) § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Kaebuse esitaja ja vastustaja vahel on avalik-õiguslik vaidlus põllumajandusliku keskkonnatoetuse küsimuses, mis on kvalifitseeritav avalik-õigusliku vaidlusena, kuna kaebuse esitaja on
tulenevalt vaidlustanud õigusakti, mis on antud avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks ja vastustaja viivituse avalik-õiguslikus suhtes. Esitatud kaebus on nii materiaal- kui menetlusõiguslikult lubatav ja tähtaegne. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 87 lõige 1 sätestab, et isikul, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses rikutud, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. HMS § 87 lõike 2 punkti 3 kohaselt võib Halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras esitada kaebuse halduskohtusse vaideotsuse peale, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult.
lõike 2 punkti 1 ja lõike 3 punkti 1 kohaselt võib kaebuse või protestiga halduskohtus taotleda haldusakti või selle osa tühistamist ja haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist.
lõike 3 ja 5 kohaselt võib kohtueelse menetluse läbimisel halduskohtusse kaebuse esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses kaebuses sisalduva taotluse osalise või täieliku rahuldamata jätmise kohta ja kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks võib esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. Kaebus on postiasutusele üle antud 30.06.2007.a (tl 10 pöördel) ja kuna on vaidlustatud 30.05.2007.a antud haldusakti, siis on kaebus esitatud tähtaegselt ja kaebuse esitaja on nõude esitanud õiguslikul alusel.
lõige 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avalikõigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi.
lõike 1 punktid 1 ja 3 sätestavad, et kaebuse või protesti sisulisel lahendamisel on halduskohtul õigus tühistada õigusvastane haldusakt kas täielikult või osaliselt ning teha võimaluse korral ettekirjutus haldusakti tagasitäitmise kohta, näidates ära selle läbiviimise viisi ja tunnistada haldusakt või toiming õigusvastaseks, kui kaebuse või protesti esitajal on sellise konstateeringu suhtes kaebuses või protestis väljendatud põhjendatud huvi. HMS § 87 lõike 2 punkti 3,
§-de 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 punktide 1 ja 3 koosmõjust tuleneb seega, et halduskohtul on õigus tühistada ainult selline õigusvastane vaideotsus, mis rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi või piirab tema vabadusi vaidemenetluse esemest sõltumatult ja tunnistada õigusvastaseks selline toiming (käesoleval juhul viivitus), mis rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ja piirab tema vabadusi, kusjuures isikul peab olema ka põhjendatud huvi kohtult taotletava konstateeringu suhtes. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas vaidluse esemeks olev vaideotsus ja viivitus ei riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ja ei piira tema vabadusi ning kaebuse esitajal puudub ka põhjendatud huvi kohtult taotletava viivituse õigusvastasuse kindlakstegemiseks. 9. Kohus, tutvunud kaebuse ja vastusega, kuulanud ära menetlusosaliste esindajate seletused kohtuistungil, uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid, on tõendite kogumis hindamisel seisukohal, et puudub alus kaebuse rahuldamiseks. Kaebuse esitaja poolt vaidlustatud vaideotsus (tl 7) ei rikkunud kaebuse esitaja õigusi vaideotsuse andmise ajal ega riku tema õigusi ka kohtuotsuse tegemise ajal. HMS § 60 sätestab, et õiguslikke tagajärgi loob ja täitmiseks on kohustuslik ainult kehtiv haldusakt. Kehtiva haldusakti resolutiivosa on kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele. Haldusakti resolutiivosa on haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi sisaldav osa. Haldusakti muudel osadel, sealhulgas haldusakti põhjenduses tuvastatud asjaoludel on iseseisev õiguslik tähendus ainult seaduses sätestatud juhtudel. Käesoleval juhul oli haldusaktiks, mis määras kindlaks õigusi ja kohustusi kaebuse esitaja suhtes PRIA peadirektori 25.01.2007.a käskkiri nr 1-3.13-4/42 (tl 9), mis on aga kehtetuks tunnistatud PRIA peadirektori 21.09.2007.a käskkirjaga nr 1-3.13-4/976 (tl 34-35). Nagu juba osundatud on HMS § 87 lõike 2 punkti 3 kohaselt lubatavateks kaebused, kus isiku õigusi rikutakse vaideotsusega vaidemenetluse esemest sõltumatult. Kohus on seisukohal, et vaideotsusega ei rikuta kaebuse esitaja õigusi vaidemenetluses läbivaatamisel olnud käskkirjast sõltumatult, kuna vaideotsuse resolutiivosas (tl 7) ei ole kaebuse esitaja suhtes kindlaks määratud mingeid õigusi või kohustusi. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et vaideotsuses on vastustaja täpsustanud neid kaalutlusi, miks kaebuse esitajale maksti ohustatud tõugu looma kasvatamise toetust vähem kui taotleti. Vastustaja on praeguseks omaks võtnud, et tema poolt vaideotsuses toodud kaalutlused on osutunud ebaõigeks ja et kaebuse esitajal ei olnud üldse õigust toetusele. Seega ei saa vaideotsus rikkuda kaebuse esitaja õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult, mille tõttu välistab kehtiv õigus kaebuse rahuldamise. Vastustaja poolt esitatud PRIA peadirektori 21.09.2007.a käskkirjaga nr 1-3.13-4/976 (tl 3435) on tõendatud, et kehtetuks on tunnistatud peadirektori 25.01.2007.a käskkiri nr 1-3.13- 4/42 taotleja Rain Lõivu osas. Seega on tõendatud, et kaebuse esitaja õigusi ei saadud rikkuda vaidemenetluse esemeks olnud käskkirjaga ega ka vaideotsuse endaga, kuna vastustaja on tuvastanud, et esinesid alused vaidemenetluse eseme kehtetuks tunnistamiseks. Kuna vaidemenetluse esemeks olnud käskkiri on haldusmenetluses kehtetuks tunnistatud, siis ei saa vaideotsus vaidemenetluse esemest sõltumatult rikkuda kaebuse esitaja õigust tema poolt taotletud toetusele. Samuti ei rikuta kaebuse esitaja õigust saada võrdselt teistega toetust, kuna asja materjalidega ei ole tõendamist leidnud, et kaebuse esitajaga samas olukorras olevaid taotlejaid oleks koheldud soodsamalt kui kaebuse esitajat. PRIA peadirektori 27.09.2007.a käskkirjaga nr 1-3.13-4/986 (tl 32-33) on tõendatud, et Rain Lõivu osas on jäetud rahuldamata põllumajandusliku keskkonnatoetuse taotlus, kuna taotlusel esitatud eesti maatõugu veised ei ole 02.05.2006.a seisuga loomade registris. Käskkirjas on ühtlasi otsustatud teha taotlejale ettekirjutus välja makstud toetussumma tagasi maksmiseks. Seega on ka selle dokumentaalse tõendiga tõendatud, et vaideotsusega ei rikutud kaebuse esitaja õigusi ega piiratud tema vabadusi, kuna vastustaja on kehtivas haldusaktis tuvastanud, et kaebuse esitajal puudus üldse õigus toetusele. Kaebuse esitaja osundab õigesti HMS § 84 sätestatule, mille kohaselt, kui seadus ei sätesta teisiti, lahendatakse vaie 10 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile. Kui vaiet on vaja täiendavalt uurida, võib vaiet läbivaatav haldusorgan vaide läbivaatamise tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra. Tähtaja pikendamise teade edastatakse vaide esitajale posti teel. Vastuseks kaebuse esitajale märgib kohus, et HMS § 84 sätestatul on haldusorganit distsiplineeriv eesmärk. Kuna vaideotsus on vaatamata viivitusele vastustaja poolt siiski antud, siis on HMS § 84 sätestatu oma eesmärgi täitnud. Kuna vaideotsuse tõttu ei ole viibinud kaebuse esitaja poolt taotletud toetuse saamine, siis puudub kaebuse esitajal põhjendatud huvi vaideotsuse andmisel toimunud viivituse õigusvastasuse tuvastamiseks, kuna 21.09.2007.a ja 27.09.2007.a käskkirjadega, mis on kehtivad haldusaktid (HMS § 60), on tõendatud, et vastustajal puudus üldse õigus toetusele. Kohus peab samuti vajalikuks vastuseks kaebusele märkida, et 30.05.2007.a vaideotsus (tl 7) ja 25.01.2007.a käskkiri (tl 9) on vajalikul määral motiveeritud ja on seetõttu kontrollitavad. Vaideotsus sisaldab viidet käskkirjale ja on seetõttu motivatsiooni osas kooskõlas HMS § 56 lõigetes 1 ja 2 sätestatuga, kuna käskkiri on olnud kaebuse esitajale kättesaadavaks dokumendiks ja sellele on ka vaideotsuses viidatud. Kaebuse esitaja on kaebuses alusetult samastanud mõisted taotleja ja majandusüksus ning taotleja ja loomapidaja. Kuna asja materjalidega on tõendatud, et kaebuse esitaja poolt Milvi Reinemilt omandatud põllumajandusloom (tl 25) ei olnud kantud tõuraamatu põhiossa, siis ei saa vaideotsus rikkuda kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Vastustaja on õigustatult tuvastanud, et kaebuse esitaja ei olnud 02.05.2006.a seisuga loomade registris loomapidajana, mille tõttu ei oma õiguslikku tähendust kaebuse väide, et taotluse esitamise seisuga oli loomad kaebuse esitaja ja tema seadusliku esindaja majandusüksuses. Vastustajal puudus alus ohustatud tõugu looma, s.o eesti maatõugu veiste osas kohaldada hobustele kehtestatud regulatsiooni, nagu ekslikult väidab kaebuse esitaja. Vastustaja on kohtumenetluses kinnitanud, et tulenevalt vaideotsusest ei ole kaebuse esitajal ohustatud tõugu looma kasvatamise kohustust, mille tõttu ei saa vaideotsus ka sellel alusel rikkuda kaebuse esitaja õigusi.
lõike 1 punktist 6 tuleneva volitusnormi alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata.
Seega jäävad kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda. Ka vastustaja menetluskulud jäävad tema enda kanda, kuna vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist. Roby Koik Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.