← Eesti

2-05-15911/18

Obsah (5)§ 866§ 658§ 869§ 35§ 621

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-05-15911 Otsuse tegemise aeg ja koht 28. märts 2008, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Kohtuasi A.-A. T. hagi E. R.

) 44. peatüki mõttes, so reisiteenusega seotud toimingud, piletite muretsemine ja transpordi ning hotellide broneerimine, teostas kostja E.R. ja tasu reisi korraldamise eest sai samuti kostja E.R. .

§ 866

lg 1 ja lg 4 kohaselt, pakettreisilepinguga kohustub üks isik (reisikorraldaja) teise lepingupoole ees osutama ühele või mitmele isikule (reisija) reisiteenuste kogumi (pakettreis), teine lepingupool aga maksma tasu (reisitasu). Reisikorraldaja poolt koostatud pakettreisi vahendav isik (vahendaja) vastutab reisijale ettenähtud teabe andmise ja reisilepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt reisikorraldajaga. Kostja T.A. väitel ei tegutsenud ta reisi korraldamisel pakettreisi vahendajana, vaid õpilaste esindajana suhtlemisel reisikorraldajaga kostja E.R. iga. Lähtuvalt

§ 658

lg 1, maaklerilepinguga kohustub üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu). 4

(8)Kostja E.R. selgitab vastuses hagiavaldusele (I kd, t.l.-128), et kostja T.A. tellis temalt kui reisikorraldajalt õpilasgrupi, suurusega 39 õpilast + 3 saatjat õpetajat, reisi Londonisse, mis toimus
  1. –
  2. märts
  3. Kostja T.A.le oli see kolmas tellimus samale reisikorraldajale. Kostja T.A. ülesandeks oli komplekteerida reisigrupp vastavalt tellitud osalejate arvule, koguda raha ja informeerida reisijaid reisitingimustest ning kõigist sellega seotud küsimustest. Seoses nimetatud ülesannete täitmisega kaasnes tellijale, kes ühtlasi oli ka gruppi saatvaks õpetajaks, soodustus tasuta sõidu näol. Kostja T.A. ei vaidlusta, et jagas reisi osavõtjatele informatsiooni, kogus neilt raha ja edastas selle reisikorraldajale, ning sellest tulenevalt omas õigust sõita turismireisile tasuta, õpilaste saatjana. Seega sai kostja T.A. oma tegevuse eest reisi korraldamisel tasu. Muid lepingulisi suhteid kostja E.R. i ja kostja T.A. vahel (tööleping, töövõtuleping vms) kohus ei tuvastanud. Kohus järeldab, et kostjate vahel eksisteeris kokkulepe (maaklerleping), mille kohaselt kostja T.A. otsis isikuid, kes sooviksid osaleda turismireisil ehk siis vahendas sellega pakettreisilepingu sõlmimist reisil osalemist soovijate ja reisikorraldaja kostja E.R. i vahel. Selle tegevuse eest tasus kostja E.R. talle varalise hüvega (kostja E.R. i vastuse kohaselt oli täiskasvanud reisija tasu suuruseks oli 4040 krooni – (I kd, t.l.-129) - õigusega osaleda turismireisil tasuta. Kohus jõuab järeldusele, et kostja T.A. tegutses pakettreisilepingu vahendajana

§ 866lg 4 mõttes.

Vastavalt § 874 lg 1 – lg 3, enne reisi algust võib reisija lepingust igal ajal taganeda. Kui reisija taganeb lepingust, kaotab reisikorraldaja õiguse reisitasule. Sel juhul võib reisikorraldaja nõuda mõistlikku hüvitist. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud hüvitise suuruseks on reisitasu, millest on maha arvatud reisikorraldaja poolt kokkuhoitud kulud, samuti see, mille reisikorraldaja võib reisiteenust teisiti kasutades omandada. Sellise hüvitise suuruse võib protsendina reisitasust ette näha lepingus. Vaidlust ei ole, et hageja haigestus enne reisi ja taganes lepingust enne reisi algust, teatades sellest kostjale T.A.le. Hageja väitel soovib ta reisi eest makstud tasu tagasi. Kostja E.R. esitas vastuväite, et vastavalt infolehel viidatud tingimustele kaotab reisist loobuja 100% reisi maksumusest kui teatab loobumisest vähem kui viis päeva enne reisi ning kuna hageja teatas loobumisest neli päeva enne reisi, ei kuulu reisi tasu tagastamisele. Hageja esitas omakorda vastuväite, et ta ei ole kostja E.R. i nimetatud reisitingimusi kätte saanud ega nendest teadlik.

§ 869

lg 1 ja lg 2 p 8 kohaselt, kui reisikorraldaja kasutab pakettreisilepingu alusena tüüptingimusi, tuleb need esitada reisijale enne lepingu sõlmimist. Reisikorraldaja peab väljastama reisijale viivitamata pärast lepingu sõlmimist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis reisikinnituse. Reisikinnitus peab sisaldama andmeid võimaliku erikokkulepe kohta reisijaga. Lähtuvalt

§ 35

lg 1 – lg 3, tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud. Tüüptingimus võib sisalduda lepingudokumendis või olla lepingu eraldi osa. Tüüptingimus võib olla lepingu tingimuseks sõltumata sellest, milline on selle tingimuse ulatus, millisel viisil on tingimus lepingus kajastatud või mis vormis on leping sõlmitud. 5

(8)Kohus leiab, et reisikorraldaja kasutas pakettreisilepingu alusena tüüptingimusi. Seda tõendavad kostja E.R. i väljatrükid failidest (II kd, t.l.-4-6) ja kostja enda ütlused, et edastas failides salvestatud infolehtedel nimetatud tingimused kõigile reisi organiseerinud õpetajatele, ka Pärnu koolide õpetajatele. Infolehed olid valmis trükitud ning võib eeldada, et isikutel, kes need kätte said, puudus võimalus nende osas läbi rääkida ja neid tingimusi mõjutada. Seega oli reisikorraldajal kohustus esitada tüüptingimused reisil osalejatele, sealhulgas ka hagejale ning sealjuures ei oma tähendust, kas nimetatud tüüptingimused esitati vahendaja kaudu või otse hagejale. Kohus nõustub hageja väitega, et hageja ei ole tüüptingimusi kätte saanud. Kohus peab vajalikuks korrata, et tsiviilkohtumenetluses peab menetlusosaline tõendama neid väiteid, millele ta tugineb. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ja lg 2, kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendeid esitavad menetlusosalised. Kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Kostja E.R. ei ole tõendanud, et hageja oleks pakettreisi tüüptingimused kätte saanud. Kohtule esitatud blanketist „Teadmiseks lapsevanemale“ (I kd, t.l.-133) selgub, et p 1.
  1. on sätestatud „vähem kui 5 päeva enne reisi kaotab loobuja 100% reisi maksumusest“. Samuti on blanketi allosas tühjad lahtrid reisija ees- ja perekonnanime, kuupäeva ja allkirja jaoks, mille märkimisega peaks reisija kinnitama blanketil märgitud nõusoleku - „olen teadlik eespool loetletud reisitingimustega ja endale võetud kohustustest“. Lepingu lisa blanketil (I kd, t.l.-131) on samuti märgitud p-s 3.
  2. „vähem kui 5 päeva enne reisi kaotab loobuja 100% reisi maksumusest“ ning alumises osas lahtrid saatja-õpetaja andmete ja allkirja kohta. Kostja nimetatud dokumente, kus oleks märgitud hageja allkiri või muul viisil hageja nõustumus tüüptingimustega, kohtule esitatud ei ole. Kostja E.R. i väide, et ta edastas infolehe „Teadmiseks lapsevanematele“, milles oli märgitud reisist loobumise tagajärjed, kõigile reisi organiseerinud õpetajatele ja sealhulgas ka kostja T.A.le, ei ole põhjendatud. Kostja tõendid, Marina Soone kirjalik seletus (II kd, t.l.-7), Andre Soone kirjalik seletus (II kd, t.l.-8), Kairi Põliste kirjalik seletus (II kd, t.l.-9), ja väljuvate kõnede eristus (II kd, t.l.-10), ei tõenda, et hageja oleks tüüptingimusi sisaldava infolehe „Teadmiseks lapsevanematele“ või muu sarnase dokumendi kätte saanud. Nimetatud tõenditest selgub vaid, et Pärnu koolidest pärit reisijad on infolehe kätte saanud. Sellest faktist ei saa aga eeldada, et hageja on infolehed kätte saanud. Kõnede eristus näitab vaid kõne toimumise aega, kuid ei võimalda tuvastada kõne sisu ja seetõttu ei ole tõend väljuvate kõnede eristus (II kd, t.l.-10) asjakohane. Samuti ei ole põhjendatud kostja E.R. i väide, et hageja poolt tüüptingimuste kättesaamist võib kaudselt tõendada hageja avaldustega NEG direktorile (I kd, t.l.-116,117), millest selgub, et takistusest minna Londoni ekskursioonile teatas hageja esindaja koheselt ja õigeaegselt teatades samal kuupäeval so
  3. märtsil
  4. Nimetatud asjaolu ei kinnita, et hageja oleks kätte saanud kirjalikus vormis esitatud tüüptingimused või reisikinnituse. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 kohaselt, kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. 6
(8)Kuna ei leidnud tõendamist, et kostjad oleks hagejale edastanud tüüptingimused või reisikinnituse, milles sisalduks reisilepingu tingimus, et vähem kui 5 päeva enne reisi kaotab loobuja 100% reisi maksumusest, tuleb lugeda, et nimetatud tingimus ei ole kehtiv. Kohus tuvastas, et hageja ei ole tahteavaldust kostjatelt kätte saanud ning seetõttu ei ole vajalik võtta seisukohta hageja poolt reisist loobumisest teatamise tähtaja osas. Seetõttu ei ole ka vajalik hinnata hageja tõendeid kõnede eristus (II kd, t.l.-20-23), perearsti tõend (II kd, t.l.-24); EMT kliendiinfo elektronkiri (II kd, t.l.-25). Samuti ei ole vajalik anda vastust hageja väidetele ja kostjate vastuväidetele, mis käsitlevad hageja poolt reisist loobumisest teatamise tähtaega. Kuna poolte kokkulepe ei ole kehtiv, tuleb kohaldada seaduses sätestatut. Vastavalt § 874 lg 2 ja lg 3, kui reisija taganeb lepingust, kaotab reisikorraldaja õiguse reisitasule. Sel juhul võib reisikorraldaja nõuda mõistlikku hüvitist. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud hüvitise suuruseks on reisitasu, millest on maha arvatud reisikorraldaja poolt kokkuhoitud kulud, samuti see, mille reisikorraldaja võib reisiteenust teisiti kasutades omandada. Sellise hüvitise suuruse võib protsendina reisitasust ette näha lepingus Kohus leiab, et kuna reisija ja reisikorraldaja vahel kokkulepet reisitasu kohta ei eksisteeri, kaotab reisija poolt lepingust taganemisel reisikorraldaja õiguse reisitasule. Kui reisikorraldaja soovib nõuda reisijalt hüvitist, tuleb reisikorraldajal tõendada mõistliku hüvitise suurus, mis peab vastama reisikorraldaja poolt tehtud kulutuste suurusele konkreetse reisija kohta. Mõistlikud kulud tähendavad ka seda, et reisikorraldaja ei tohi alusetult rikastuda reisija makstud reisitasu arvelt kui reisija taganes reisilepingust ning põhjendama loobunud reisijale tehtud kulutusi. Kostja E.R. i väitel on ta seoses reisikorraldusega seotud lepingute ja kohustustega erinevate reisiteenust (transport – buss, laev, majutus jt) pakkuvate firmade ees (Tallink, hotellid, mis näevad ette ka ettemakseid teenuste osutajatele ja trahve hilise annulleerimise eest. Kostja väitel oli tal tehtud ettemakse bussifirmale ja Londoni hotellile ning kostja oli seotud Tallinki rühmabroneeringu tingimustega, mis nägi ette antud juhul koha annulleerimise korral trahvi 100% pileti maksumusest. Kostja T.A. selles osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et kostjad ei ole tõendanud hageja osas tehtud kulutusi. Kostjate väited on üldistava iseloomuga ja ei ole tõenditega kinnitatud. Kostja E.R. ei ole nimetanud bussifirmade või hotellide andmeid, kus olid tehtud broneeringud, samuti ei ole nimetatud, kui suures summas tuli tasuda võimalikku leppetrahvi Tallinkile. Kostjad ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, so maksekorraldust või lepingut vms, millest selguks hageja osas tehtud kostjate kulud. Samuti ei leidnud kinnitust, et hageja asemel oleks reisil osalenud mõni teine isik. Kohus leiab, et kostjad ei ole oma kulusid tõendanud ning seetõttu ei saa neid hageja reisitasust maha arvata ning reisitasu tuleb hüvitada hagejale täies ulatuses.

§ 866

lg 4 kohaselt, reisikorraldaja poolt koostatud pakettreisi vahendav isik (vahendaja) vastutab reisijale ettenähtud teabe andmise ja reisilepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt reisikorraldajaga. Vaidlust ei ole, et reisikorraldaja määratud reisitasu suuruseks on 3980 krooni + lisatasu 95 krooni hommikusöögi eest laevas, kokku 4075 krooni. Kostja T.A. võttis omaks, et kogus lisaraha 20 krooni igalt reisijalt, sealhulgas ka hagejalt. Kohus leiab, et nimetatud 20 krooni tuleb lugeda reisitasu hulka. Kostja T.A. ülesandeks oli koguda raha reisijatelt ja üle anda see reisikorraldajale. Kohus ei tuvastanud kostjate vahel kokkulepet selle kohta, mida lugeda reisirahaks.

§ 621

lg 1 ja lg 4 kohaselt, käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste 7

(8)suhtes. Käsundisaaja ei vastuta käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 sätestatud kohustuste rikkumise eest, kui käsundiandja kiidab käsundisaaja tegevuse hiljem heaks. Kostja T.A. selgitas, et 20 krooni eest osteti kommi ja kingitusi. Kostja E.R. teatas kohtuistungil, et oli teadlik sellest, et raha korjati rohkem kui reisi tegelik maksumus. Seega võib lugeda, et reisikorraldaja on lisaraha kogumise heaks kiitnud. Kohus leiab, et hageja reisitasu 4095 tuleb välja mõista kostjatelt solidaarselt. Tõendid toimiku I köite lehekülgedel 14,16-45 jätab kohus tähelepanuta, kuna need esitas kohtule esialgne kostja NEG. Kohus asendas hageja taotlusel
  1. mai 2007 kohtumäärusega esialgse kostja NEG kostjatega T.A. ja E.R. . Pooled nimetatud tõenditele viidanud ei ole. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne
  2. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule
  3. august 2005 ning seega kuulub menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas kohaldamisele enne
  4. jaanuari 2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik. Vastavalt enne kuni
  5. detsember 2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1, kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. /---/. Riigikohus on
  6. detsembri
  7. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-153-04 (p 11) leidnud, et „juhul, kui kaotanud poolel on mitu kostjat või hagejat, tuleb neilt reeglina kogu asjas vajalik ja põhjendatud kohtukulu välja mõista solidaarselt, kui nad teostavad hagejaga ühist õigust või kaitsevad end ühiselt hageja vastu. Kui kaaskostjad on solidaarvõlgnikud põhinõude suhtes, puudub üldjuhul mõistlik põhjus käsitleda neid kohtukulude hüvitamise nõude suhtes teisiti“. Kohus rahuldas hagitäies ulatuses ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.