3-07-2517/11

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-2517 Otsuse kuupäev 10.aprill 2008 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Vastseliina Vallavalitsuse poolt tekitatud kahju hüvitamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 2.aprill 2008 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja - XXX ja tema esindaja vandeadvokaat Leonid Tolstov ning vastustaja – Vastseliina Vallavalitsuse esindaja vandeadvokaat Margo Lemetti Resolutsioon

1. Rahuldada XXX kaebus.
2. Mõista Vastseliina Vallavalitsuselt XXX kasuks välja 180 000 (ükssada kaheksakümmend tuhat) krooni suurune hüvitis.
3. Mõista Vastseliina Vallavalitsuselt XXX kasuks välja menetluskulud summas 17 636.60 ( seitseteist tuhat kuussada kolmkümmend kuus krooni ja kuuskümmend senti). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK XXX omandas 30.09.1982 pärimisõiguse tunnistuse alusel ehitised asukohaga Vastseliina vald Vaarkali küla. Kaebaja pöördus 20.02.2006 Võru notar Inga Anipai poole sooviga võõrandada eelnimetatud ehitised omaõetütrele. Notariaalse lepingu ettevalmistamise käigus selgus aga, et Vastseliina Vallavalitsus on tagastanud hoonetealuse maa juba 1997.aastal Laine Maadile. Käesoleval ajal on kõnesoleva kinnistu omanik juba kolmas isik Kaja Aruvee. Kuna kaebaja on eeltoodud tagastamise käigus kaotanud omandiõiguse käsitletavatele ehitistele, siis ei ole tal kavandatud müügitehingut enam võimalik teostada. 15.03.2006 pöördus XXX kaebusega halduskohtusse, taotledes maa tagastamise aluseks olnud Vastseliina Vallavalitsuse 18.12.1997 korralduse nr 198 tühistamist. Tartu Halduskohtu 24.10.2006 kohtuotsusega kaebus rahuldati. Tartu Ringkonnakohtu 13.02.2007 kohtuotsusega tühistati Tartu Halduskohtu 24.10.2006 otsus ning tehti uus otsus, millega rahuldati XXX kaebus osaliselt ja tunnistati Vastseliina Vallavalitsuse 18.12.1997 korraldus nr 198 õigusvastaseks. Ringkonnakohus leidis, et kaebajal on tekkinud kahjunõue Vastseliina Vallavalitsuse vastu, mida saab realiseerida ka ainuüksi vaidlustatud korralduse õigusvastasuse tuvastamisel. Riigikohus jättis oma 11.04.2007 määrusega Vastseliina Vallavalitsuse kassatsioonkaebuse läbi vaatamata. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS XXX esitas kohtule kaebuse, milles palub Vastseliina Vallavalitsuselt välja mõista tema kasuks 180 000 krooni ja panna kõik kaebaja menetluskulud vastustaja kanda summas 17 636.60 krooni. Kaebaja leiab, et Vastseliina Vallavalitsuse 18.12.1997 korraldusega nr 198 on talle tekitatud kahju summas 180 000 krooni, kuivõrd nimetatud korraldusega on talle kuulunud hooned tagastatud kolmandale isikule ilma teda sellest teavitamata, mistõttu ta on kaotanud omandiõiguse nimetatud hoonetele. Kuna vaidlusalune korraldus on Tartu Ringkonnakohtu 13.02.2007 otsusega haldusasjas nr 3-06-535 tunnistatud õigusvastaseks, siis on kaebajal tekkinud kahjunõue Vastseliina Vallavalitsuse vastu. Kaebaja tellis kahju suuruse tuvastamiseks AS-lt Kaanon Kinnisvara eksperthinnangu, milles on määratud kõnesolevate hoonete turuväärtuseks 180 000 krooni. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja – Vastseliina Vallavalitsuse esindaja palub jätta kaebus tõendamatuse tõttu rahuldamata. Samas möönab ta, et kuigi Tartu Ringkonnakohtu otsusega on tunnistatud Vastseliina Vallavalitsuse 18.12.1997 korraldus nr 198 õigusvastaseks, ei ole ringkonnakohtu otsuses tuvastatud, kas tagastatud maal asusid kaebajale kuuluvad hooned. Vastustaja leiab, et vaidlusobjektiks jääb kahju suurus, mis seisneb eelkõige selles, millised hooned kaebajale kuulusid ning kui suur on nende väärtus. Vastustaja leiab, et praegusel hetkel olemasolev eksperthinnang ei tõenda hoonete kuulumist kaebajale ning selle kohaldatavuse eelduseks käesolevas asjas on nimetatud hoonete omandi tõendamine. Vastustaja esindaja leiab, et vald ei ole õigusvastaselt käitunud, kuna vallal ei olnud maa tagastamise momendil neid tõendeid, mis praegu on kohtule esitatud, siis ei saanud vald tol ajal teisiti otsustada. Need hooned võisid XXX omandis olla, kuid selliseid tõendeid, mis seda oleksid tõendanud, vallal varem ei olnud. Vastustaja esindaja pole nõus eksperthinnangus toodud hinnatava objekti turuväärtusega 180 000 krooni ja asub seisukohale, et kui krunti ei ole moodustatud, siis ei saa amortiseerunud hoonete hind olla nii kõrge. Vastustaja jääb seisukohale, et XXX enda käitumine lõi sellise kahju tekkimise võimaluse, kuna maa ostueesõigusega erastamise avaldust ei olnud ta esitanud, samuti ei teinud ta ise midagi selleks, et seda kahju ei oleks tekkinud. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS 2 Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Asja materjalidest nähtuvalt toimus maa tagastamine Laine Maadile 18.12.1997 (tl 28). Vaidlust ei ole selles, et kaebaja sai oma õiguste rikkumisest kui ka kahju tekitajast teada alles 09.03.2006, milline asjaolu on kohtuotsustega tuvastamist leidnud (tl 30). Vaidlust ei ole ka selles, et Vastseliina Vallavalitsuse 18.12.1997 korraldus nr 198 on tunnistatud Tartu Ringkonnakohtu jõustunud otsusega õigusvastaseks, mistõttu kaebajal on tekkinud kahjunõue Vastseliina Vallavalitsuse vastu. Kuna kahju tekkis kaebajale 1997.aastal, siis tuleb vaidluse lahendamisel lähtuda kahju tekitamise ajal kehtinud ENSV TsK sätetest. TsK § 450 lg 1 sätestab, et kahju, mida kodanikule on ebaseaduslike tegudega tekitanud riiklik või ühiskondlik organisatsioon, samuti ametiisik oma ametikohustuste täitmisel administratiivse haldamise alal, hüvitatakse üldistel alustel (§-d 448 ja 449). TsK § 448 lg 1 kohaselt kodaniku isiksusele või tema varale, samuti ka organisatsioonile tekitatud kahju kuulub kahju tekitanud isiku poolt hüvitamisele täies ulatuses. Kuigi vastustaja oma kirjalikus seletuses asub seisukohale, et tõendamata on, et nimetatud ehitised oleks üleüldse kaebajale kuulunud, möönab ta kohtuistungil, et kuna vallal selliseid tõendeid, mis praegu on kohtule esitatud, ei olnud ja vallal ei olnud ka teist avaldust nende hoonete suhtes, siis vald ei ole õigusvastaselt käitunud. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt kuulusid kaebajale testamendijärgse pärimisõiguse tunnistuse alusel (tl 37) Võru rajoonis Vastseliina külanõukogus Vastseliina sovhoosi maa-alal Vaarkali külas asuv elumaja ja saun, mis hävisid osaliselt 1985.aastal tulekahjus (tl 85-88), kuid väljavõtted majapidamisraamatutest tõendavad, et majapidamisse kuulusid saun, laut, tall ja elumaja, 1968.aastal on majapidamise koosseisu märgitud ka rehetuba ja küün. Kohus asub seisukohale, et XXX kuulus mitte ainult elumaja ja saun, vaid ka teised sinna majapidamise juurdekuuluvad hooned – kelder, ait ja kuur, mis on dokumentaalsete tõenditega tõendatud ja mis moodustasid ühtse tervikliku hoonetekompleksi. AS Kaanon Kinnisvara poolt 27.11.2007 tehtud eksperthinnangus määrati hinnatava objekti asukohaga Võrumaa, Vastseliina vald, Vaarkali küla Räpka katastriüksuse osa tunnusega nr 87401:002:0621 hoonete (kelder, ait ja kuur) turuväärtuseks 180 000 krooni, eeldusel, et hinnatavast katastriüksuse osast moodustatakse eraldiseisev kinnistu. Ekspert lähtus oma hinnangu andmisel eeldusest, et hoonete juurde on võimalik moodustada minimaalse teenindusmaaga krunt seetõttu, et hinnata oli vaja hooneid kui vallasasju, kuid kuna vallasasjade käive ei ole Eesti Vabariigis enam õiguslikult võimalik, siis ei olnud tavapäraste hindamismeetoditega ka nende väärtust võimalik kindlaks määrata. Kohus on seisukohal, et kuivõrd käibes mitteoleva ehitiste kui vallasasja turuväärtust ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik täpselt kindlaks määrata, siis on kohtu arvates eelnimetatud ekspertarvamuses märgitud summa mõistlik ja vastab kaebajale reaalselt tekkinud kahju summale, järelikult mõistab kohus Vastseliina Vallavalitsuselt välja XXX kasuks 180 000 krooni. 3 Kuna XXX kaebus rahuldatakse, siis HKMS § 92 lg 1 alusel jäävad menetluskulud Vastseliina Vallavalitsuse kanda. XXX on taotlenud välja mõista menetluskulud kogusummas 17 636.60 krooni, millest advokaadi abi eest on tasutud summas 12 236.60 krooni ja riigilõiv kaebuse esitamisel Tartu Halduskohtule summas 5400 krooni (tl 96-98). Menetluskulud on kaebaja poolt kantud (tl 99). Kohus leiab, et taotlus menetluskulude väljamõistmiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus haldusasjas nr 3-07-2517 Vastseliina Vallavalitsuselt XXX kasuks välja menetluskulud kogusummas 17 636.60 krooni. Maare Aloe kohtunik 4