2-07-2218/21

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-07-2218 Määruse tegemise aeg ja koht

1. märtsil 2008, Jõhvis kell 16.00 Kohus Viru Maakohus / Jõhvi Kohtumaja Kohtunik Anu Ammer Kohtuasi Kohtla-Järve määramiseks Kohtuistungi toimumise aeg
2. märtsil 2008 kell 13.00 Menetlusosalised Avaldaja: linna avaldus A P vanemaõiguste Kohtla-Järve linn Avaldaja esindajad: Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskus (RK XXX); Natalja Dolinina (volikirja alusel) Puudutatud isiku Nikita Petuhhov’i vandeadvokaat Sergei Politšev määratud esindaja: Puudutatud isik: A P (IK teadmata) XXX; tegelik elukoht RESOLUTSIOON
3. Kohtla-Järve linna avaldus rahuldada.
4. Ära võtta A P’lt vanemlikud õigused tema alaealise poja N P’i (IK XXX) suhtes. Edasikaebe kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates. I Asjaolud
5. Kohtla-Järve linn Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse kaudu esitas
6. jaanuaril 2007 Viru Maakohtule avalduse A P’lt vanemaõiguste äravõtmise kohta (tl 1-2).
7. Avalduse kohaselt on N P A P poeg. A P ei läbinud kogu raseduse vältel kordagi meditsiinilist kontrolli günekoloogi juures ning 13.11.2006 sai hoolekandekeskus teate, et A P sünnitas 12.11.2006 lapse. Lastekaitseinspektorid külastasid 15.11.2006 A P sünnitusmajas, kuna tal puudusid kehtivad isikut tõendavad dokumendid ning talle anti tasuta talong 1 pildistamiseks, et dokumendid vormistada, mida tema aga siiani teinud ei ole. Lapse sünd registreeriti lastekaitseinspektorite poolt. Ema lapse vastu huvi ei tunne (tl 1-2).
8. Sünnitunnistusel on lapse N P’i emana märgitud A P, isa kohta kanne puudub (tl 5).
9. Ida Politseiprefektuuri vastuse kohaselt elab A P aadressil XXX ning teda on alates 2002 aastast kolm korda vastutusele võetud Alkoholiseaduse § 71 järgi (tl 6).
10. Ida-Viru Keskhaigla teate kohaselt sünnitas A P 12.11.2006 lapse. Laps viibib Ida-Viru Keskhaigla lasteosakonnas. Raviarsti sõnade kohaselt ema kordagi last ei külastanud ega tundnud huvi lapse vastu (tl 7 ja 10).
11. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi tõendi kohaselt viibis laps P ravil kliinikumis. 15.11.2006 kuni 16.11.2006 viibis laps ravil kliinikumi anestesioloogia- ja intensiivravi kliiniku lasteosakonnas ning alates 16.11.2006 neonatoloogia osakonnas (tl 8).
12. Narva-Jõesuu Lastekodu tõendi kohaselt saabus N P lastekodusse 03.01.2007 ja on riiklikul ülalpidamisel. Ema pole kordagi last külastanud ja lapse vastu huvi tundnud (tl 9 ja 35).
13. Jõhvi Vallavalitsuse lastekaitse spetsialisti Ene Eljase vastuse kohaselt puuduvad A P’l elamistingimused, kus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Lapse jaoks ei ole loodud võimalusi talle eakohast arengut tagada. A P ei sobi oma last kasvatama, kuna ei ole selleks sotsiaalselt küps. Samuti ei soovi ta ise oma lapse kasvatamisega tegeleda. Juba raseduse ajal olevat ema oma kõhtu kinni sidunud, et suurenev kõht välja ei paistaks ning nimetatud asjaolu annab alust arvata, et ema seadis teadlikult loote elu ohtu (tl 15 ja 59-60).
14. Maksu-ja Tolliameti andmetel puuduvad A P’l seisuga 06.08.2006 2006 ja 2007 aastal maksustavad tulud (tl 17).
16. jaanuari 2008 Viru Maakohtu määrusega on määratud N P’ile esindajaks õigusabi osutaja riigi arvelt. II Kohtuistung
17. Kohtusistungil jäi avaldaja esindaja esitatud avalduse juurde. Laps elab hetkel hooldusperes(tl 65-66) ning on hästi arenenud ning temaga tegeletakse hooldusperes väga hästi (tl 67). Avaldaja leiab, et A P’lt tuleb ära võtta vanemlikud õigused, kuna ta ei soovi oma last kasvatada ning pole kunagi oma lapse vastu huvi tundnud.
18. Alaealise lapse esindaja leidis, et avaldus on põhjendatud. Lapse emal pole alalist elukohta, ta ei tööta, ei tunne huvi oma lapse vastu. Ema käitumine ja eluviisid on sellised, mis on ohtlikud lapse tervisele ja elule.
19. A P kohtuistungile ei ilmunud. IV Kohtu põhjendused
20. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning kuulanud ära avaldaja esindaja ning lapse esindaja seletused, on seisukohal, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 2
21. Kohus tuvastas, et alaealise N P’i ema on puudutatud isik A P (tl 5). Perekonnaseaduse (PKS) § 50 lg 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda, sama paragrahvi
22. lõike järgi on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma.
23. PKS § 54 lg 1 p 1 kohaselt ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Kohus on tuvastanud, et lapse ema pole huvitatud oma lapse kasvatamisest ega tema eest hoolitsemisest. Laps on viibinud haiglas oma sünnihetkest alates ning tervenemisel on laps suunatud Narva-Jõesuu Lastekodusse ning ema pole sisuliselt kogu selle aja jooksul oma lapsevanema kohustusi lapse eest hoolitsemisel täitnud ning pole tundnud huvi lapse käekäigu vastu.
24. Põhiseaduse § 27 sätestab, et perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Seega riik peab oma struktuuride kaudu vanemate kasvatusõiguse piiramisele lähenema lapse huvidest lähtuvalt, sest selline õigustus tuleneb põhiseaduse § 27 lg 3 sõnastusest, mis sätestab lisaks õigusele ka kohustuse laste kasvatamiseks ning nende eest hoolitsemiseks. Vanemad, olles õigustatud isiklikult kasvatama oma lapsi, on samaaegselt kohustatud teostama seda õigust laste huvides.
25. Eesti lastekaitseseaduse § 8 kohaselt on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. ÜRO lapse õiguste konventsioon näeb ette lapse õiguse perekonnale, hoolitsusele ja armastusele. Vanemad, olles õigustatud isiklikult kasvatama oma lapsi, on samaaegselt kohustatud teostama seda õigust laste huvides. Selle nõude rikkumise puhul vanemate õigusi ei kaitsta ja riik, sekkudes perekondlikesse õigussuhetesse, kas piirab vanemate õigusi või kohaldab sanktsioonina laste äravõtmist. Vanemate kõrvalehoidumine oma kohustuste täitmisest laste kasvatamisel väljendub laste hoolitsuseta ja järelevalveta jätmises. Vanemaõiguste äravõtmine on üks äärmuslikest õiguskaitsevahenditest lapse huvi kaitseks. Seaduse mõte ei ole laste äravõtmisega karistada vanemaid, vaid kaitsta lapsi vanemate eest, kes ei täida vanema kohustusi nõuetekohaselt.
26. Eeltoodu alusel loeb kohus eestkosteasutuse avalduse koos kõigi esitatud lisadega põhjendatuks ning leiab, et avaldaja on põhjendanud, et lapse ema A P ei täida ega pole kunagi täitnud oma kohustusi alaealise poja N suhtes ning pole nende täitmisest ka huvitatud.
27. Seega lapse huvidest lähtuvalt kohus rahuldab avalduse ning võtab A P’lt ära vanemlikud õigused tema poja N P’i suhtes. Kohtunik 3