← Eesti

3-06-2158/22

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Viive Ligi ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 11. aprill 2008, Tallinn Haldusasja n

“ § 10 lg 5 toodud valemi alusel vastavalt Eesti Energia AS keskmisele liitumisteks tehtud kulutustele ning selle suurus oleks pidanud olema 800 kr/A. Tallinna Halduskohtu 21.04.2006 otsusega haldusasjas nr 3-05-1335 rahuldati Eesti Energia AS kaebus ning tunnistati Energiaturu Inspektsiooni 29.10.2003 otsus nr 134-TK/E õigusvastaseks. Sillaotsa II Elektri- ja Veeühistu esitas 02.10.2006 Energiaturu Inspektsioonile taotluse vaadata Sillaotsa II Elektri- ja Veeühistu kaebus Eesti Energia AS poolt 2002. a novembris arvestatud liitumistasu suuruse õigsuse selgitamiseks uuesti läbi. Energiaturu Inspektsiooni 11.10.2006 otsusega nr 172-TK/ElTS „Sillaotsa II Elektri- ja Veeühistu 01.10.2003 kaebuse liitumistasu suuruse õigsuse selgitamise kohta“ rahuldati Sillaotsa II Elektri- ja Veeühistu kaebus, kuna Sillaotsa II Elektri- ja Veeühistu 28.11.2002 taotlusele peakaitsme suurendamiseks tehtud hinnapakkumine on vastuolus Energiaseaduse (EnS) § 16 lõikega 2 ja elektrivõrguga liitumise

§ 9lõikega 1, sest ei põhine tegelikel kulutustel.

Koosmõjus elektrivõrguga liitumise

§ 9

lõikega 1 ja § 10 lõikega 5 oleks hinnapakkumise tegemisel tulnud aluseks võtta liitumistasu 800 kr/A, arvestades 2002/2003 majandusaasta vastavaid tegelikke näitajaid. Nimetatud otsuses kohustati Eesti Energia AS teostama liitumistasu ümberarvestus Sillaotsa II Elektri- ja Veeühistule, arvestades otsuses toodud asjaolusid. 2. Halduskohtule esitatud kaebuses palus Eesti Energia AS tühistada Energiaturu Inspektsiooni 11.10.2006 otsuse nr 172-TK/EITS järgmistel põhjustel:

  1. a)Eesti Energia AS ei osuta klientidele liitumisteenust ega võta selle eest ka liitumistasu, vaid seda teeb OÜ Jaotusvõrk. Kaebaja ei saa teostada liitumistasu ümberarvestust, mistõttu on haldusakti adressaat ebaõige;
  2. b)Halduskohtu 21.04.2006 otsuses haldusasjas nr 3-05-1335 ei antud hinnangut, kas Energiaturu Inspektsiooni poolt välja pakutud uus liitumistasu oli õige või vale, vaid kohus ütles, et sellisel määral haldusakti muutmine tagantjärele ei ole õiguspärane;
  3. c)Energiaturu Inspektsioon ei ole varem teinud Eesti Energia AS-le ega OÜ-le Jaotusvõrk ettekirjutust lõpetada turuosalistega sõlmitavates lepingutes valemi kasutamine ning arvutada liitmistasu kalkulatsiooni alusel;
  4. d)kuna elektrivõrguga liitumise ja liitumistasu arvestamise kord kehtestati 31.07.2002 ja Eesti Energia AS kehtestas uued liitumise tariifid 01.11.2002, kasutati tariifide väljaarvutamisel eelmise majandusaasta (2000-2001) keskmiseid näitajaid. Sillaotsa II Elektri- ja Veeühistu ning Eesti Energia AS vahel sõlmiti liitumisleping 28 päeva pärast uute liitumistariifide kehtestamist, seega olid liitumistasu aluseks olevad keskmised näitajad eelmise majandusaasta näitajad ja vastasid täielikult elektrivõrguga liitumise

le. 2

(11)3-06-2158
  1. e)Energiaturu Inspektsioon jättis Eesti Energia AS ja OÜ Jaotusvõrk teavitamata asjaolust, et Sillaotsa II Elektri- ja Veeühistu esitas taotluse asja uueks läbivaatamiseks, ega küsinud kaebuse esitaja kui ühe menetlusosalise seisukohta;
  2. f)Sillaotsa II elektri- ja Veeühistu pidanuks esitama menetluse uuendamise taotluse ühe kuu jooksul haldusmenetluse uuendamise asjaoludest teadasaamisest alates ehk hiljemalt 20.09.2006, kuid taotlus esitati 02.10.2006. Menetluse uuendamisega rikuti õiguskindluse printsiipi. 3. Energiaturu Inspektsiooni vastuses paluti jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja leidis, et nii Eesti Energia AS kaebusest, Energiaturu Inspektsiooni kirjalikust vastusest kui ka Tallinna Halduskohtu 21.04.2006 otsusest haldusasjas nr 3-05-1335 ja muudest viidatud haldusasja juurde kogutud materjalidest tulenes üheselt selle kohtuasja vaidlusese – kas Eesti Energia AS poolt liitumistasu arvestus oli õige või mitte. Liitumistasu summas 76 700 kr õigsus tuvastati asjaoluna viidatud halduskohtu otsuses. HKMS § 17 järgi ei vaja see asjaolu enam käesolevas vaidluses tõendamist. Kuigi elektrivõrguga liitumise

§ 10

lg 2 ja lg 3 järgi on liitumistasu M võimalik määrata kahe erineva valemi järgi, peab tulemus jääma samaks, sest põhineb tegelikel kulutustel. Elektrivõrguga liitumise

§ 9

lg 1 ja § 10 lg 5 koosmõjus oleks hinnapakkumise tegemisel tulnud aluseks võtta liitumistasu 800 kr/A. Sellisel juhul kujuneks liitumistasu suuruseks 160 A x 800 kr/A – 80 A x 800 kr/A = 64 000 kr. Kui juurde lisada lepingu menetlustasu 1000 kr ja käibemaks, kujuneks tarbimisvõimsuse suurendamisega seotud liitumistasuks 76 700 kr. Asjaolu, et Eesti Energia AS ei olnud kaebuse esitamise ajal enam võrguettevõtja ega osutanud võrguteenust ega võtnud selle eest liitumistasu, ei võtnud õigust haldusakti adressaadil seda vaidlustada. HMS § 44 ei sätesta uuendatud menetluse puhul haldusorgani kohustust teavitada menetlusosalist menetluse uuendamisest. Haldusmenetluse seadusest ei tulene kohustust jätta hilinemisega esitatud taotluse põhjal menetlus uuendamata. 4. Kolmanda isiku Sillaotsa II Elektri- ja Veeühistu vastuses paluti jätta kaebus rahuldamata järgmistel põhjustel:

  1. a)asjaolu, et liitumistasude võtmine on mingil ajahetkel üle viidud tütarettevõttesse, ei saa olla kuidagi takistuseks ebaseaduslikult võetud liitumistasu ümberarvestamiseks ega liigselt tasutu tagastamiseks. OÜ Jaotusvõrk ei ole ühistu õigusi rikkunud ega ebaseaduslikus suuruses liitumistasu saanud. Kaebuse esitaja kontsernisisesed tehingud ei seondu vaidlusega;
  2. b)halduskohtu 21.04.2006 otsusega tuvastati puudused haldusakti põhjendustes ja põhjendatud liitumistasu suurus. Vaidlusaluses küsimuses oli esmane haldusotsus tehtud juba 29.10.2003, mille koostamiseks nõuti nii andmeid kui seletusi. Seda otsust ei vaidlustatud;
  3. c)Energiaturu Inspektsiooni 11.10.2006 otsusega ei uuendatud menetlust HMS § 44 lg 3 alusel. Samuti ei taotlenud menetluse uuendamist Sillaotsa II Elektri- ja Veeühistu. Ühistu taotles vaid Eesti Energia AS poolt 2002. aastal määratud liitumistasu suuruse seaduslikkuse kontrollimist;
  4. d)õiguskindlus akti kehtimajäämise suhtes ei saa rajaneda lootusele, et järelevalve teostaja jätab kehtima õigusvastase haldusakti. 5. Kolmas isik OÜ Jaotusvõrk palus kaebuse rahuldada. 6. Tallinna Halduskohtu 06.06.2007 otsusega kaebus rahuldati ning Energiaturu Inspektsiooni 11.10.2006 otsus nr 172-TK/EITS tühistati. Energiaturu Inspektsioonilt mõisteti Eesti Energia AS kasuks välja kohtukulud 80 kr. Kohus märkis, et ta nõustub kaebuse esitaja väidetega, mille ülekordamist ei pea vajalikuks, ning märkis täiendavalt järgmist:
  5. a)Energiaturu Inspektsioon ei saa jätta seaduserikkumisele reageerimata ega otsust tegemata põhjusel, et eeldati kahju hüvitamist kokkuleppel ja vabatahtlikult. 3

(11)3-06-2158 Kahjunõude lahendamine tsiviilkohtumenetluses puudutab ainult Sillaotsa II Elektri- ja Veeühistut ja Eesti Energia AS. Energiaturu Inspektsioon kui järelevalvet teostav organ ei ole seotud poolte omavahelise kokkuleppega. Halduskohtu 21.04.2006 otsusega nr 3-05-1335 tunnistati Energiaturu Inspektsiooni 29.10.2003 otsus nr 134-TK/E õigusvastaseks põhjusel, et Energiaturu Inspektsiooni otsus oli motiveerimata, nimetatud haldusakt ei olnud selge ega üheselt mõistetav, seega oli kontrollimatu, mistõttu oli vastuolus HMS § 55 lõikes 1 sätestatud nõuetega. Halduskohtu 21.04.2006 otsuses puudub kohtu seisukoht vastustaja poolt välja toodud liitumistasu valemi õigsusele liitumistasu suuruse arvutamisel 160 A x 800 kr/A – 80 A x 800 kr/A = 64 000 kr Kohus ei tuvastanud, milline peaks olema liitumistasu suuruse arvutamise valem; b) Energiaturu Inspektsioon ei teinud 11.10.2006 otsuses nr 172-TK/EITS Eesti Energia AS-le ega tema õigusjärglasele OÜ-le Jaotusvõrk ettekirjutust lõpetada turuosalistega sõlmitavates lepingutes liitumistasu valemi kasutamine. Ettekirjutuse kohaselt tuleb liitumistasu ümberarvestus teha vaid Sillaotsa II Elektri- ja Veeühistu suhtes. Ülejäänud turuosaliste suhtes ei ole seisukohta võetud, mis on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega; c) elektrivõrguga liitumise

§ 10alusel arvutatakse liitumistasu selles toodud valemite alusel.

Liitumise tulud ja kulud peavad kattuma majandusaasta kokkuvõttes ja mitte üksikjuhul. Võrguettevõtjal oli ja on õigusaktide alusel lubatud kasutada keskmisi kulukomponente sisaldavaid valemeid. Eesti Energia AS ja Sillaotsa II Elektri- ja Veeühistu vahel sõlmiti liitumisleping 28 päeva pärast uute tariifide kehtestamist, seega liitumistasu aluseks olevad keskmised näitajad olid eelmise majandusaasta näitajad ning vastasid korrale. Eesti Energia AS kohaldas ja tema õigusjärglane OÜ Jaotusvõrk rakendab samasugust valemit kõigi klientide suhtes, tagades sellega tarbijate võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise. Energiaturu Inspektsioon ei ole Eesti Energia AS-le ega ka OÜ-le Jaotusvõrk teinud ettekirjutust lõpetada turuosalistega sõlmitavates lepingutes valemi kasutamine ning arvutada liitumistasu kalkulatsiooni alusel. Sillaotsa II Elektri- ja Veeühistule sellest erandi tegemine rikuks teiste tarbijate suhtes võrdse kohtlemise printsiipi;

  1. d)uuendatud menetluse käigus ei pöördunud Energiaturu Inspektsioon Eesti Energia AS ega ka OÜ Jaotusvõrk poole selgituste saamiseks ning jättis vaidluse teise poole haldusmenetluses ära kuulamata. Teise menetlusosalise ärakuulamata jätmine on oluline menetlusnormi rikkumine, mis võib viia ebaõige otsustuseni. HMS § 40 lg 1 kohaselt enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. See on seaduses sätestatud haldusorgani kohustusena. Teist poolt ära kuulamata otsuse langetamine on võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine, mis on haldusmenetluses lubamatu;
  2. e)Eesti Energia AS ei saa vaidlustatud otsust täita ning see peab olema adresseeritud tema õigusjärglasele OÜ-le Jaotusvõrk. Liitumistasu ümberarvestust saab teha OÜ Jaotusvõrk, kes on alates 01.07.2004 võrguettevõtja ning osutab ainsana oma teeninduspiirkonnas võrguteenuseid. Ettekirjutuse adressaat peab olema haldusmenetluses üheselt tuvastatud. Energiaturu Inspektsioon oleks pidanud ära kuulama mõlemad pooled ning pöörduma selgituste saamiseks nii Eesti Energia AS kui ka OÜ Jaotusvõrk poole enne vaidlusaluse otsuse tegemist. Seesuguse asjaolu kindlaks tegemata jätmine haldusmenetluses on menetlusnormi jäme rikkumine. Otsus peab olema täidetav haldusakti adressaadi poolt, selleks ongi eelnevalt vaja tuvastada õige isik, kes on õigustatud otsust täitma;
  3. f)Tallinna Halduskohtu 21.04.2006 otsuses ei andnud kohus hinnangut, kas Energiaturu Inspektsiooni poolt välja pakutud liitumistasu suurus on õige või mitte, vaid ütles, et haldusakti muutmine tagantjärgi ei ole õiguspärane;
  4. g)Energiaturu Inspektsioon kui järelevalvet teostav organ ei ole Eesti Energia AS-le teinud ettekirjutust madalpingetarbija tarbimisvõimsuse suurendamise liitumistasu suuruse osas kindlaksmääratud piirkonnas, kuigi Energiaturu Inspektsioon kontrollis Eesti Energia 4

(11)3-06-2158 AS poolt Vabariigi Valitsuse määruse nr 241 täitmist, sh liitumistasusid 2003. aasta I kvartalis;
  1. h)vastustajal puudus alus asjas menetluse uuendamiseks. Tallinna Halduskohtu 21.04.2006 otsus ei saanud olla õiguslikuks aluseks menetluse uuendamiseks. Otsus oli tehtud tuvastamiskaebuses ning Energiaturu Inspektsiooni 29.10.2003 otsus nr 134-TK/E tunnistati õigusvastaseks. Mingit ettekirjutust vastustajale asja uueks läbivaatamiseks vms kohus ei teinud. Kui lähtuda asjaolust, et menetluse uuendamise alusena vaadeldi Sillaotsa II Elektri- ja Veeühistu 02.10.2006 avaldust, millest tulenevalt asja menetlus uuendati, siis oleks pidanud ilmtingimata ära kuulama mõlemad haldusmenetluse pooled. Menetluse uuendamise otsustamisel pidi Energiaturu Inspektsioon lähtuma HMS §-s 44 sätestatud menetluse uuendamise alustest ning tähtajast. Kohus ei andnud hinnangut vastustaja poolt toodud valemipõhise arvutuse õigsusele, vaid üksnes tsiteeris vastustaja sellekohast arvestust, seega ei saanud ka tugineda uute asjaolude või uute oluliste tõendite ilmnemisele menetluse uuendamise alusena. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 7. Energiaturu Inspektsiooni apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja uue otsusega jätta kaebus rahuldamata. Apellandi väited on järgmised:
  2. a)elektrivõrguga liitumise

§ 10

lg 1 määrab, et võrguettevõtja poolt kindlaksmääratud piirkonnas (meetrites mõõdetav kaugus olemasolevast võrgust) arvutatakse liitumistasu suurus P valemiga P = A x M + N krooni, kus A – liitumispunkti kaitsme faasivoolu suurus amprites; N – müügikulud ühe lepingu kohta kroonides, mille arvutamise aluseks on ühe lepingu menetluseks kuluv aeg ja töökoha tunnimaksumus, mis sisaldab otseseid tööjõukulusid ja kaudseid haldus- ning tugiteenuste kulusid; M – liitumistasu määr kroonides faasivoolu ampri kohta. Madalpinge tarbimisvõimsuse suurendamisel, nagu käesolevas vaidluses, arvestatakse liitumistasu elektrivõrguga liitumise

§ 10lg-s 5 antud arvutuskorra järgi.

Paragrahvi 10 lg-st 5 tulenevalt arvestatakse liitumistasu liituja soovitud kaitsme faasivoolu suuruse ja olemasoleva kaitsme faasivoolu suuruse põhjal arvestatud liitumistasude vahena. Sillaotsa II Elektri- ja Veeühistu soovis kaitsme faasivoolu suuruseks 160 A, olemasoleva kaitsme faasivoolu suurus oli 80 A, järelikult õige liitumistasu saamiseks oli vaja määrata komponendi M suurus ja teostada arvutuslik tehe vastavalt elektrivõrguga liitumise

§ 10lg-le 5.

Liitumispunkti kaugus jääb olemasolevast elektrivõrgust kindlaks määratud piirkonda. Liitumistasu määr tuleb arvutada kas elektrivõrguga liitumise

§ 10lg 2 või lg 3 järgi.

Kuigi sisuliselt on tegemist kahe erineva võimalusega liitumistasu määramisel, peab tulemus määramisel jääma samaks ja tagama, et liitumistasu põhineb tegelikel kulutustel (elektrivõrguga liitumise

§ 9lg 1).

Liitumistasu määra M erinevust liitujatele, kes soovivad faasivoolu suuruses üle 100 A, ja ülejäänutele ei olnud elektrituru seadusega ega selle alusel kehtestatud korraga võimalik põhjendada; b) vastavalt elektrivõrguga liitumise

§ 10

lg-le 5 oleks Sillaotsa II Elektri- ja Veeühistu liitumistasu määramisel tulnud lähtuda liituja soovitud kaitsme faasivoolu suuruse 160 A ja olemasoleva kaitsme faasivoolu suuruse 80 A põhjal arvestatud liitumistasu vahest. Liitumistasu määramisel oleks tulnud arvestada elektrivõrguga liitumise

§ 10

lg-s 2 või 3 ette nähtud valemit kasutades põhjendatud kulukomponente, mis eeltoodud arvestuste ja Eesti Energia AS antud keskmiste kulunäitajate põhjal kujunes 802 kr/A või 800 kr/A. Elektrivõrguga liitumise

§ 9

lg 1 ja § 10 lg 5 koosmõjus oleks hinnapakkumise tegemisel tulnud aluseks võtta liitumistasu 800 kr/A. Liitumistasu suuruseks oleks kujunenud 160 A x 800 kr/A – 80 A x 800 kr/A = 64 000 kr. Kui juurde lisada lepingu menetlustasu 1000 kr (N) ja käibemaks, kujuneks tarbimisvõimsuse 5

(11)3-06-2158 suurendamisega seotud liitumistasuks 76 700 kr. Arusaamatuks jääb, millised olid need majandusaasta keskmised näitajad, millel põhineb liitumistasu määra 1400 kr/A kasutamine ja millisel õiguslikul alusel on põhjendatud liitumistasu erimäärade kasutamine elektrivõrguga liitumise

§ 10

lg-s 5 toodud arvutuskorras; c) kohus ei hinnanud Energiaturu Inspektsiooni poolt esitatud kirjalikke tõendeid: Eesti Energia AS kirja 07.02.2003 nr JUH22/202 p 2, 02.09.2006 Eesti Energia AS poolt e-kirjaga esitatud tegelikke andmeid aastatest 2001-2005 liitumiskulude kohta, millele Energiaturu Inspektsioon viitas oma kirjalikus vastuses. Nimetatud tõendites olid välja toodud keskmised kulukomponendid ja liitumistasu M arvestused. Liitumistasu tuleb arvutada valemi, mitte kalkulatsiooni järgi (elektrivõrguga liitumise

§ 10lg 1).

Liitumistasu määr M kogu tegevuspiirkonna kohta arvutatakse, võttes aluseks keskmisi põhjendatud kulutusi ühe liituja kohta. Energiaturu Inspektsioon luges elektrivõrguga liitumise

§ 10

lg-ga 5 vastuolus olevaks Eesti Energia AS poolt arvestatud liitumistasus ainult seda, et liitumistasu arvutamisel kasutati liitumistasu erinevat määra M 800 kr/A ja 1400 kr/A;

  1. d)Energiaturu Inspektsioon ei pidanud vajalikuks Eesti Energia AS-lt uut arvamust saada, sest Eesti Energia AS oli juba 17.10.2003 kirjaga nr KT 610-3/18865 oma seisukohad esitanud. Asjas varemkogutud tõendid võimaldasid Energiaturu Inspektsioonil kaalutlusõiguse alusel teha uue otsuse nii, et oleks tagatud kohtulik kontroll otsuses toodud õiguslike ja faktiliste asjaolude üle. OÜ Jaotusvõrk ei olnud kohtuotsuse haldusasjas nr 3-05-1335 adressaat ja seetõttu ei olnud vaja tema arvamust küsida. OÜ Jaotusvõrk ei muutunud ka uuendatud menetluses otsuse adressaadiks ainuüksi seetõttu, et ta hakkas tarbijale osutama võrguteenust. Kui Eesti Energia AS võrguettevõtjana sai liitumistasu rohkem, kui ta oleks selleks õigustatud olnud, siis enamsaadu tagastamiseks ei pea kaebuse esitaja olema võrguteenust osutav ja selleks tegevusluba omav võrguettevõtja elektrituruseaduse (ElTS) § 22 lg 1 p 3 mõttes;
  2. e)Energiaturu Inspektsiooni 17.03.2003 ettekirjutusest nr 2-8/3 võib järeldada, et Energiaturu Inspektsiooni läbiviidud kontroll Vabariigi Valitsuse määruse nr 241 täitmise üle ei hõlmanud madalpingetarbijalt tarbimisvõimsuse suurendamise eest võetava liitumistasu õigsuse väljaselgitamist. Seetõttu ei võetud ettekirjutuses seisukohta, kas Eesti Energia AS tegevus liitumistasude võtmisel elektrivõrguga liitumise

§ 10lg 5 mõttes on nõuetekohane või mitte.

Energiaturu Inspektsioon esitas oma seisukoha Sillaotsa II Elektri- ja Veeühistu kaebuse menetlemisel ja tegi otsuse vastavalt ElTS § 99 lg-le

  1. Vastavalt ElTS § 99 lg-le 2 oli Energiaturu Inspektsioonil kohustus teha kaebuse lahendamise kohta uus otsus, sest eelmine oli halduskohtu 21.04.2006 otsusega haldusasjas nr 3-05-1335 tunnistatud õigusvastaseks; f) arusaamatu on, mida pidas kohus silmas, kui ta märkis, et ta nõustub kaebuse esitaja väitega, mille ülekordamist ei pea vajalikuks.
  2. Eesti Energia AS ja OÜ Jaotusvõrk vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja nõustutakse halduskohtu otsusega. Lisaks märgitakse, et üle 100 A liitumistel kindlaksmääratud piirkonnas on vajalik kliendi tarbeks uue alajaama ehitus, sest suurte vabade võimsuste hoidmine alajaamades ei ole majanduslikult otstarbekas. Seetõttu on üle 100 A liitumistel ampritasu M2 800 + 600 = 1400 kr/A. Nimetatud selgituse saatis Eesti Energia AS Energiaturu Inspektsioonile enne 17.03.2003 ettekirjutuse nr 3 tegemist ja seega oli võimalik keelata liitumistasu M2 kasutamine. Energiaturu Inspektsioon kontrollis liitumistasude arvutamist tervikuna, mitte ainult osaliselt. Kohtu lauset, et ta nõustub kaebuse esitaja väitega, mille ülekordamist ei pea vajalikuks, tuleb mõista kohtuotsuse eelmise lõigu jätkuna ja kohtu nõustumusena kaebuse esitaja seisukohtadega menetluse uuendamise osas. 6

(11)3-06-2158
  1. Sillaotsa II Elektri- ja Veeühistu vastuses apellatsioonkaebusele palutakse apellatsioonkaebus rahuldada ja nõustutakse selle põhjendustega. Kolmas isik jääb vastuse kohaselt halduskohtus esitatud seisukohtade ja väidete juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Apellant leiab, et halduskohtu otsus ei ole piisavalt motiveeritud ning kohtuotsuses märgitu, et kohus nõustub kaebuse esitaja väidetega, mille ülekordamist ei pea vajalikuks, on arusaamatu. Ringkonnakohtu arvates ei asenda selline viiteline kohtu poolt ühe menetlusosalise seisukohtadega nõustumine kohtu kohustust TsMS § 442 lõikest 8 tulenevalt kohtuotsust põhjendada. Kohtuotsuse põhjenduse selline esitamine võib tekitada kahtluse nii kohtu erapooletuses asja lahendamisel, poolte võrdsuses kui kohtu poolt kõigi tõendite uurimises ja neile hinnangu andmises. Eelistades ühe poole seisukohti teise poole omadele, peaks kohus vähemalt selgitama, miks ta nii teeb. Sealjuures ei ole nõutav poole seisukohtade ülekordamine kohtuotsuse põhjendavas osas, kui need seisukohad on kohtulahendi eelnevas osas piisavalt selgelt esitatud. Märgitud menetlusnormide rikkumine ei too siiski iseenesest kaasa vajadust kohtuotsuse tühistamiseks ja asja halduskohtule uueks arutamiseks saatmist. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes saab ringkonnakohus ise selgitada, kas halduskohus on asja õigesti lahendanud.
  3. Halduskohus asus seisukohale, et Energiaturu Inspektsioonil puudus alus menetluse uuendamiseks ja vaidlustatud otsuse tegemiseks ning menetluse uuendamise taotlus oli esitatud tähtaja rikkumisega. Vaidlustatud otsusega ei tunnistatud kehtetuks Energiaturu Inspektsiooni 29.10.2003 otsust nr 134-TK/E. Nimetatud otsusega loeti Sillaotsa II Elektri- ja Veeühistu kaebus Energiaturu Inspektsioonile põhjendatuks ja jäeti tegemata Eesti Energia AS-le seaduse rikkumisest tulenev ettekirjutus põhjusel, et Eesti Energia AS kaebuse menetluse käigus ise esitas põhjendatud andmed liitumistasu arvestamiseks ja pooltevahelise koostöö jätkumine annab võimaluse tekkinud kahju hüvitamiseks kokkuleppel ja vabatahtlikult. Sillaotsa II Elektri- ja Veeühistu poolt kohtule esitatud seisukohtadest nähtub, et see isik ei käsitlenud 02.10.2006 Energiaturu Inspektsioonile esitatud taotlust menetluse uuendamise taotlusena. Asjaoludest, et esialgset otsust kehtetuks ei tunnistatud ja et taotluse esitanud isik menetluse uuendamisena uue ettekirjutuse tegemist ei vaadelnud, ei saa siiski teha järeldust, et ettekirjutuse tegemine asjas, mis varem lõpetati ettekirjutust tegemata, toimus ilma menetluse uuendamiseta.
  4. Halduskohtu seisukoht, et menetluse uuendamine ei olnud käesoleval juhul lubatud, on ekslik. HMS § 44 lg 1 sätestatud alused menetluse uuendamiseks ei ole ammendavad. Nimetatud sättes on loetletud juhtumid, mil menetluse uuendamine toimub menetlusosalise taotlusel ning menetluse uuendamisest ei saa keelduda. Riigikohtu halduskolleegiumi 10.11.2004 otsuse nr 3-3-1-36-04 punktides 12 ja 13 selgitati, et ka muudel alustel võib menetlusosaline taotleda menetluse uuendamist ning sellistel juhtudel peab haldusorgan kaaluma menetluse uuendamise vajalikkust ja põhjendatust. Haldusorgan võib menetluse uuendada ka omal initsiatiivil ning ta ei ole seejuures piiratud nende menetluse uuendamise aluseks olevate asjaoludega, mis on loetletud HMS §-s
  5. Seetõttu ei oma tähtsust küsimus, kas Sillaotsa II Elektri- ja Veeühistu taotlus oli esitatud tähtaja rikkumisega ning kas esinesid menetluse uuendamise need asjaolud, mis on sätestatud HMS § 44 lõikes
  6. 7
(11)3-06-2158
  1. Energiaturu Inspektsiooni poolt riikliku järelevalve käigus ettekirjutuse tegemine ElTS § 95 alusel ei olnud ajaliselt piiratud. Samuti ei olnud ajaliselt piiratud ElTS § 99 lg 1 kohaselt kaebuste esitamise tähtaeg. Silmas pidades riikliku järelevalve eesmärki tagada valvatava tegevuse seaduslikkus ja järelevalvetähtaja kehtestamata jätmist on kolleegium seisukohal, et isik ei saa usaldusele tuginedes üldjuhul oodata, et riikliku järelevalve käigus ettekirjutust talle ei tehta. Ka juhul, kui esialgne riikliku järelevalve käigus antud haldusakt seaduslikkust ei taga ning järelevalveorgani valitud abinõu piisavaks ei osutu, on järelevalveorganil õigus teha edasisi ettekirjutusi seaduslikkuse tagamiseks. Asjaolu, et apellant oli andnud haldusakti, millega riikliku järelevalve käigus otsustati jätta ettekirjutus tegemata, ei andnud seetõttu kaebuse esitajale õiguspärast ootust, et edasisi järelevalveabinõusid ei kohaldata.
  2. Õige on halduskohtu seisukoht, et menetluse uuendamise korral on üldjuhul vajalik haldusakti adressaadi ärakuulamine, et tagada haldusmenetluse õiguspärane läbiviimine ja kõigi oluliste asjaolude, sh akti adressaadi usaldusega seonduva arvesse võtmine. Apellant tugines seletuse küsimata jätmisel HMS § 40 lg 3 punktile
  3. Kaebuse esitaja väitega, et see säte käsitleb üksnes suulist ärakuulamist, ringkonnakohus ei nõustu. Ärakuulamine ja seletuse küsimine võivad toimuda nii istungil kui kirjalikult ning alused ärakuulamisõiguse piiramiseks ei ole seotud menetluse kindla vormiga.
  4. Elektrivõrguga liitumise

§ 10

kohaldamisega seotud küsimustes Sillaotsa II Elektri- ja Veeühistuga sõlmitud lepingu tasu määramisel esitas kaebuse esitaja oma arvamuse, nagu apellant õigesti märgib, 17.10.2003 kirjaga nr KT 610-3/18865 (haldusasja nr 3-05-1335 toimiku lk 7-8). Haldusmenetluses ei ole vajalik seisukohtade ja arvamuse küsimine, kui need on juba haldusorganile esitatud. OÜ Jaotusvõrk ei ole vaidlustatud haldusakti adressaat ning tema seisukoha küsimine ei olnud seega vajalik.

  1. Küll aga ei ole kolleegiumi hinnangul HMS § 40 lg 3 punktile 2 tuginemine vaidlustatud haldusakti andmise eel akti adressaadi ära kuulamata jätmise alusena põhjendatud tervikuna. Kaebuse esitaja ei olnud saanud esitada vastuväiteid, mis seonduvad OÜ Jaotusvõrk osalise õigusjärglusega, ega muid võimalikke asjaolusid, mis oleks võinud mõjutada kaebuse esitaja usaldust ettekirjutuse tegemata jätmiseks. Sellise menetlusnormide rikkumise mõju haldusakti andmisele on võimalik kontrollida kohtumenetluse käigus. Ka ärakuulamisõiguse rikkumise korral sõltub kaebuse rahuldamine kaebuses esitatud väidete põhjendatusest vaidlustatud otsuse õigusvastasuse kohta. Kaebuse esitaja seisukohtadest nähtub, et vastuväiteid oleks ta esitanud menetluse uuendamise taotluse tähtaegsuse küsimuses, millel ringkonnakohus peatus juba eelnevalt, ning haldusakti adressaadi valiku suhtes.
  2. Halduskohtu otsusest ei nähtu, kas halduskohus peab vaidlustatud haldusakti adressaati ebaõigeks ja kui ta seda teeb, siis millisel kaalutlusel. Apellant selgitab õigesti, et Sillaotsa II Elektri- ja Veeühistuga sõlmis lepingu kaebuse esitaja, kes esitas lepingu alusel ka arve 189 980 kr tasumiseks. Nimetatud asjaolud nähtuvad muu hulgas kaebusest. Seega osutas liitumisteenuse Sillaotsa II Elektri- ja Veeühistule kaebuse esitaja. Vaidlustatud otsusega kohustati kaebuse esitajat teostama Sillaotsa II Elektri- ja Veeühistule liitumistasu ümberarvestus. Kolleegium nõustub apellandiga, et kaebuse esitaja ei pea olema jaotusvõrgu kaudu võrguteenust osutav ettevõtja ümberarvestuse tegemiseks. Liitumistasu ümberarvutamine ei eelda sellise teenuse osutamist, mille osutamiseks on nõutav tegevusluba. Tegemist on sõlmitud lepingu alusel tasumisele 8

(11)3-06-2158 kuuluva summa ümberarvutamisega. Ringkonnakohtu arvates ei oma seetõttu tähtsust mitme teenuse osutamise üleminek alates 30.03.2005 OÜ-le Jaotusvõrk. 18. Kaebuse esitaja peab ettekirjutuse tegemist ebaõigeks seetõttu, et Energiaturu Inspektsioon oli 17.03.2003 ettekirjutusega nr 3 kontrollinud liitumistasude õigsust ja polnud tuvastanud, et liitumistasude arvestuses oleks selliseid rikkumisi, mis tuvastati käesolevas asjas vaidlustatud otsusega. Kaebaja väitel ei ole selline korduv sama asjaolu kontrollimine lubatud. Apellant selgitas, et ta ei ole varem kontrollinud elektrivõrguga liitumise

§10lg 5 alusel arvestatud liitumistasude õigsust.

17.03.2003 ettekirjutusest nr 3 nähtub, et järelevalve menetluse käigus kontrolliti Eesti Energia AS juhatuse poolt kinnitatud Eesti Energia jaotusvõrguga liitumise ja liitumistasude arvestamise korra vastavust Vabariigi Valitsuse määrusele „Elektrivõrguga liitumise ja liitumistasu arvestamise kord“. Kolleegiumi hinnangul ei ole üksnes selle asjaolu põhjal võimalik järeldada, et kontrolli käigus oleks hinnatud ka korra § 10 lg 5 alusel liitumistasude suuruse õiguspärasust, kuid ka apellandi vastupidised väited on tõendamata. Nii või teisiti võis kaebuse esitaja ettekirjutusest nähtuvalt oodata, et ettekirjutuses nr 3 on kajastatud kõik vastuolud seaduse ja määrusega, mis liitumistasude võtmisel esinevad. Kaebuse esitaja ootuse ettekirjutuse aluseks oleva kontrolli läbiviimise järel liitumistasude suuruse õigsuse kontrollimisel edaspidi apellandi seisukohtade muutumatuna püsimiseks kummutas juba Energiaturu Inspektsiooni 29.10.2003 otsus nr 134-TK/E. Selle otsuse õiguspärasuse hindamisel halduskohus 21.04.2006 otsuses kaebaja ootuse kaitse küsimust põhjalikumalt ei käsitlenud. Kolleegium on seisukohal, et vaidlustatud haldusakti tühistamist selle põhjendusega nõuda ei saa. Seadusega ei olnud kehtestatud korduvkontrolli keeldu elektrituru seadusega ette nähtud riikliku järelevalve menetluse läbiviimisel. ElTS § 99 alusel kaebuste lahendamisel ei olnud Energiaturu Inspektsiooni volitusi ettekirjutuse tegemisel piiratud. Korduvkontrolliga ei kaasnenud ülemäärast kontrollitegevust kaebuse esitaja suhtes ega sellega tema õiguste kahjustamist.

  1. Halduskohus asus seisukohale, et varasema jõustunud kohtuotsusega (Tallinna Halduskohtu 21.04.2006 otsus haldusasjas nr 3-05-1335) ei ole tuvastatud, millise valemi alusel tuli kindlaks määrata liitumistasu suurus, mida kaebuse esitaja võis nõuda Sillaotsa II Elektri- ja Veeühistult. Halduskohtu see seisukoht on õige. 21.04.2006 kohtuotsuses leiti, et Energiaturu Inspektsiooni poolt nimetatud haldusasjas vaidluse all olnud haldusaktis kasutatud arvestus erineb tema poolt kohtumenetluse käigus õigeks peetud arvestusest (kohtumenetluse käigus õigeks peetud arvestuse kohaselt pidanuks liitumistasu olema veelgi väiksem), kuid haldusakti põhjenduste abil ei ole võimalik kontrollida otsuse õiguspärasust. Nimetatud asjaolu ei saa olla siiski aluseks kaebuse rahuldamisele. Vaidlustatud otsuses on selgitatud, miks peab Energiaturu Inspektsioon õigeks tema poolt kasutatud valemi abil tasu arvutamist. Ettekirjutuse põhjendustes sisalduv lause „liitumistasu suurus on tuvastatud ka Tallinna Halduskohtu 21.04.2006 kohtuotsusega haldusasjas nr 3-05-1335“ on küll ebaõige põhjendus, kuid see ei too HMS § 58 kohaselt kaasa haldusakti tühistamist.
  2. Halduskohtu otsusest võib järeldada, et kohus asus seisukohale, et vaidlustatud haldusaktiga rikuti võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna ettekirjutusega kohustatakse arvutama liitumistasu teisiti Sillaotsa II Elektri- ja Veeühistuga sõlmitud lepingu osas, teiste turuosalistega suhetes aga mitte. Kolleegium on seisukohal, et võrdse kohtlemise põhimõtet ei rikuta, kui haldusaktiga kohustatakse lõpetama rikkumine ühe isiku suhtes, teiste suhtes ettekirjutust aga ei tehta. Ettekirjutus tehti Sillaotsa II Elektri- ja Veeühistu kaebuse põhjal ning Energiaturu Inspektsioon pidigi lahendama vaidluse selle isiku ja kaebuse esitaja vahelise suhte kohta. Ettekirjutusega ei reguleeritud kaebuse esitaja 9

(11)3-06-2158 suhteid teiste turuosalistega ning seetõttu oli kaebuse esitajal võimalik ka viimastelt nõutavate liitumistasude osas teha ümberarvestusi. 21. Liitumistasu suurus tuli käesolevas asjas vaidlustatud haldusakti kohaselt arvutada elektrivõrguga liitumise

§ 10

lg 5 alusel, mille kohaselt madalpingetarbija tarbimisvõimsuse suurendamisel arvestatakse liitumistasu liituja poolt soovitud kaitsme faasivoolu suuruse ja olemasoleva faasivoolu suuruse põhjal arvestatud liitumistasude vahena. Mõlemad valemi komponendid määratakse elektrivõrguga liitumise

§ 10kohaselt kindlaks valemitega.

See, et korra § 10 lg 1 sätestatud valemis tuleb liitumistasu määr faasivoolu ampri kohta (M) arvutada sama paragrahvi lõike 2 või 3 alusel, nähtub juba EnS § 16 lg 2 nõudest, et liitumistasu arvestatakse vastavalt EnS § 16 lõikes 3 nimetatud korrale. Elektrivõrguga liitumise ja liitumistasu arvestamise kord ei võimalda liitumistasu määra faasivoolu ampri kohta (M) kindlaksmääratud piirkonnas arvutada muul viisil kui § 10 lõike 2 või 3 alusel. Mõlema lõike kohaselt on liitumistasu määr sõltuvuses keskmistest kulutustest piirkonnas toimunud liitumistele. Seejuures ei ole sätestatud, et keskmiste kulutuste arvutamisel võiks eristada liitujaid vastavalt soovitavale tarbimisvõimsusele. Vaidlustatud otsuses ei ole kaebuse esitajale sellist eristamist ette heidetud. Otsus põhineb etteheitel, et kui Eesti Energia AS oli kindlaks määranud liitumistasu määra faasivoolu ampri kohta (M) faasivoolu kasvul kuni 100 A väärtuses 800 kr/A, siis ei saanud liitumistasu suuruse kindlaksmääramisel elektrivõrguga liitumise

§ 10

lg 5 sätestatud valemis (soovitud kaitsme faasivoolu suuruse ja olemasoleva kaitsme faasivoolu suuruse põhjal arvestatud liitumistasude vahe) ette näha lahutamistehte komponentide suurustes M väärtust erinevana. Eesti Energia AS põhjendas üle 100 A liitumistel M väärtust suuremas määras asjaoluga, et sellistel liitumistel kindlaksmääratud piirkonnas on vajalik kliendi tarbeks uue alajaama ehitus, sest suurte vabade võimsuste hoidmine alajaamades ei ole majanduslikult otstarbekas. Alajaama keskmine maksumus 2001/2002 majandusaastal oli 634 kr/A, mida on kliendi kasuks ümardatud allapoole (Eesti Energia AS 07.02.2003 kiri nr JUH-22/202 lk 3, tl 92). Ringkonnakohtu arvates ei saa 80 A võrra peakaitsme suurendamine olla samal põhjusel suurema liitumistasu nõudmise õigustuseks ilma kliente ebavõrdselt kohtlemata. Apellant märkis, et vaidlustatud otsuse õiguspärasus võiks olla küsitav, kui Sillaotsa II Elektrija Veeühistu oleks soovinud peakaitsme suurendamist rohkem kui 100 A võrra. 22. Liitumistasu määra M erinevust liitujatele, kes soovivad faasivoolu suuruses üle 100 A, ja ülejäänutele, ei olnud elektrituru seadusega ega selle alusel kehtestatud korraga võimalik põhjendada. Elektrivõrguga liitumise

§ 10

lg 3 kohaselt saab M suuruse kindlaksmääramisel võtta arvesse madalpingeliini pikkust, selle hinda, liitumiskilbi kogumaksumust ja liitumispunkti kaitsme faasivoolu keskmist suurust ühe liituja kohta. Seega ei nähtu, et selle lõike alusel M suuruse määramisel saaks arvesse võtta alajaama ehitusele tehtavaid kulutusi, erinevalt lõike 4 alusel arvutatavast väärtusest, mis käsitleb liitumisi väljaspool võrguettevõtja poolt kindlaksmääratud piirkonda. Korra § 10 lg 2 alusel M väärtuse arvutamisel ei ole aga eristatavad liitujatele tehtavad kulutused sõltuvalt nende poolt soovitavast faasivoolust, sest arvestus tuleb teha madalpingeliitumiste kogukulutuste ja arenguinvesteeringute ning kõigi madalpingeliitumiste liitumispunkti kaitsmete ühe faasi voolu summaarse kasvu amprites alusel. Eeltoodud põhjustel leiab ringkonnakohus, et elektrivõrguga liitumise

§ 10lg 5 nimetatud lahutamistehte komponentides M väärtuse erinev 10

(11)3-06-2158 kasutamine ei olnud lubatav. Komponendi M väärtus tuli kindlaks määrata kas elektrivõrguga liitumise

§ 10lõike 2 või lõike 3 alusel.

Nimetatud valemite kasutamine, nagu apellant selgitas, annab ligilähedaselt samasuguse tulemuse. Seetõttu arvutas kaebuse esitaja liitumistasu suuruse Sillaotsa II Elektri- ja Veeühistuga sõlmitud liitumislepingus ebaõigesti ning ettekirjutuse tegemine oli õige ja põhjendatud. 23. Kaebuse rahuldamiseks ei olnud alust. Halduskohtu otsus tuleb tühistada ja uue otsusega jätta kaebus rahuldamata. Konkurentsiameti õiguseellase Energiaturu Inspektsiooni apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Viive Ligi Lauri Madise Oliver Kask 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.