) §-le 367 vastavalt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kohtul mõista kostjalt viivise summa välja kuni nõude täitmiseni. Hageja palub kohtul mõista kostjalt välja hageja kasuks kahjuhüvitis summas 3 303,95 krooni. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 978,85 krooni ning tulevikus 2 sissenõutavaks muutuv viivitusintress protsendimääraga 0,0082 % päevas põhinõudelt, iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni kohase täitmiseni, arvestusega alates 12.12.2007.a. KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tegi 17.12.2007.a. kohtumäärusega kostjale ülesandeks hiljemalt 20 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Toimiku materjalidest nähtub, et kohtu teade on 04.02.2008 kostja abikaasale allkirja vastu kätte toimetatud.
Määratud tähtajaks kostja kohtule kirjalikult vastanud ei ole. . Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse rakendamise seaduse (VÕSRakS) §-le 11 kohaldatakse võlasuhetele, mis on tekkinud enne 01.07.2002.a., s.o enne VÕSRakS jõustumist, varasemalt kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 231 lg 1 kohaselt on rahalise kohustuse täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaksmääratud teistsugust protsendimäära. LKS § 68 lg 5 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist toimunud liikluskahju hüvitamisel rakendatakse kindlustusjuhtumi toimumise ajal kehtinud liikluskindlustuse seadust. Kindlustusandjal ja Eesti Liikluskindlustuse Fondil on õigus esitada kostja vastu tagasinõue LKS § 38 lg 2 p 3 alusel, kui sõidukit juhtinud isik ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust. Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus tagaseljaotsusega MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond hagi X vastu. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt
lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.