§-dele 76 lg 1; 94; 100; 101 lg 1 p 1, p 3, p 6, lg 2; 108 lg 1; 113 lg 1 ls 3; 115 lg 1; 127 lg 1; 128 lg 1, 2, 4; 139 lg 2 p 1, lg 3; 158 lg 1; 161 lg 2; 402; 415 lg 1; 416 lg 1, lg 2, lg 3. Hageja taotleb menetluskulude jätmist kostja kanda. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. KOHTU PÕHJENDUSED JA MENETLUSKULUDE JAOTUS Kohtunik kohustas kostjat 06.02.2008 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 31). Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud politsei kaudu isiklikult kostjale 23.03.2008 (tl 36). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 1 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule tarbijakrediidilepingu ning selle maksegraafiku; tarbijakrediidilepingu kokkulepe nr 1 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta; Balti Investeeringute Grupi Pank ASi krediidilepingute 2 üldtingimused; 11.07.2007 kostjale saadetud kirjaliku meeldetuletuse võla sissenõudmiseks; 29.08.2007 kostjale saadetud lepingu ülesütlemise hoiatused; 20.09.2007 ülesütlemisavalduse ning hageja poolt kehtestatud hinnakirja (tl 11-22, 26-30).
kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu ja kokkuleppe 1 kohaselt andis hageja kostjale kokku 63 975,71 krooni krediiti.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata üldtingimuste p-s 2.1 sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, siis võib võlausaldaja kasutada
Antud juhul nõuab hageja kostjalt nii kohustuse täitmist (
) kui ka rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist (
).
lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab krediidiandja tarbijale hiljemalt koos täiendava tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus kokkuleppele jõudmiseks.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist seaduses sätestatud määras ning p 6.2 alusel lähtutakse viivise arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365-päevasest aastast. Seega on antud juhul lepingu järgselt viivise määraks 24,97% võlgnetavalt summalt aastas. Lepingu ülesütlemisel 20.09.2007 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 18,32 krooni. 01.02.2008 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 7129,29 krooni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb kostjalt välja mõista alates 02.02.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 24,97% tagastamata krediidisummalt aastas ning alates kohtuotsuse tegemise kuupäevast kuni intressi täieliku tasumiseni viivis 24,97% sissenõutavaks muutunud tasumata intressilt aastas.
lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Üldtingimuste p 6.3 alusel on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Lepingu alusel on leppetrahvi suuruseks 12 795,14 kr (63 975,71 kr × 20%). Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 92 374,29 krooni, millest 63 975,71 kr tagastamata krediidisumma, 7674,15 kr sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 7129,29 kr viivis, 12 795,14 kr leppetrahv ja 800 kr võla sissenõudmisega seotud kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab hageja menetluskulud kostja kanda. 3 TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.