lg.2 järgi lahutab kohus abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Asja arutamisel tegi kohus poolte seletustega kindlaks, et poolte kooselu on lõppenud 20.augustil 2004.a., mil hageja lahkus koos pojaga poolte ühisest kodust ja asus elama vanemate juurde. Käesolevaks ajaks on pooled elanud lahus kaks aastat, kumbki abikaasadest ei soovi kooselu taastada ega abielu jätkata. Neist asjaoludest lähtudes leiab kohus, et abielu jätkamine on võimatu ja
Lapse elukoha määramise nõue
sätestab, et kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse kohus. Antud asjas puudub vaidlus lapse elukoha suhtes. Mxxxx Txxx elab hageja juures alates poolte kooselu lõppemisest, kostja on nõus sellega, et laps elab hageja juures. Eestkosteasutuse-Haapsalu Linnavalitsuse-arvamuse kohaselt tuleb Mxxxx Txxx jätta hageja juurde ja määrata lapse elukohaks tema ema elukoht. Neil asjaoludel tuleb Mxxxx Txxx jätta hageja juurde ja määrata lapse elukohaks hageja Kxxxxx Txxxx elukoht. Elatise nõue
§-de 60 lg 1, 60 lg 1, lg 2 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
§-de 60 lg 1, 60 lg 1, lg 2 järgi tuleb kostjalt elatis poja ülalpidamiseks välja mõista, sest kostja ei ole poega ülal pidanud alates poolte kooselu lõppemisest. Kostja on nimetatud asjaolu omaks võtnud ja põhjendanud poja ülalpidamise kohustuse mittetäitmist sellega, et tema ülalpidamisel on tütar, kes õpib Tallinna Ülikoolis ja kes ei tööta. Mxxxxx Txxx on täisealine.
lg 2 tulenevalt ei ole vanemal seadusest tulenevat kohustust ülal pidada täisealist ülikoolis õppivat last.
lg 2 sätestab, et kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama.
lg 2, lg 4 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest ja igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Asja menetluse käigus ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid enda töötasu suuruse ega lapse vajaduste kohta. Samuti ei ole kostja tõendanud enda varalist olukorda .Kohus leiab, et elatise suuruse määramisel ei saa arvestada hageja poolt kohtule esitatud poolte tuludeklaratsioone 1996-2003.aasta kohta, sest need tuludeklaratsioonid ei kajasta poolte varalist seisukorda elatise väljamõistmise ajal. Kohus on seisukohal, et kostjalt tuleb välja mõista elatis pojale nõutud suuruses 2000 krooni kuus arvestades järgmisi asjaolusid: 1) laps Mxxxx Txxxxon käesoleval ajal 15-aastane. Sotsiaalministeeriumi poolt koostatud lapse ülalpidamise kulutuste arvutuste kohaselt kulub 15 aastase lapse vajaduste rahuldamiseks linnas 3 210 krooni.
Seega peab kumbki vanem kandma poja ülalpidamiskuludest 1605 krooni kuus. 2) Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel elatist, maksab elatiselt Tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Et Mxxxx Txxxx ülalpidamise kulutused oleksid kaetud, peab kostjalt väljamõistetava elatise suurus olema elatiselt makstava tulumaksu võrra suurem.
lg1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatishagi esitamisest.
lg 2 järgi võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 lg 6 nimetatud asjaolusid. Hageja taotleb elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Elatishagi on kohtule esitatud 29.juulil 2005.a.
lg 2 sätetest lähtudes tuleks kostjalt elatis välja mõista poja ülalpidamiseks alates 29. juulist 2004.a., kuid arvestades poolte kooselu lõppemise aega, tuleb elatis kostjalt välja mõista alates 20 augustist 2004.a. Kohus ei ole tuvastanud
lg 6 nimetatud asjaolusid: et kostja on töövõimetu, et lapsel on piisav sissetulek ega muid kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjusi. Elatis lapsele tuleb välja mõista kuni lapse täisealuiseks saamiseni. Juhul, kui Mxxxx Txxx saab täisealiseks gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppimise ajal, on Mxxxx Txxxxx endal vajaduse korral õigus nõuda kostjalt elatise väljamõistmist. Pärnu Maakohtu määrusega 14.03.2006.a. rahuldas kohus hageja hagi tagamise avalduse osas, millega kohustati kostjat alates 30.01.2006.a. maksma tsiviilasja menetlemise ajal lapsele elatist 1500 krooni kuus. Poolte seletustega kohtuistungil on tõendatud, et kostja seda kohustust täitnud ei ole. Kuivõrd tsiviilasja menetlus maakohtus on kohtuotsuse tegemisega lõppenud, kohus on elatise nõude rahuldanud ja elatiseotsus tuleb TsMS § 468 lg 3 järgi tunnistada viivitamata täidetavaks, on hagi tagamise alus ära langenud ja TsMS § 386 lg 2 järgi tuleb hagi tagamine tühistada. Ühisvara jagamise nõue
Asja arutamisel on tõendamist leidnud, et poolte ühisvaraks on järgmine abielu ajal soetatud vara: 1) Haapsalu linnas xxxxxxxx asuv kinnistu, mille pooled omandasid abielu ajal, 13.detsembril 1999.a., mida tõendab kinnistusregistri registriosa nr. 7030 väljatrükk (tl.10). Vastavalt AS Kiva hindamisaktile nr.24197 23.11.2004.a. oli kinnistu turuväärtus hindamise ajal 450 000 krooni (tl. 79-89). OÜ Aarete Kinnisvara eksperthinnangu nr. 0008-05 17.01.2006.a. järgi on kinnistu turuväärtus hindamise ajal 645 000 krooni. Kuivõrd ühisvara jagamisel määratakse ühisvara väärtus kindlaks jagamise aja hindades ja OÜ Aarete Kinnisvara on määranud kinnistu väärtuse kindlaks käesoleva aasta alguses, tuleb xxxxxxxx asuv kinnistu turuväärtus määrata OÜ Aarete Kinnisvara eksperthinnangu järgi 645 000 krooni. 2) sõiduk Volkswagen Jetta 1986 reg nr 335 ANK, milline on Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse tõendi 15.09.2004.a.(tl.9) järgi registreeritud hageja nimele. Hageja hindab sõiduki maksumuseks 15 000 krooni, kostja vaidleb hinnale vastu ja leiab, et hind on liiga kõrge, tegemist on 20 aastat vana autoga. Kostja hindab sõiduki väärtust 1000 kroonile. Kostja ei ole esitanud tõendeid vastuväite tõendamiseks. Kohus leiab, et hageja poolt määratud sõiduki väärtus vastab Volkswagen Jetta praegusele turuväärtusele, ja sõiduki maksumuseks tuleb hinnata 15 000 krooni. 3) sõiduauto Volkswagen 1959 reg nr 59 VVI, milline on Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse tõendi 15.09.2004..a.(tl.9) järgi registreeritud kostja nimele 31.detsembril 1998.a Hageja hindab sõiduki maksumuseks 3 200 krooni, Kostja seletuse kohaselt ei ole sõiduk töökorras, mootor katki. Sõiduki väärtuse osas kostjal vastuväiteid ei ole. Seega jääb sõiduki hinnaks 3 200 krooni. 4) sõiduauto GAZ 13 1974 reg nr 840 AHT, milline on Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse tõendi 15.09.2004..a.(tl.9) registreeritud kostja nimele 16.oktoobril 1997.a.. Hageja hindab sõiduki väärtuseks 7 000 krooni. Kostjal vastuväited selles, et sõiduk on talle enne abiellumist kingitud, on tõendamata. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid sõiduki maksumuse kohta. Seega jääb sõiduki hinnaks 7000 krooni 5) sõiduauto Mercedes Benz 1985 reg nr 050 ASI, milline on Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse tõendi 15.09.2004..a.(tl.9) järgi registreeritud kostja nimele 25.07.2003.a. Hageja hindab sõiduki maksumuseke 22 000 krooni. Kostja vastuväidete kohaselt on sõiduk talle kingitud ja ei ole sõidukorras. Kostja vastuväited selles, et sõiduk on talle kingitud, on ümber lükatud Gxx-Bxxxx Bxxxxxxxx allkirjaga (tl.129,130), milles Bxxxxxxx kinnitab, et on müünud 30.06.2003.a. nimetatud sõiduki kostjale. Kostja hinnangul on sõiduki hind 3 228 krooni, sõiduki väärtuse kohta kostja tõendeid esitanud ei ole. Kohus lähtub sõiduki väärtuse hindamisel OÜ Autoeksperdi Grupp 17.07.2003.a,. eksperdi otsusega nr. 3T-0246 määratud sõiduki väärtusest 22 000 krooni (tl.128). 6) sõiduauto Ford Granada 1985 reg nr 626 AOG, milline on Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse tõendi 15.09.2004..a.(tl.9) järgi registreeritud kostja nimele 06.12.1999.a. Hageja hindab sõiduki maksumuseks 1 000 krooni. Kostja sõiduki hinda vaidlustanud ei ole. Seega jääb sõiduki hinnaks 1000 krooni. 7) veoauto Subaru 1986 reg nr 505 AML, milline on Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse tõendi 15.09.2004..a.(tl.9) järgi registreeritud kostja nimele 09.detsembril 1997.a. Hageja hindab sõiduki maksumuseks 5 400 krooni. Kostja hinnangul sõidukil väärtust ei ole, sest sõiduk ei ole sõidukorras. Vastuväidete tõendamiseks kostja tõendeid esitanud ei ole. Kohus lähtub sõiduki väärtuse hindamisel OÜ Autoeksperdi Grupp 11.11.2004.a. eksperdiotsusega nr.A4-0219 sõidukile määratud väärtusest 5 400 krooni (tl.75). 8) haagis PVK 1984 reg nr 455 BR, milline on Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse tõendi 15.09.2004..a.(tl.9) järgi on registreeritud kostja nimele 09.detsembril 1997.a. Hageja hindab haagise väärtuseks 1 700 krooni, kostja haagise väärtust vaidlustanud ei ole. Seega jääb haagise hinnaks 1 700 krooni. 9) veoauto IZH 2715 1986 reg nr 499 SAF,milline on Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse tõendi 15.09.2004..a.(tl.9) registreeritud kostja nimele 05. juunil 1990.a. Hageja hindab veoauto väärtuseks 500 krooni, kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Seega jääb veoauto hinnaks 500 krooni; 10) sõiduauto VW Jetta talvekummid 4 tk, hageja hindab talvekummide väärtuseks 2000 krooni. Kostja vaidleb kummide hinna vastu, sest kummid on ostetud abielu ajal, on kulunud. Kostja leiab, et sõiduki nelja kummi väärtus on kokku 400 krooni; Kumbki pool ei ole esitanud tõendeid kummide maksumuse ja nende soetamise aja kohta. Kohus määrab VW Jetta 4 talvekummi väärtuseks poolte poolt nimetatud hinna keskmise s.o. 1200 krooni; 11) sõiduauto VW Jetta ilukilbid, hageja hindab nende väärtuseks 100 krooni, kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Seega jääb VW Jetta ilukilpde hinnaks 100 krooni; 12) teler Philips, hageja hindab väärtuseks 1500 krooni, kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Seega jääb teleri hinnaks 1500 krooni; 13) teleri alus, mille väärtuseks hageja hindab 1500 krooni, kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Seega jääb teleri aluse hinnaks 1500 krooni; 14) nahktugitool ja jalatool, mille väärtuseks hageja hindab 2000 krooni, kostja hindab 500 kroonile. Pooled ei ole esitanud kohtule tõendeid nimetatud esemete maksumuse ja soetamise aja kohta. Kohus määrab nahktugitooli ja jalatooli väärtuseks poolte poolt nimetatud hinna keskmise s.o. 1250 krooni, 15) külmkapp, mille väärtuseks hageja hindab 500 krooni, kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Seega jääb külmkapi hinnaks 500 krooni; 16) sügavkülmik, mille väärtuseks hageja hindab 500 krooni, kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Seega jääb sügavkülmiku hinnaks 500 krooni; 17) mikrolaineahi, mille väärtuseks hageja hindab 300 krooni, kostja ei ole esitanud vastuväiteid mikrolaineahju maksumuse osas. Seega jääb mikrolaineahju maksumuseks 300 krooni; 18) köögikombain, mille väärtuseks hageja hindab 300 krooni, kostja vastuväiteid maksumuse kohta esitanud ei ole. Seega jääb köögikombaini hinnaks 300 krooni; 19) röster, mille väärtuseks hageja hindab 200 krooni, kostja vastuväiteid rösteri maksumusele esitanud ei ole. Seega jääb rösteri hinnaks 200 krooni; 20) tolmuimeja ja valge riiul, mille väärtuseks hageja hindab kokku 600 krooni. Kostja hindab asjade väärtuseks 1300 krooni, sest tolmuimeja maksis ostes 1300 krooni, see on vähe kasutatud ja täiesti töökorras. Pooled ei ole esitanud kohtule tõendeid nimetatud esemete maksumuse ja soetamise aja kohta. Hageja seletuse kohaselt on tolmuimeja üle kümne aasta vana, kostja ei ole hageja sellele väitele vastuväiteid esitanud. Kohus on seisukohal, et arvestades tolmuimeja vanust on hageja määranud õigesti tolmuimeja hinnaks 500 krooni, valge riiuli maksumuse 100 krooni osas vaidlust ei ole; 21) 2 kraanikaussi maksumusega kokku 2 000 krooni. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid kraanikausside hinnale. Kostja vastuväited selles, et üks kraanikauss kuulub Uxxxx Axxxxxx-le ja teine perekond Bxxxxxxx-le, on tõendamata, mistõttu nimetatud esemed tuleb arvata poolte ühisvara hulka; 21) 2 WC potti maksumusega kokku 2 400 krooni. Kostja vastuväidete kohaselt kuulub üks WC pott Uxxxx Axxxxxx-le ja teine perekond Bxxxxxxx-le. Kostja vastuväited on tõendamata, mistõttu nimetatud esemed tuleb arvata poolte ühisvara hulka; 22) dušialus ja kabiin maksumusega 3 000 krooni. Kostja vastuväited selles, et nimetatud asjad kuuluvad perekond Bxxxxxxx-le ja on antud tema juurde hoiule, on tõendamata, mistõttu dušialus ja kabiin tuleb arvata poolte ühisvara hulka. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisti. TsMS § 230 lg 2 järgi esitavad tõendeid menetlusosalised ise. Eeltoodut arvestades on abikaasade ühisvara väärtus on kokku 716 150 krooni. Põhjendamatud on kostja vastuväited selles, et hageja poolt esitatud ühisvara nimekirjas ei ole ühtegi ühisvara asja, sest kostja on need asjad oma raha eest ostnud ja neid hooldanud. Hageja ei ole ühtegi asja ostnud, on neid asju ainult kasutanud.
lg 1 mõttes ei ole oluline, kelle raha eest abielu ajal vara soetatakse, ühisvaraks loetakse abielu kestel abikaasade omandatud vara. Asja arutamisel ei ole tõendamist leidnud, et pooleliolev ehitis asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, on omandatud abielu ajal ja on poolte ühisvara. Haapsalu Linna RSN TK otsusega nr. 24 25.06.1985.a. Maatüki tähtajata kasutamiseks andmise kohta individuaalelamu ehitamiseks isikliku omandiõiguse alusel anti kostjale ühekorruselise soklikorrusega elamu ehitamiseks tähtajata kasutamiseks ehituskrunt asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (tl.110-111). 02.10.1989.a. on kostjale Haapsalu Linnavalitsuse poolt antud ehitusluba nr. 38 ühepereelamu ehitamiseks asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxx (tl.33). 24.08.1989.a. on kinnitatud akt nr.850 individuaalelamukrundi looduses eraldamise kohta (tl.41) ja
lg 1 järgi on xxxxxxxxx pooleliolev ehitis kostja lahusvara, sest kostja omandas selle enne abiellumist Kohus ei ole tuvastanud, et ehitise väärtus abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusena oleks oluliselt suurenenud. Hageja ei ole tõendanud, millises mahus on abielu ajal xxxxxxxx elamu väärtus suurenenud. Asja arutamisel ei ole tõendatud, et ehitusmaterjal (lauad-prussid) on ostetud poolte poolt abielu ajal ja on abikaasade ühisvara. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ehitusmaterjal on soetatud abielu ajal ega ole esitanud tõendeid laudade-prusside maksumuse kohta. Kostja vastuväited selles, et ehitusmaterjal ei ole poolte ühisvara, on tõendatud tunnistajate U. Axxxxxxx ja I. Txxxx ütlustega. Tunnistaja U. Axxxxxx tõendab, et ta ise muretses ehituseks vajalikud lauad ja prussid, ta võttis ise puud metsast maha, tõi ise metsast välja ja palkide saagimise maksis oma raha eest kinni. Tunnistaja I. Txxxx ütluste kohaselt on puitmaterjal tehtud tema sünnikodu maadelt. Neil asjaoludel tuleb pooleliolev ehitis asukohaga xxxxxxxxxhinnaga 750 000 krooni ja ehitusmaterjal hinnaga 15 000 krooni hageja poolt esitatud ühisvara nimekirjast välja arvata.
lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muul mõjuval põhjusel.
lg 1 tulenevalt on kummagi abikaasa osa suurus ühisvarast 358 075 krooni Kohus on seiskohal, et Haapsalus xxxxxxxx asuv kinnistu hinnaga 645 000 krooni tuleb jätta kostjale arvestades järgmisi asjaolusid: 1) kostja on kantud kinnistusregistri registriossa nr. 7030 xxxxxxxx omanikuna, 2) tunnistaja I. Txxxx ütlustega on tõendatud, et kostja elab xxxxxxxx elamus alates 1973.a., see on tema lapsepõlvekodu, poolte kooselu lõppemisest alates elab kostja selles elamus koos poolte ühise tütrega, 3) kostjale kuuluv xxxxxxxxx elamu ei ole valmis ehitatud, kostjal ei ole võimalik sinna elama asuda. 4) hageja elab koos poolte ühise pojaga alates kooselu lõppemisest ema ja ema abikaasa majas. Ühisvara jagamisel tuleb jätta hageja omandusse hageja poolt soovitud asjad, millele kostja vastu ei vaidle : veoauto IZH 15
lg 4 järgi tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista rahaline hüvitus summas 328 375 krooni, sest kostjale jääva vara väärtus on nimetatud summa võrra suurem tema osast ühisvaras. Hageja ja poja isiklike asjade nõue Hageja on palunud kohustada kostjat välja andma kostja valduses olevad hageja ja poja tarbeesemed ja kingitused: riided ja jalanõud, koolitunnistused ja konspektid, suur maal magamistoa seinalt, kalakujuline klaastaldrik, kaal, poja mänguasjad ja spordiriistad, valge peenvillane lõng (3-5 rulli), valge kohviserviis, raamatud, suveniirid, elektriline advendiküünal, õmblustarbed, piklik klaasist hautamisnõu. Kostja vastuväidete kohaselt on hageja riided ja jalanõud ära viinud, koolitunnistusi ta näinud ei ole, peenvillast lõnga ja õmblustarbeid ta näinud ei ole. Kostja on nõus hagejale üle andma tema juures olevad lapse mänguasjad, hageja konspektid, maali, pokaalid kalakujulise klaastaldriku, kaalu, kohviserviisi, hautamisnõu ja hageja raamatud. Kostja juures olevad hageja asjad on pakitud ja hageja oleks võinud need kätte saada, kui oleks nendele järele tulnud. Kuna kostja on hagi osaliselt õigeks võtnud, siis tuleb kohustada kostjat hagejale üle andma kostja valduses olevad lapse mänguasjad, hageja konspektid, maali, pokaalid kalakujulise klaastaldriku, kaalu, kohviserviisi, hautamisnõu ja hageja raamatud. Kuivõrd kostja ei tunnista, et hageja ja poja riided, jalanõud, koolitunnistused peenvillane lõng ja õmblustarbed on tema valduses ning hageja ei ole tõendanud, et nimetatud asjad on kostja valduses, tuleb AÕS § 82 lg 1 jätta rahuldamata K. Txxxx hagi L. Txxxx vastu kostja kohustamiseks välja anda hagejale tema valduses olevad hageja ja poja riided, jalanõud, koolitunnistused peenvillane lõng ja õmblustarbed. AÕS § 82 lg 1 järgi peab omanik vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. TsMS RakS § 3 järgi kohaldatakse enne 01.01.2006.a. alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 01.01.2006.a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 01.01.2006.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 sätestas, et kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Hageja on esitanud kohtule kohtukulude nimekirja, milles taotleb kostjalt kohtukulude kokku 15 360 krooni väljamõistmist, millest 2960 (2600+300+60) krooni on hagi esitamisel tasutud riigilõiv, 9000 krooni õigusabitasu ja 3 400 krooni on tasu eksperthinnangu tegemise eest. Kohus leiab, et põhjendatud kohtukulud on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv abielu lahutuse ja ühisvara jagamise hagilt kokku 2900 krooni. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole lapse elukoha määramise nõudelt tasutud riigilõiv 60 krooni, kuna selles osas vaidlust ei olnud. Kohus loeb põhjendatud kohtukuluks ka Aarete Kinnisvara OÜ-le makstud 1700 krooni xxxxxxxx kinnistu väärtuse määramise eest, ja ei loe põhjendatuks Aarete Kinnisvara OÜ-le makstud 1700 xxxxxxxx ehitise väärtuse määramise eest, sest hageja oli teadlik, et xxxxxxxx on kostja lahusvara, nimetatud asjaolu on hageja kinnitanud kohtule 22. oktoobril 2004.a. esitatud hagiavalduses. Kuni 01.01.2006.a. kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 1 järgi tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista vajalikud ja põhjendatud kulutused tema esindaja osutatud õigusabi eest summas 9000 krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtukulu kokku 13 600 krooni. Kuni 01.01.2006.a. kehtinud TsMS § 64 lg 1 järgi tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista kohtukulu 1250 krooni, s.o. riigilõiv, mille tasumisest hageja oli hagiavalduse esitamisel vabastatud. /allkiri/ Aita Rajavere kohtunik Ärakiri õige Tallinna Ringkonnakohtu 24. märtsi 2008.a. kohtuotsusega tühistatud 27. septembri 2006.a. kohtuotsus osaliselt ühisvara jagamise, rahalise hüvitise ja kohtukulude väljamõistmise osas. Kohtuotsus abielu lahutamises ja elatise väljamõistmises jäetud muutmata. Kohtuotsus jõustus 13. mail 2008.a.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.