lg 2 p 4 alusel selgituste saamiseks Maa-ameti poole ning kuna kõnealune maaüksus asub vahetult projekteeritava Via Baltica maanteetrassi tsoonis, siis 17.10.2006 kirjaga ka Maanteeameti poole riigi huvi 2
lg 1 ja § 28 lg 1 punktidest 1 ja 4 tulenevalt erastamisele, vaid munitsipaalomandise andmisele. Kaebaja viidatud detailplaneeringu koostamisel oleks pidanud arvestama ka
ning sellest tulenevates õigusaktides sätestatuga. Pärnu Linnavolikogu 21.02.2002 otsusega kehtestatud Riia mnt- Papiniidu- raudtee vahelise maaala detailplaneeringuga määratud ostueesõigusega erastatava Riia mnt 116 maaüksuse piirid ei vasta seadusele. Planeerimis- ja ehitusseadus maa erastamise küsimusi ei reguleerinud. Ostueesõigusega erastatava maa ulatuseks saab olla üksnes ehitise teenindamiseks vajalik maa, mille suuruse määramine saab toimuda vaid maareformi seaduse sätete alusel. Pärnu maavanem pole kaebajale maa erastamisega põhjendamatult viivitanud. Vastustaja on teostanud
-s ja maa ostueesõigusega erastamise korras sätestatud maavanema kui erastamise korraldaja õigust ja kohustust kontrollida talle esitatud erastamisdokumentide ja andmete õigsust, samuti põhjendatult arvestanud muutunud olustikus ka riigi võimaliku huviga maa jätmiseks riigi omandisse maareservina, et tagada riiklikult tähtsate teetrasside rajamiseks vajaliku maa reserveerimine. Kaasatud isiku Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi selgituse kohaselt asub vaidlusalune maa piirkonnas, kus on Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekti 2002/EE/16/P/PA/009 raames koostamisel Pärnu ümbersõidutee eelprojekt, mille tehniline projekt peaks valmima 2007 juuli lõpus. Kuni nimetatud projektlahenduse selgumiseni ei ole võimalik üheselt määratleda riigi huvi antud asjas. Arvestada tuleb aga sellega, et ka riik on üheks omandireformi õigustatud subjektiks.
lg 1 kohaselt kuulub erastamisele maa, mida ei tagastaa, ei jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalomandisse. Tähtaega, mille jooksul peab riik esitama maa riigi omandisse jätmise taotluse, õigusaktid ei sätesta. Käesoleval juhul oleks õigem erastamine peatada kuni riigi huvide selgumiseni. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata. Põhjendused. Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr 267 kinnitatud maa ostueesõigusega erastamise korra (edaspidi Kord) p 3 sätestab, et maa ostueesõigusega erastamist korraldab maavanem (edaspidi erastamise korraldaja), kui käesolevas korras ei ole sätestatud teisiti. Sama korra p 23 kohaselt kontrollib erastamise korraldaja maa ostueesõigusega erastamiseks esitatud dokumentide ja andmete õigsust. Kuna maa ostueesõigusega erastamise lõplik otsustaja on maavanem ning erastatava maa lõplik suurus määratakse maavanema haldusaktiga, ei saa erastamise eeltoimingute raames 3
lg 1 järgi saavad ostueesõigusega maad erastada isikud, kellel on õigus osta maad ehitise omanikuna vastavalt seadusele ning korra p 11 alapunkt 1 kohaselt tuleb maa ostueesõigusega erastamise avaldusele lisada ehitise omandiõigust tõendavad dokumendid. OÜ Redstar Invest esitatud avalduses taotleb ta Pärnus Riia mnt 116 asuvate ehitiste juurde 3 532 m2 suuruse maatüki erastamist. Hooneregistri tõendi nr 2032 kohaselt on äriühingu omandis jaamahoone ja katlamaja-abihoone ning hoonestuse juurde kasutada antud maatüki suurus on 2 362 m2. Teenindamiseks vajalik maa määratakse
Pärnu Linnavalitsuse 15.12.2003 korralduses nr 1571 on ehitiste osas märgitud, et OÜ Redstar Invest omandas Riia mnt 116 asuvad ehitised 09.05.2003 ostu-müügilepingu nr 3486 alusel. Seega tulenevalt tõenditest on nendeks ehitisteks vaid jaamahoone ja katlamaja-abihoone, mille juurde saab ka teenindusmaad määrata. Asjas esitatud tõenditest ja plaanimaterjalidest selgub, et Pärnu Linnavalitsuse 15.12.2003 korraldusega nr 1571 määratud teenindusmaal asuvad lisaks jaamahoonele ja katlamajaabihoonele veel autoparkla ning haljasala. Vastustaja viitab õigesti 01.02.1993 riigivara munitsipaliseerimise aktile nr 18/518, millele lisatud nimekirja kohaselt on Pärnu linnas asuvad sõiduteed, kõnniteed, parklad, pargid ja haljasalad üle antud munitsipaalomandisse. Kaebaja pole esitanud ühtegi tõendit Riia mnt 116 asuvate välisheakorra objektide omandiõiguse kohta. Maavanem tagastas 14.01.2005 Riia mnt 116 asuva maatüki erastamistoimiku linnavalitsusele põhjusel, et Pärnu Linnavalitsuse 15.12.2003 korraldusega nr 1571 määratud ostueesõigusega erastava maa piirid ja suurus ei ole kooskõlas
sätetega. Viidatud kirjaga on tutvunud ka kaebaja. Vastustaja esindaja selgituste kohaselt eeldas maavanem, et linnavalitsus vaatab erastamistoimiku läbi ja arvestab maavanema seisukohtadega ilma maavanema kohustusliku ettekirjutuseta, kuid seda ei juhtunud ja mais/juunis 2006 toimik saadeti uuesti maavanemale, kes kaalub ettekirjutuse tegemist erastamisel tekkinud puuduste kõrvaldamiseks.
lg 1 sätestab, et erastamisele kuulub maa, mida ei tagastata, ei jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalmandisse. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et vaidlusalune maatükk asub piirkonnas, mis on seotud Via Baltica raames Pärnu ümbersõidu rekonstrueerimisega ning maavanema esindaja kinnitusel piirnevad või läbivad vaidlusalust maad kõik Via Baltica erinevad projektid ja konkreetse projekti kinnitamisel selguvad ka riigi huvid asjas. Pärnu maavanema väiteid selle kohta, et asja menetlemisel on riigil asjas oluline huvi, kinnitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Kuna maavanem esindab maakonnas riigi huve ning hoolitseb maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest, siis pöördumised Maa-ameti ja Maanteeameti poole juulis ja oktoobris 2006 riigi huvide väljaselgitamiseks oli põhjendatud. Põhjendatud on ka vastustaja seisukoht, et enne riigi huvide väljaselgitamist ei saa maa erastamise menetlust jätkata. Asjas kogutud tõendite kohaselt on vaidlusaluse maa osas riigi huvide väljaselgitamine võimalik 2007 juuli lõpus. Eeltoodust järelduvalt ei ole Pärnu maavanem põhjendamatult ja õigusvastaselt viivitanud vaidlusaluse maa erastamiseks korralduse vastuvõtmisega ning asjas tuvastatud asjaolusid arvestades ei ole maavanemal võimalik kaebaja taotletud korraldust anda. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES OÜ Redstar Invest apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kohustada Pärnu maavanemat andma korraldus Pärnus Riia mnt 116 asuva maa ostueesõigusega erastamiseks kaebajale. 4
-s sätestatud korras ja ajal. Vastustaja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, olles jätkuvalt seisukohal, et pole maa ostueesõigusega erastamisega põhjendamatult viivitanud ning kaebaja taotletud korraldust ei saa anda, sest kaebaja pole tõendanud omandiõigust rajatisele, samuti on veel välja selgitamisel riigi huvi kõnealuse maaüksuse suhtes. Parkla on erastamise toimikus olevate dokumentide kohaselt munitsipaalomandis alates aastast 1993 ning linnale kuuluvate rajatiste alust maad saab anda vaid linna omandisse, mitte erastada kolmandale isikule. Kaasatud isikud vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ning palusid jätta selle rahuldamata, jäädes esimese astme kohtule esitatud arvamuste juurde RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja lõppeesmärk on erastada talle kuuluvate ehitiste juurde ostueesõigusega maad tema poolt taotletud ja kohaliku omavalitsuse haldusaktiga võimaldatud ulatuses. Vastavalt
-s ja Korras sätestatule teostab erastamise eeltoimingud maa asukoha järgne valla/linnavalitsus ning maa erastamise korraldaja on maavanem, kes Korra § 23 p 4 kohaselt võtab maareformi seaduses sätestatu, esitatud dokumentide, täiendavalt kogutud andmete ja riigi maakatastri andmete alusel vastu maa ostueesõigusega erastamise otsuse. 5
Vabariigi Valitsuse seaduse § 85 lg 1 kohaselt on maavanemal õigus teostada järelevalvet antud maakonna kohalike omavalitsusüksuste volikogude ja valitsuste üksikaktide seaduslikkuse üle ning sama paragrahvi lg 4 järgi, kui maavanem leiab, et kohaliku omavalitsuse volikogu või valitsuse üksikakt kas täielikult või osaliselt ei vasta põhiseadusele, seadusele või seaduse alusel antud muule õigusaktile, võib ta esitada kirjaliku ettepaneku viia üksikakt või selle säte 15 päeva jooksul põhiseaduse, seaduse või muu õigusaktiga vastavusse ning kui volikogu või valitsus ei ole 15 päeva jooksul pärast maavanema kirjaliku ettepaneku saamist üksikakti või selle sätet põhiseaduse, seaduse või muu õigusaktiga kooskõlla viinud või on keeldunud seda tegemast, pöördub maavanem protestiga halduskohtusse. Asja materjalidest nähtuvalt pole vastustaja linnavalitsuse 15.12.2003 korralduse nr 1571 seaduslikkuse üle järelevalve menetlust alustanud ning apellandi väide, et jõustunud ja vaidlustamata haldusakt kehtib ja on täitmiseks kohustuslik võimalikule õigusvastasusele vaatamata, on põhjendatud. Kuna linnavalitsuse korraldus ei ole käesoleva vaidluse esemeks, siis on õigustatud ka apellandi etteheide, et kohus asus põhjendamatult kontrollima selle andmise aluseks olevaid asjaolusid. Õigusaktid ei sätesta maavanemale võimalust jätta erastamise korraldus vastu võtmata põhjendusega, et teenindusmaa suurust ja maa erastamist võimaldav kohaliku omavalitsuse haldusakt ei ole kooskõlas seadusega, ilma haldusakti üle järelevalve menetlust alustamata ja Vabariigi Valitsuse seaduse § 85 lõikes 4 sätestatud toiminguid tegemata. Kui kohalik omavalitsus keeldub oma haldusakti muutmast ja maavanem protestiga kohtusse ei pöördu, siis tuleb maavanemal Korra §-s 23 sätestatud toimingute teostamist jätkata ning erastamise korraldus vastu võtta ja kohaliku omavalitsuse poolt määratud ulatuses ja piirides maa taotlejale erastada. Ringkonnakohtu hinnangul ei õigusta kaebaja taotletud korralduse andmisega viivitamist vastustaja ja kaasatud isikute väidetud riigi võimaliku huvi väljaselgitamine. Nagu eelpool märgitud, tagastas maavalitsus erastamise toimiku Pärnu Linnavalitsusele jaanuaris 2005, riigi võimaliku huvi välja selgitamiseks astus maavanem esimesed sammud poolteist aastat hiljem. Kaasatud isikute selgituste kohaselt seoses asjaoluga, et kavandatava teetrassi asukoht pole täpselt teada, ei ole üheselt võimalik määratleda riigi huvi antud asjas. Maa erastamise protsess ei saa seiskuda määramatuks ajaks ning asjaolu, et kunagi võib riigil tekkida huvi kõnealuse maatüki vastu, ei saa ringkonnakohtu arvates erastamise korralduse andmist takistada. Eeltoodu alusel tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse ning rahuldab kaebuse ja apellatsioonkaebuse osaliselt. Ringkonnakohus annab vastustajale tähtaja Pärnu Linnavalitsuse korralduse seaduslikkuse üle järelevalve menetluse alustamiseks ning vajaduse korral protestiga kohtusse pöördumiseks. Viidatud toimingute tegemata jätmise 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.