lg 1 p 3 kohaselt õigus pärida pool H.J pärandist, kui aga mõni vanavanem on surnud, siis ka tema osa. Kuna H.J vanavanemad on surnud, tekkis kogu vara pärimise õigus O.Jl. Valjala vallavalitsuse
Kostjale on pärimisõiguse tunnistus välja antud ka O.J pärandvara kohta. H.J surma järel päris tema järelt O.J ning K.S ei ole O.J sugulane. Seega on K.Sle pärimisõiguse tunnistus välja antud ebaõigesti. Hageja leiab, et kuna E. K ning tema alaneja sugulane M. H esitasid avalduse pärandist loobumise kohta ning hageja on oma tegudega O.J pärandi vastu võtnud, on hagejal õigus pärida. Pärandi vastuvõtmise tõendamiseks esitas hageja maksekorraldused, mille kohaselt ta tasus O.J telefoniarve summas 84,55 krooni, 252 krooni ja 30,80 krooni ning H.J nimele esitatud elektriarve summas 154,10 krooni. Kõik summad on tasutud vahemikus
lg 4 kohaselt kui pärima õigustatud isik ei ole käesoleva seaduse paragrahvis 118 sätestatud tähtajal pärandvara valdama, kasutama või käsutama asunud ega pärandi vastuvõtmise või pärandist loobumise avaldust esitanud, on ta õiguse pärandile kaotanud ning tema pärandiosa jagatakse pärandi vastu võtnud pärijate vahel juurdekasvuõiguse alusel. Kuna kohtule esitatud asjaolude kohaselt on E.K õiguse pärandile kaotanud, ei saa tema alaneja sugulane pärima asuda. Pärimisõigus saaks tekkida E. K, kui ta esitaks notarile või kohtule
lg 21 nimetatud tähtaja ennistamise avalduse pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks. Pärimisõigus tekiks E.K ka siis, kui ta esitaks hagi oma pärimisõiguse tunnistamiseks asjaolul, et M.Kl oli volitus tema eest pärandi vastuvõtmiseks. Sel juhul oli E.K poolt pärandist loobumine
Antud menetluses kohtusse vastavat hagi esitatud ei ole. Kuna E. K ei ole pärandist tähtaegselt loobunud, ei ole hagejal
MS § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Kuna M.K ei saa olla O.J pärandvarasse kuuluva korteriomandi pärija, ei riku 12. oktoobril 2005.a K.Sle välja antud pärimistunnistus hageja õiguseid. Pärimistunnistus saaks rikkuda E. K õigusi. Apellatsioonkaebus Apellant palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus hagi rahuldamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt on K.Sle pärimisõiguse tunnistus välja antud ebaõigesti. Et O.J võttis H.J pärandi vastu, ei saanud K.S
O.J surma järel ei saanud K.S vara pärida, sest tema ei olnud O.J sugulane. O.J elusolevad sugulased on tema isaõde E.K ja viimase tütred M.K ja M. H. Kohus on leidnud, et Erna Kaid esitas pärandist loobumise avalduse 15. mail 2006.a hilinenult, s.t notari antud tähtaega mitte järgides.
lg 4 kohaselt, kui pärima õigustatud isik ei ole käesoleva seaduse paragrahvis 118 sätestatud tähtajal pärandvara valdama, kasutama või käsutama asunud ega pärandi vastuvõtmise või pärandist loobumise avaldust esitanud, on ta õiguse pärandile kaotanud ning tema pärandiosa jagatakse pärandi vastu võtnud pärijate vahel juurdekasvuõiguse alusel. Põhiseaduse § 32 lõike 4 järgi on pärimisõigus kodaniku põhiõigus, igale isikule peab olema selle õiguse kasutamine tagatud. Pärimisõiguse kasutamiseks peab olema isikul võimalus oma tahet väljendada. Isikule põhiõiguse garanteerimiseks ei ole õige tõlgendada
lg 4 järgi kitsendavalt, mille järgi isik kaotab pärimisõiguse, kui ta ei ole notari poolt määratud tähtajal pärandvara valdama, kasutama või käsutama asunud ega pärandi vastuvõtmise või pärandist loobumise avaldust esitanud. Pelgalt pärimisteate avaldamine ei taga isiku pärimisõiguse kasutamise. Analoogilises probleemis hagimenetluses kostjale kohtukutse kättetoimetamisel läbi Ametlike Teadaannete on Riigikohtu tsiviilkolleegium korduvalt väljendanud seisukohta, et kohtusse kutsumine ja hagiavalduse kostjale kätteantuks lugemine ajalehekuulutuse avaldamisega riivab isiku põhiseaduse § 24 lõikes 2 sätestatud põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures. Ka pärimisõiguse kasutamise võimalusest teatamine ainult Ametlike Teadaannete kaudu riivab isiku põhiseaduses sätestatud põhiõigust pärida. 5
MS § 477 lg 1 tuleneva kohustuse rakendada hoiumeetmeid. Kui kohus jõudis järeldusele, et K.S ei ole pärija , siis oleks tulnud hoiumeetmeid ka kohaldada. Hagi tuleks rahuldada isegi sel juhul, kui lähtutaks eeldusest, et E. K ei ole esitanud pärandistloobumise avaldust tähtaegselt.
lg 2 kohaselt pärima õigustatud isiku avalduse alusel võib notar käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega mõjuvatel põhjustel mõistliku aja võrra pikendada. Tähtaja pikendamisest teatab notar kõigile pärima õigustatud isikutele poolt. O. J järgi vara pärima õigustatud isikud (M. H ja M.K) olid E. K avalduse vastuvõtmisest teadlikud ja informeeritud samal päeval. See tähendab, et sisuliselt võiks hinnata notari tegevust ka tähtaja pikendamisena. Kohus on rikkunud TsMS § 348 lg 1, mille järgi kohus selgitab välja menetlusosaliste arvamuse asjas tähendust omavate asjaolude suhtes ja kõrvaldab asja arutamisest kõik, mis ei oma asja lahendamiseks tähendust. Sama paragrahvi lõike kolm järgi kohus tagab, et menetlusosalistel on iga asja lahendamiseks olulise asjaolu suhtes võimalik avaldada oma arvamust. TsMS § 351 lg 1 järgi kohus arutab menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. 6
§-de 15 lg.3 ja 123 lg.1 järgi. Maakohus on haginõuded jätnud rahuldamata materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu, leides, et kuna E. K esitas pärandist loobumise avalduse pärast notari poolt pärandi vastuvõtmiseks esitatud tähtaja möödumist, siis kaotas ta
Nagu Riigikohtu tsiviilkolleegium selles asjas 18.12.2007 tehtud otsuses nr. 125 selgitas, ei takista
lg.4 praegusel juhul hageja emal pärandist loobuda ega hagejal teostada oma õigust pärandile. Nimetatud sätte eesmärgiks on kaitseta neid pärijaid, kes on pärandi vastuvõtnud tähtaegselt, s.h. notari antud lühendatud tähtaja jooksul, ja eesmärgiks ei ole ilma jätta pärandist pärijat ega kaitsta kohaliku omavalitsus seadusjärgset pärimisõigust või pärimiseks õigustamata isikut. Kuigi E.K esitas pärandist loobumise avalduse ja hageja esitas avalduse pärandi vastuvõtmiseks notarile pärast
Pärandi vastuvõtnud pärijaid, keda kaitsta
Järelikult kehtis E. K ja hageja jaoks pärandvara vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks
§-is 118 lg.3 sätestatud tähtaeg, mida nad on järginud. Seega on hageja O.J vara pärja ja hagi tuleb uue otsusega rahuldada. Kuivõrd kinnistusraamatusse on korteriomandi omanikuna sisse kantud kostja, kes ei ole pärija ega omanik, on kinnistusraamatu omanikukanne ebaõige ja see tuleb
ÜS §-le 68 lg.5 tuleb kostja lugeda omanikukande muutmisega nõustunuks. Seoses haginõuete rahuldamisega jääb menetluskulu, sealhulgas hageja oma, kostja kanda. Tiit Kollom Ulvi Loonurm Igor Amann 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.