KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-07-14995 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ulvi Loonurm ja Urmas Reinola Otsuse tegemise aeg ja koht 2

) menetlusdokumentide kättetoimetamise sätted. Hagejale postitati vaidluskomisjoni otsus tähitud kirjaga 29.03.2007, seega jõustus vaidluskomisjoni otsus 09.04.2007. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 12 lg-le 1 võetakse täitmisele jõustunud kohtulahend või töövaidluskomisjoni, üürikomisjoni ja liikluskindlustuskomisjoni jõustunud otsus, millele on jõustumismärge. Seega esines 11.04.2007 alus hageja suhtes täitemenetluse algatamiseks. TMS § 221 lg 1 järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Kuivõrd nõue ei olnud seisuga 11.04.2007 rahuldatud, ei tule täitemenetluses nr 014/2007/380 sundtäitmist hageja suhtes tunnistada lubamatuks.

§ 162lg 1 alusel jäävad kostja menetluskulud hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda. Maakohus kohaldas ebaõigesti ja vastuolus kõigi tsiviilkohtumenetluses kehtivate otsuste kättetoimetamise printsiipidega LKindlS § 58 lg 4.

§ 307

lg 1 kohaselt on menetlusdokument kätte toimetatud alates dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Analoogses vaidluses on Harju Maakohus 14.03.2007 teinud tsiviilasjas 2-07-1316 kohtumääruse, mille kohaselt: „Kohus on seisukohal, et otsuse avaldamist internetis ega otsuse postitamise fakti ei saa lugeda otsuse saatmiseks vaidlevatele pooltele. /…/ Kohtu arvates tuleb LKindlS § 58 lg 4 sätestatut tõlgendada selliselt, et see tähendab otsuse saatmist pooltele kättetoimetamise tähenduses nagu on sätestatud

§-s 306 lg-le

1. Kätte on võimalik toimetada dokumenti erinevaid kättetoimetamise viise kasutades. Seega saab mõista LKindlS § 58 lg 4 otsuse saatmist e kättetoimetamist selliselt, et otsus on üle antud saajale selliselt, et saajal oleks dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks võimalik õigeaegselt tutvuda./…/ Kohus nõustub hageja seisukohaga, et otsuse jõustumise aja määrab seadus, mitte üksnes märge otsusel.” Hageja sai vaidluskomisjoni otsuse kätte 02.04.
2. Seega jõustus vaidluskomisjoni otsus alles 12.04.2007 ja mitte 09.04.
3. Vastavalt TMS § 12 lg-le 1 võetakse täitmisele jõustunud kohtulahend või töövaidluskomisjoni, üürikomisjoni ja liikluskindlustuskomisjoni jõustunud otsus, millel on jõustumismärge. Arvestades ülalviidatud põhjendusi, ei saanud 11.04.2007 hageja suhtes täitemenetlust alustada, kuna kuni 12.04.2007 oli hagejal aega otsustada, kas vaidlustada vaidluskomisjoni otsus või mitte. Poolte jaoks tekib äärmiselt ebamõistlik ja õiguskindlusetu olukord, milles vaidluskomisjoni otsuste edasikaebamise tähtaeg on seotud ELKF vaidluskomisjoni poolt otsuse postitamisega ning selleks, et teha kindlaks vaidluskomisjoni otsuse jõustumine, tuleb igakordselt eraldi pöörduda ELKF poole. Otsuse edasikaebamise tähtaja kulgemine peab olema seotud otsuse kättesaamisega, kuna see on kooskõlas tsiviilkohtumenetluse dokumentide kättetoimetamise printsiipidega ning õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõttega. Kohtu ülesandeks on muu hulgas ka seaduste tõlgendamine ja vajadusel ka tekkinud vastuolude ja lünkade ületamine. Õiguskindluse huvides tuleb tõlgendada LKindlS § 58 lg-s 4 sätestatud edasikaebamise tähtaja kulgemise algust kooskõlas tsiviilkohtumenetluses kehtivate dokumentide kättesaamise printsiipidega nii, et vaidluskomisjoni otsus jõustub
4. päeval, alates komisjoni otsuse kättesaamisest, mitte selle pooltele väljasaatmisest. Seega oli hageja 3

§ 306

lg 1 kohaselt on menetlusdokumendi kättetoimetamine dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Saaja on menetlusosaline või muu isik, kellele menetlusdokument on adresseeritud. Seega ei ole maakohtu tõlgendus LKindlS §-le 58 lg 4 kuidagi kooskõlas

§-ga 306 lg 1 ega taga menetlusdokumendi saajal 10-päevast tähtaega dokumendiga tutvumiseks ja oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks.

§ 306

lg 2 kohaselt peab menetlusdokumendi üleandmine kättetoimetamise puhul toimuma seaduses sätestatud vormis ning olema ettenähtud vormis dokumenteeritud. Vaidlus puudub selles, et hageja sai kätte vaidlusaluse otsuse 02.04.2007, mida kinnitab ka AS Eesti Post 20.04.2007 kiri (t.l.22). Seega on põhjendatud hageja seisukoht, mille kohaselt jõustus Liikluskindlustuse Vaidluskomisjoni 28.03.2007 otsus 13.04.2007. Kuna täitemenetlus asjas algatati aga 11.04.2007, siis selleks ajaks ei olnud veel Liikluskindlustuse Vaidluskomisjoni 28.03.2007 otsus jõustunud. TMS § 12 lg 1 kohaselt võetakse täitmisele jõustunud kohtulahend või töövaidluskomisjoni, üürikomisjoni ja liikluskindlustuskomisjoni jõustunud otsus, millel on jõustumismärge. Viivitamata täitmisele kuuluvale lahendile jõustumismärget ei lisata. Otsuse jõustumise aeg on sätestatud seadusega ning ei sõltu ainuüksi märkest otsusel. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Vaidlus puudub ka selles, et hageja on vabatahtlikult 17.04.2007 täitnud Liikluskindlustuse Vaidluskomisjoni otsuse. Seega ülaltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele. Samuti tuleb rahuldada apellatsioonkaebus. Kohtukulud tuleb

§ 162lg 1 alusel jätta kostja kanda. R. Allikvere U. Loonurm U. Reinola 4