← Eesti

2-06-2534/23

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-06-2534 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Tiit Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 15

§ 654lg 6 alusel neid ei korda.

  1. Enn Vitsuti seisukoht nagu oleks ta omandanud A. Isaikinalt garaažiühistu osaku läbi ostueesõiguse teostamise ja seetõttu on tal õigus nõuda kostjalt garaažiboksi nr 16 valduse üleandmist, on vastuolus toimikus olevate kirjalike tõenditega. Müügilepingu kohaselt müüs A. Isaikina talle kuulunud osaku August Kaasikule 30.06.2006 (tl 13). Järgmisel päeval saatis A. Kaasik tähitud kirjaga juhatuse esimehele Enn Vitsutile müügilepingu ärakirja koos enda ja A. Isaikina avaldustega ühistu liikmelisuse ümbervormistamiseks. Tähitud kiri on allkirja vastu üle antud 04.07.2003 (tl 69). Nimetatud dokumentide kättesaamist Enn Vitsuti poolt näitab ka tema allkirjaga vastus A. Isaikinale 25.07.2003 (tl 70). Ostueesõiguse teostamiseks sätestab VÕS § 250 kahenädalase tähtaja alates päevast, mil ostueesõigust teostav isik sai teda müügilepingu sõlmimisest ja lepingu sisust. Seega oli Enn Vitsutil võimalus teostada ostueesõigust kuni 18.07.
  2. Kuna ostueesõigust ei teostatud, andis A. Isaikina osakule vastava garaažibosi valduse 12.08.2003 üle August Kaasikule (tl 71). Asjaolu, et Enn Vitsut garaažiühistu juhatuse esimehena eiras talle 04.07.2003 edastatud müügilepingut ja lepingupoolte avaldusi ning ühistu ei lahendanud A. Isaikina ja E. Vitsuti liikmelisuse küsimust, ei muuda ostueesõiguse teostamiseks seaduses sätestatud tähtaegu.
  3. Seega valdab kostja vaidlusalust garaažiboksi nr 16 seaduslikul alusel ning hagi ebaseadusliku valduse lõpetamiseks ning August Kaasiku kohustamiseks üle andma garaažiboksi nr 16 valdus Enn Vitsutile on õigesti jäetud rahuldamata. 19.

§ 644

lg-te 1 ja 2 alusel on apellandil õigus kaebusest loobuda kuni asja arutamise lõpetamiseni, kirjaliku menetluse puhul aga kuni avalduste esitamiseks antud tähtaja möödumiseni.

§ 644

lg 3 kohaselt apellatsioonkaebusest loobumise korral loetakse, et apellant ei ole apellatsiooniastmes menetlustoiminguid teinud. Apellatsioonkaebusest loobumise korral ei saa apellant esitada enam uut apellatsioonkaebust sama apellatsioonieseme kohta. Seoses GÜ A. H. Tammsaare tee 109A loobumisega kaebusest tuleb tema kaebuse osas apellatsioonimenetlus lõpetada. 20.

§ 162lg 1 kohaselt kannan hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega jäävad hagejate apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda. Reet Allikvere Gaida Kivinurm T. Kollom 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.