Obsah (6)

§ 76§ 100§ 101§ 361§ 367§ 113

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-07-35568 Otsuse tegemise aeg ja koht 07. aprillil 2008; Jõhvis kell 15.00 Kohus Viru Maakohus / Jõhvi kohtumaja Kohtunik Viktor Brügel Kohtuasi AS S

) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõude kohustuse täitmist.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. 12. Kohus leiab, et kostja vastuväited on põhjendamata ja ei anna alust hagi mittetäielikuks rahuldamiseks. Kostja on tunnistanud, et ta ei täitnud oma kohustusi kahe rendimakse tasumise osas, mis oli aluseks hageja poolt kapitalirendilepingu ennetähtaegsele ülesütlemisele (tl 16). Poolte vahel sõlmitud kapitalirendileping on hinnatav liisinglepinguna (

§ 361

).

§ 367

lg 1 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.

§ 367

lg 4 kohaselt liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud.

1. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et hagejal on õigus nõuda liisingumakseid perioodi 24.12.2005 kuni 24.02.2006 eest. Kostja väide liisinguobjekti omapoolse tagastamise kohta ei ole tõendatud. Hageja on esitanud kohtule arve nr 603117 remondi kohta; arved nr 612079 ja nr 604101 sõiduki hoolduse ja remondikulude kohta; arve nr 604101 auto keemilise sisepesu ja poleerimise kohta, arve nr 612083 müügiteenuse kohta (tl 41-47). Kuna liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud ja kapitalirendilepingu üldtingimuste p. 5.7, 12.2., 12.5 kohaselt kannab rentnik rendiobjekti tagastamisega, remontimisega ja hooldusega ning lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest tulenevad seotud kulutused, siis on põhjendatud ka hageja hoiatuskirja teenustasu, auto teisaldustasu, remondi ja hoolduse, keemilise sisepesu ja poleerimise, vara müügikahjumi ja müügiteenuse kohta esitatud nõuded (tl 17-24).
2. Kapitalirendilepingu üldtingimuste p 9.
3. kohaselt rentnik kannab rendiobjekti kindlustamisega seotud kulutused ja maksed. Liikluskindlustuse seaduse § 4 kohaselt tuleb sõlmida liikluskindlustuse leping mootorsõiduki ja selle haagise suhtes, mis on registreeritud või mis kuulub registreerimisele liiklusseaduses sätestatud liiklusregistris. 02.11.2005 sõlmiti liisinguobjekti suhtes kindlustuspoliis nr 51217525 (tl 48-50), mille alusel tasus hageja kindlustusperioodi eest kindlustusmakse kokku 7997 krooni. Hageja väidet, et liisingulepingu ülesütlemise hetkeks oli kostjal tasumata kindlustusmaksed summas 5375,77 krooni, ei ole kostja ümber lükanud, mistõttu kohus ei nõustu kostja väitega, et kindlustusmaksenõue on põhjendamata.
4. Kostja on esitanud vastuväite leppetrahvi nõudele summas 5000 krooni, kuna hageja pole väidetavalt esitanud ühtegi tõendit, millest leppetrahv 5000 krooni tuleneb. Kapitalirendilepingu üldtingimuste (tl 11-14) p 5.11 kohaselt peab rentnik oma kohustuste (p 5.
5. ja/või 5.9 ja/või 5.10 ja/või 12.1) rikkumisel maksma liisingufirmale leppetrahvi kuni 20 % lepingu rikkumise ajal kehtivast väljaostuhinnast. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kuna kostja on tunnistanud kapitalirendilepingu maksegraafikus ettenähtud rendimaksete kohustuse rikkumist, siis sellest tulenevalt on leppetrahvi nõue summa 5000 krooni põhjendatud (p. 12.1).
6. Kostja leiab, et nõudele ei tohiks lisanduda käibemaksu, kuna hageja on saanud osa raha tagasi sisendkäibemaksu arvelt. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et käibemaks on oma olemuselt tarbimismaks, mille maksab kokkuvõttes kauba omandaja, kes ei saa ostuhinnalt tasutud käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu käibemaksu tuleb arvestada ka kahjuhüvitiste, samuti lepingu lõpetamisega kaasnevate nõuete hulka. 17.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist.

§ 113

järgi on võlausaldajal võimalik rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi. Lepingust tulenevalt leppisid pooled kokku viivises määraga 0,3 % päevas tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva kohta (üldtingimuste p 6.7). Kosja on vaidlustanud viivisenõude nende nõuete arvestuselt, mida ta ei tunnista. Kohus leiab, et kuna hageja nõuded kostja põhivõlgnevuse osas on seadusest ja lepingust tulenevalt täielikult põhjendatud, siis on põhjendatud ka hageja viivisenõue.

1. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi. V Menetluskulud
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehakse kostja kahjuks, peab viimane kandma hagimenetluse kulud ja hüvitama hagejale muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Viktor Brügel Kohtunik