks, et ta on hageja poolt nimetatud aegadel ja summades elatist tasunud. Hageja soov saada elatist regulaarselt ilma kostja poole pöördumata on põhjendatud. Antud juhul saab asuda küll seisukohale, et kostja osavõtt lapse ülalpidamisest ei ole olnud küllaldane, kuid ei ole alust PkS § 70 lg. 2 kohaldamiseks ja elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist. Viimane on lubatud vaid juhul, kui kohustatud isik ei ole lapse ülalpidamisest üldse osa võtnud. Kohtul ei ole alust kahelda, et hageja kulutused lapse ülalpidamiseks võivad olla niisugused nagu on hagiavalduses loetletud, kuid kõiki kulutusi ei saa lugeda hädavajalikeks ega tõendatuiks ja need 4 ei anna alust soovitud suuruses elatise väljamõistmiseks. Nii ei ole millegagi tõendatud 1000 kroonine kulu kuus riietele ning jalatsitele; kulu reisimiseks võib olla vajalik küll lapse üldise arengu ja heaolu huvides, kuid ei ole möödapääsmatu. PkS § 61 lg.. 2 kohaselt tuleb elatise suuruse määramisel peale lapse vajaduste arvestada ka mõlema vanema materiaalset olukorda. Kostja netotöötasu on tööandja teatise (t.l. 28) kohaselt kuus 10000 krooni, tema ülalpidamisel on 2006.a sündinud laps, eluasemelaenu on kostja võtnud abikaasaga ühiselt, igakuuline tagasimakse on 8997.65 krooni ja tähtaeg 15.juuli 2044.a; peale selle tuleb kostjal tasuda igas kuus 889.58 krooni õppelaenu tagastamiseks. Kohus leiab, et rahalisi kohustusi võttes oli kostjale oma sissetulek teada ja ta pidi ka teadma ning arvestama, et elatis vanemale lapsele ei saa lõpuni jääda 1000 krooni kuus. Kostja võtab omaks, et ta on krediidiasutustest saadud laenudest omakorda laenanud raha tuttavatele, kes on laenud ka tagastanud. Väljamaksed eraisikutele ja äriühingutele (selgitusega laen) ning saadud summade tagasimaksed nähtuvad ka kostja pangakontode väljavõtetelt. Samal ajal on senine 1000 krooni kuus hagejale jäänud vahel mitu kuud järjest tasumata. Neil põhjustel kohus leiab, et antud juhul puuduvad alused elatise määramiseks alla PkS § 61 lg. 4 ette nähtud alammäära ja kostja materiaalset olukorda ning lapse vajadusi arvestades tuleb elatis välja mõista alammäära ulatuses. Alates 01.jaanuarist 2008.a. on palga alammäär 4350 krooni kuus ja elatise summaks jääb seega 2175 krooni, mis palga alammäära tõstmise korral kuulub suurendamisele. TsMS § 162 lg. 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seepärast tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Indrek Saar Kohtunik