Obsah (4)

§ 468§ 413§ 444§ 162

2-07-41564 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 11. aprill 2008.a Tallinn Tsiviilasja number 2-07-4156

§ 468lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus Jätta MO´i poolt kantud menetluskulud DT kanda. MO´il on õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul või avalikult teatavaks tegemise korral 28 päeva jooksul. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (arve nr 10220034799018) või Hansapangas (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks

1. Asjaolud 05.10.2007.a. Harju Maakohtusse hageja poolt esitatud ja 11.10.2007.a. kohtumäärusega menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt sõlmis IO 35 000 krooni saamiseks laenulepingu oma ema MO´iga, eesmärgiga tasuda lepingu alusel saadud raha eest sissemakse ühise eluaseme, kinnistu mõttelise osa aadressil XXX, soetamiseks koos oma tolleaegse elukaaslase DTga. Laenulepingu järgselt kohustus hageja kandma laenusumma IO´i soovil kinnistu müüja NM arveldusarvele Hansapangas ja IO kohustus laenu tagastama hiljemalt 30 aprilliks 2006.a. Hageja kandis laenulepingus kokkulepitud summa 35 000 krooni NM arveldusarvele
2. oktoobril 2004.a. Kinnistu müügileping sõlmiti müüja ja DT vahel ning lepingu kohaselt paluti kinnistusraamatusse sisse kanda DT. IOi ja DT suhted halvenesid, nad läksid lahku ja soetatud kinnistu jäi DT ainukasutusse. IO leidis, et DT on tema arvel alusetult rikastunud 35 000 krooni võrra. IOi soovis, et DT summa tagastaks ja ta saaks hagejale võla tasuda, keeldus DT järjekindlalt summat tagastamast. 28.aprillil 2006.a. sõlmisid IO ja hageja nõude loovutamise lepingu, millega I.O loovutas hagejale kostja vastu alusetust rikastumisest tuleneva nõude. Hageja pöördus kostja poole nõudega temalt alusetult saadu 35 000 krooni tagastamises, kuid kostja keeldus endiselt nimetatud summat tasumast öeldes, et tasub summa vaid siis, kui kohus selle temalt välja mõistab. 12.mail 2006.a. saatis hageja esindaja kostjale tähitud kirja, milles palus kostjal tasuda 35 000 krooni hageja arvelduskontole hiljemalt 5 juuniks 2006.a.. Kirjas oli ka hoiatus, et juhul kui kostja oma kohustust nimetatud tähtajaks ei täida, on hageja sunnitud kohtu poole pöörduma. Kostja kirjale ei reageerinud, samuti ei ole kostja kirjas nimetatud kuupäevaks nõuet täitnud. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja 31.03.2008.a. kell 10.30 toimunud kohtuistungile ei ilmunud. Nähtuvalt toimiku materjalidest on DT kohtukutse isiklikult kätte saanud 03.01.2008.a. Kohtukutses on kohus kostjat hoiatanud, et juhul, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, võib kohus teha kas tagaseljaotsuse, lahendada asja sisuliselt, lükata asja arutamine edasi. 31.03.2008.a. toimunud kohtuistungil taotles hageja tagaseljaotsuse tegemist ja hagi rahuldamist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 410 sätestab, et juhul kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse.

§ 413

lg 1 kohaselt teeb kohus hageja tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et antud asjas puuduvad

§ 413

lg-tes 3 ja 4 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

§ 444

lg 1 sätestab, et otsuse kirjeldava osa võib tagaseljaotsusest välja jätta, otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et poolte vahel on võlasuhe, mis on tekkinud Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 punkt 3 alusel so. alusetust rikastumisest. Nimetatud võlasuhe võimaldab esitada nõudeid isiku vastu, kelle vara on suurenenud ilma õigusliku aluseta ning võlasuhte teise poole arvel. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui saaja, antud juhul kostja, on üleandjalt, so. hagejalt midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu tagasi nõuda muuhulgas ka juhul kui kohustust ei ole olemas. Hagejal ei ole kohustust kostja poolt omandatud kinnistu eest tasumiseks. VÕS § 1041 sätestab, et isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olenemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult , kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamist teada sai või teada saama pidi. Asjaoludest nähtuvalt on hageja maksnud 35 000 krooni kostja poolt omandatud kinnistu eest. Kostja on ainuomanikuna kantud ka 2 kinnistusraamatusse. Seega on kostja säästnud 35 000 krooni ja on selle summa võrra ilma seadusliku aluseta rikastunud. Juhindudes

§ 162lg 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda.

Ele Liiv kohtunik 3